Biffy Clyro

„Futique“

(Warner Music)

„Ülipopulaarne Šoti rokkbänd Biffy Clyro on välja andnud oma uue albumi "Futique".

Üks Suurbritannia lugupeetumaid rokkbände on tuntud oma energiliste live-esinemiste, võimsate refräänide ja kompromissitu originaalsuse poolest.

Trio, kuhu kuuluvad Simon Neil ning vennad James ja Ben Johnston, tegid läbimurde oma 2007. aasta albumiga "Puzzle".

Sellest ajast alates on bänd Suurbritannias välja andnud mitu plaatinaplaadi staatust saavutanud albumit, näiteks "Only Revolutions" ja "Opposites", mis on kindlustanud neile koha moodsa roki esirinnas.

Biffy Clyro on võitnud arvukalt auhindu, sealhulgas NME ja Kerrang! auhindu, ning esines viimati Glastonbury legendaarsel Pyramid Stage'il lõppenud suvel.“

Niimoodi tutvustab Biffy Clyro uut stuudioalbumit Warner Music.

Šotimaalt on ikka ja jälle tulnud suurele muusikaareenile igati häid ansambleid, kes aastate jooksul muusikasõprade südameid soojendanud. Minu lemmikuteks on olnud Aztec Camera, Big Country, The Blow Monkeys, The Blue Nile, The Bluebells, Danny Wilson, Deacon Blue, Del Amitri, Fairground Attraction, Nazareth, Primal Scream, The Proclaimers, Red Hot Chilli Peppers, Runrig, Sergeant, Texas, Travis, The Waterboys, Wet Wet Wet, kuid näiteks ka suurepärased lauljatarid Sheena Easton, Maggie Reilly, Emeli Sande, KT Tunstall või lauljad Scott Fitzgerald, Marti Pellow, Paolo Nutini, Midge Ure.

Šotlased on ka Dire Straitsis kuulsust kogunud vennad Mark ja David Knopfler või Eurythmicsis kuulsust kogunud võrratu Annie Lennox.

Huvitaval kombel on šotlaste muusikas olnud alati midagi sellist, mis mind on kõnetanud, sest näiteks eelpool mainitud Aztec Camera, Deacon Blue, The Blue Nile, Wet Wet Wet olid kindlasti minu lapsepõlve ja noorusaja lemmikud.

Ka Biffy Clyro on pärit Šotimaalt, Kilmanrockist, tegemist alternatiivse rokkmuusika bändiga, millesse kuuluvad Simon Neil (laul, kitarr) ja kaksikvennad James (basskitarr, laul) ja Ben Johnston (trummid, laul). Kontsertturneedel on kaasa löönud ka Mike Vennart (kitarr) ja Richard Ingram (kitarr, kalhvpillid).

Bänd tuli kokku 1995 (sel aastal tähistab bänd 30. sünnipäeva) ja nad on aastate jooksul avaldanud 10 (uus album ongi just kümnes) plaati, kusjuures siia saab juurde lisada ka 2019 aastal ilmunud filmimuusika albumi “Balance, Not Symmetry”, lisaks veel ka 1 EP ja 7 kogumikplaati.

Bändi läbimurdeplaadiks peetakse nende neljandat stuudioalbumit “Puzzle”, mis ilmus 2007, kuna hakati tegema ka rohkem laiemale publikule mõeldud muuskat. Nende viies album “Only Revolutions” (2009) kandideeris 2010 ka Mercury Prize auhinnale. Neli albumit “Puzzle” (2007), “Only Revolutions” (2009), “Opposites” (2013) ja “Ellipsis” (2016) jõudsid briti plaadimüügitabelis TOP 5 hulka, “Opposites” oli album (kusjuures see on nn duubelalbum), mis tõusis lausa selle tabeli tippu.

2011 kandideeris Biffy Clyro parima ansambli auhinnale Briti Muusikaauhindade jagamisel, 2013 võitsid nad NME auhinna kui parim briti bänd. 2013 augustis oli Biffy Clyro üks peaesinejatest maailmakuulsatel Readingi ja Leedsi muusikafestivalidel.

Biffy Clyro liikmed on aastate jooksul kinnitanud, et nende muusikat on mõjutanud Metallica, Rush, Nirvana ja Foo Fighters, kuigi ma usun, et kindlasti on ka palju neid artiste, kelle muusikat on mõjutanud juba ka Biffy Clyro.

Esimene Biffy Clyro koosseis hakkas kujunema juba 1995. aastal, kui 15-aastane Ayr’ist pärit kitarrist Simon Neil hakkas mängima oma lugusid koos Kilmanrock’ist pärit Ben Johnstoniga. Varsti liitus nendega ka Beni kaksikvend James Johnston. Kolmik kogus end kaks aastat, harjutati ja tehti prove, kirjutati lugusid ja mängiti ka teiste artistide lugusid.

31.jaanuaril 1995 anti esimene kontsert, toona küll nime all Skrewfish.

1997 kolis trio Glasgow’sse, kus Neil hakkas käima ülikoolis. Kaksikvennad hakkasid õppima Stow College’is, kus nad õppisid elektroonikat, muusika- ja audioinseneri tööd.

Ka Glasgow’s anti kontserte, publiku vastuvõtt oli igati hea ja õige varsti hakkasid nad silma Dee Bahl’ile, kellest sai nende mänedžer.

Bahl pakkus võimalust avaldada singel. Nii ilmuski singel/laul “Iname” (28. juuni 1999, väljaandjaks plaadifirma Aereogarmme’s Babi Yaga). Pärast seda ilmus veel üsna mitu singlit, kuni 11. märtsil 2002 ilmus bändi esimene album “Blackened Sky”. See äratas muusikasõprades tähelepanu ja õige varsti pääses Biffy Clyro soojendusansmbliks Weezer’ile. Veidi varem ehk aastal 2001 oli Biffy Clyro käinud ka muusikaajakirja Kerrang turneel koos ansamblitega Sunna ja Hell is For Heroes.

16. juunil 2003 ilmus Biffy Clyro teine stuudioalbum “The Vertigo of Bliss”, mis oli samuti üsna edukas, bändi fännidele meeldis see, et trio eksperimenteeris muusikaga ja see erines paljuski nende esimesest albumist, palju oli kaasatud ka erinevaid keelpille.

4. oktoobril 2004 ilmus trio kolmas stuudioalbum “Infinity Land”. Veidi hiljem ilmus Simon Neil’i teisel projektil ehk ansamblil Marmaduke Duke samuti stuudioplaat, mil nimeks “The Magnificent Duke”. Marmaduke Duke käis ka kontsertturneel Suurbritannias, kusjuures kampa lõid ka Johnstoni kaksikvennad.

Kui seni oli Biffy Clyro meeldinud oma fännidele, siis laiemat publikut hakkas bänd “võluma” neljanda stuudioalbumiga ehk albumiga “Puzzle”.

2006 lahkus Biffy Clyro plaadifirma Beggars Banquet käe alt, et sõlmida leping firmaga 14^th Floor, mis on seotud ka Warner Bros.’iga.

Septembris 2006 läks trio Kanadasse, et alustada tööd uue albumiga. Ilmusid singlid “Semi-Mental” ja “Saturday Superhouse”. Viimane lugu tõusis briti singlimüügitabelis kohale number 13, mis oli seni kõrgeim Biffy Clyro positsioon.

4. juunil 2007 ilmuski album “Puzzle”, mis tõusis brittide plaadimüügitabelis lausa teisele kohale! Peab mainima, et veebruariks 2009 oli seda albumit müüdud üle maailma 300 000 eksemplari. “Puzzle” oli album, millel oli mitmeid väga häid lugusid, oli ka palju rohkem meloodilist muusikat, kui Biffy Clyro seni oli mänginud. Ajakirjad Kerrang ja Rock Sound valisid selle albumi 2007. aasta parimaks plaadiks.

2007 mängis Biffy Clyro ka suurtel muusikafestivalidel, näiteks Download 2007, Glastonbury 2007, kuid ka Reading’i ja Leedsi festivalid. Trio jõudis soojendada ka Linkin Parki nende Euroopa-turneel. 2008 soojendati Queens Of The Stone Age’i Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka Bon Jovi’d.

Juulis 2008 ilmus trio uus lugu “Mountains”, mis tõusis briti singlimüügitabelis 5. kohale. See oli seni parim koht nimetatud tabelis Biffy Clyro jaoks. Samal ajal alustas trio tööd ka uue albumiga, mille kohta Ben Johnston ütles, et see saab olema nende seni kõige “raskem” album. Simon Neil tõdes, et pehmemad osad on veel pehmemad ja raskemad osad veel raskemad.

9. novembril 2009 ilmuski bändi uus album “Only Revolutions”, mis tõusis briti plaadimüügitabelis suurepärasele kolmandale kohale. Pärast uue plaadi ilmumist läks Biffy Clyro jällegi soojenduartistiks, seekord Muse’ile nende Euroopa-turneel. Biffy Clyro mängis 2010 ka suurte muusikafestivalide pealavadel (T in the Park, Oxegen, Reading, Leeds).

2011 soojendas Biffy Clyro Foo Fighters’it kahel õhtul Milton Keynes Bowl’il Suurbrtrannias, mängides kokku 130 000 inimesele. Seejärel juba pealaval kuulsal Sonisphere muusikafestivalil Knenworth House’is. Lisaks veel ka soojendusartistiks Metallicale nende Bangalore’i kontsertil Indias.

28. jaanuaril 2013 ilmus trio kuues stuudioalbum “Opposites”, mis tõusis briti plaadimüügitabeli esikohale! See oli juba sedavõrd kõva saavutus, et Biffy Clyro oli Reading’i ja Leedsi muusikafestivalide nimekirjas teine artist! No ja neid esinemisi ja kontserte jätkus pikalt aastasse 2013 ja 2014.

Seetõttu andis Biffy Clyro märku, et 2015 teevad nad väikese pausi. Simon Neil tõdes, et see on selleks, et nad saaksid puhata, et publikul ei saaks neist kõrini, kuid ka selleks, et töötada uute lugude kallal.

Esimene uus lugu “Wolves of Winter” ilmus 21. märtsil 2016.

Kolm kuud hiljem ehk 8. juulil 2016 ilmuski 7 stuudioalbum “Ellipsis”. Ja nagu eelmise albumiga, läks ka sellega nii, et see tõusis briti plaadimüügitabelis esikohale. Seejärel anti kontserte koos Fall Out Boy’ga Suurbritannias. 2017. aasta Download muusikafestivali peaartistiks oli juba Biffy Clyro! See oli esimene kord trio jaoks, kui nad oli mõne suure muusikafestivali peaesineja. Edasi alustas Biffy Clyro ka suurt Suurbritannia turneed, soojendajaks neile Brand New, kusjuures Biffy Clyro mängis ka suurel Londoni O2 areenil.

2018 andis trio märku, et teevad koostööd koos uelsi päritolu filmirežissööri Jamie Adams’iga, et teha valmis filmimuusika album filmile “Balance, Noy Symmetry”. Nii valmiski 17 lauluga samanimeline filmimuusikaplaat (2019).

2020 veebruaris ilmus trio uus singel “Instant History”, mis andis maikuu tulevasest uuest albumist “A Celebration of Endings”. 5 märtsil ilmus teine singel “End Of”,

14. mail ilmus veel üks singel “Tiny Indoor Fireworks”.

Uus plaat “A Celebration of Endings” pidi ilmuma mais 2020, kuid tänu pandeemiale lükkus see edasi augustisse, mistõttu ilmus uus album 14. augustil, veidi enne albumi ilmumist ilmus ka neljas singel sellelt plaadilt ehk “Weird Leisure”. Toona kirjutasin nii, et minu arust on Biffy Clyro uus album väga hea plaat. Siin on rokki, siin on punki, siin on ilusaid ja rahulikke lugusid, väga põnevaid harmooniaid, ilusaid meloodiaid, ja paljudes lugudes ka rikkalikult keelpille. Kõik see kokku ongi Biffy Clyro …

Üsnagi ruttu peale eelmist albumit, avaldas Biffy Clyro 22. oktoobril 2021 uue albumi “The Myth Of The Happily Ever After”, mille kohta Warner Music tõdes pressiteates:

“Biffy Clyro andis välja albumi “The Myth of the Happily Ever After”, koos singliga “Errors In The History of God”.  Uus album on kodukootud projekt, mis on järg bändi Suurbritannias esikohale pürginud albumile “A Celebration of Endings” ning vaatleb viimase 18 kuu jooksul toiminut. Album salvestati kuue nädala vältel, iseehitatud stuudios, perioodil kui riigid olid lukus ja tegevusvõimalused piiratud ning tegu on esimese albumiga, mis on kirjutatud vaid Šotimaal.

Vokalist ja kitarrist Simon Neil on öelnud, et tegu on justkui reaktsiooniga albumile “A Celebration of Endings”.

“See album on rännak - kogum põrkuvaid mõtteid ja emotsioone, mis meil viimase pooleteise aasta jooksul esile kerkisid. Uue albumiga võtame omaks keerulisel ajal inimeseks olemise hapruse ja haavatavuse. Isegi albumi pealkiri on selle kõige täielik vastand, visates õhku küsimuse, kas peaksime looma turvatunnet tekitavaid vaatepunkte oma peas ise ja seda eriti ajal kui ei saa olla kindel, mis päeva lõpuks saada võib?” rääkis Neil.  

Muusikasõprades alustati albumi ootusärevuse tekitamist lugudega ”Unknown Male 01” ja “A Hunger In Your Haunt”. Uue kauamängiva värskeimal singlil “Errors In The History of God” tuleb esile ansambli Biffy Clyro võime ühendada samaaegselt elegantsus ja dramaatilisus laulusõnadega, mis käsitlevad keerukaid emotsioone ümbritseva maailma olukorra kohta. 

Simon Neil rääkis veel, et mõtiskleb aeg-ajalt üldiselt selle üle, mida me siia maailma tegema oleme tulnud.

“Tihtilugu muutuvad asjad üha halvemaks, isegi kui inimestel on vaid kõige paremad kavatsused. Ma arvan, et minu generatsioon ja ka vanemad on kõige käesoleva eest oluliselt rohkem vastutavad kui me tunnistada soovime. Kasvasime üles ajal, mil me ei pidanud mõtlema kriisile, millega seisavad silmitsi tänapäeva noored.”” 

Pärast seda albumit oli pikka aega vaikne aeg. 21. mail 2025 esines bänd väga salajasel kontsertil Glasgow´s, kusjuures bänd kasutas oma kunagist bändinime Screwfish!

Kontsertil esitati ka kahte uut lugu – „A Little Love“ ja „1001“.

Selle aasta 11. juunil ilmus „A Little Love“ ka singlina, lisaks ka muusikavideo.

Seejärel andis bänd oma kodulehel vihjeid uuest stuudioalbumit ja 25. juunil oli teada, et uue albumi nimi on „Futique“.

Juulikuu viimasel päeval ilmus veel üks singel – „Hunting Season“. Septembrikuu alguses veel kolmaski singel – „True Believer“ ja 19. septembril ilmus stuudioalbum „Futique“. Tundub, et see on just selline uus album, et tähistada bändi 30. sünnipäeva ja see on ühtlasi ka Biffy Cyro kümnes stuudioalbum.

Berliinis, Saksamaal lindistatud uue albumi avalöök on „A Little Love“, igati võimas rokilugu, nii nagu ka albumi teine lugu „Hunting Season“ (siin on kübe punki lisatud). Põnevate muusikaliste lahendustega on albumi neljas lugu „True Believer“, põnevaid muusikalisi hetki (ka süntesaatoreid) kuuleb laulus „Woe Is Me, Wow Is You“.

Vägagi põnev on albumi kümnes laul „Dearest Amygdala“, mille kohta öeldakse NME plaaditutvustuses, et see on uue albumi tipphetk, milles Biffy Cyro paneb kokku retro-kosmoseajastu-krautrokki ja glämmroki.

Veidi rahulikumad on laulud „Shot One“, „Goodbye“ (selles loos on suurepärane kitarrisoolo!), „A Thousand And One“ (selle albumi üks ilusamaid ja rahulikumaid lugusid, mulle meeldib, kui muusikas kasutatakse elektriorelit, siin seda arvatavasti tehakse).

Uhke lõppakord on albumi viimane, üheteistkümnes laul „Two People In Love“. Minu jaoks on see selline rokkmuusika pala, mida võikski kuulama jääda. Nii nagu tegelikult ka tervet plaati.

Simon Neil ise on ütelnud uue albumi kohta, et uus album uurib aja jooksul eksisteerivaid ideid, objekte ja suhteid.

„Me ei tea kunagi, millal teeme midagi viimast korda, ja selles on nii ilu kui ka kurbust.“

Biffy Clyro on minu jaoks viimastel aastatel olnud üks suurimaid lemmikuid ja on seda kindlasti ka pärast seda albumit.

Kuula ise ka:

Ed Sheeran

„Play“

(Warner Music)

„Muusikamaailma tõeline superstaar Ed Sheeran avaldas kauaoodatud uue stuudioalbumi „Play“ 12. septembril.

Uue albumi tutvustamine algas selle aasta aprillis, kui ilmus uue plaadi esimene singel „Azizam“, mis on kogunud maailmas juba üle 500 miljoni striimi. Lisaks sellele singlile on tänaseks ilmunud veel ka: „Old Phone“, „Sapphire“, „A Little More“ ja „Camera“.

Ed Sheeran on lõpetanud oma matemaatika-teemalised albumid ja siseneb nüüd uude ajastusse, mida sümboliseerib „Play“. Erinevalt tema varasematest albumitest, mis käsitlesid leina ja raskeid kogemusi, annab uus album märku helgemast ja ka oluliselt rütmilisemast suunast.

„Play“ loodi Ed Sheerani India ja Lähis-Ida kontsertturnee ajal ning see uurib mängulisuse, avastamise ja tähistamise teemasid.“

Sedasi tutvustab Ed Sheerani uut, kaheksandat stuudioalbumit „Play“ Warner Music.

Ed Sheeranist olen ma oma blogis Sulle ka varem rääkinud. Hetkel arvatavasti üks kuulsamaid ja edukamaid meesartiste, suurepärane laulja, muusik ja helilooja, kelle esimene stuudioalbum „+“ ilmus 2011. aastal.

Pärast seda on ilmunud albumid : „x“ (2014), „÷“ (2017), „No. 6 Collaborations Project“ (2019), „=“ (2021), „ – „ (2023), seitsmes stuudioplaat oli „Autumn Variations“ 2023).

Edward Christopher Sheeran sündis 17. veebruaril 1991 Halifaxis, West Yorkshire´is Inglismaal. Üles kasvas ta Suffolki Farmlinghamis ja oma muusikakarjääri alustas ta tänavamuusikuna.

Lapsepõlvest on Ed Sheeran meenutanud, et talle meeldisid Van Morrison, The Beatles, Bob Dylan, Nizlopi ja Eminem. 11. aastaselt käis ta Iirimaal kuulamas Damien Rice’i, jällegi ühte väga huvitavat ja põnevat artisti.

Koolist kukkus ta välja ning 2008 kolis ta Londonisse, et hakata tegelema muusikaga. 2011 ilmus tema EP „No. 5 Collaborationis Project“, mis äratas suurt tähelepanu isegi sellistes tuntud ja tunnustatud artistides nagu Elton John ja Jamie Foxx!

Seejärel sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Asylum Records ning 9. septembril 2011 ilmus tema debüütalbum „+“, millega saigi ta ka laiemale kuulajaskonnale ja muusikasõpradele tuttavaks.

Album tõusis plaadimüügitabelite esikohale Suurbritannias ja Austraalias. Albumil oli ka Sheerani esimene hittlugu „The A Team“, mis tõi talle ka Ivor Novello muusikaauhinna. Laul kandideeris 2013. aastal ka parima laulu Grammy-auhinnale.

2012. aastal võitis ta kaks Briti muusikaauhinda – parim Briti meesartist ja parim Briti uustulnuk.

2014 ilmus Ed Sheerani teine stuudioalbum „x“, mis tõusis plaadimüügitabelite tippu 15. riigis! Album tõi Sheeranile mitmeid ja mitmeid muusikaauhindu. See oli aastal 2015 ka teiseks enimmüüdud album terves maailmas.

Plaat tõusis koheselt Briti plaadimüügitabeli esikohale ja seda müüdi esimesel nädalal 672 000 eksemplari! See on parim meesartisti saavutus Briti plaadimüügitabelis, paremini on läinud vaid Adele albumil „25“ ja Oasise albumil „Be Here Now“.

Kolmas plaat „÷“ ilmus 2017. Sellega võitis Sheeran parima popmuusika albumi Grammy ja oli sel aastal terves maailmas enimmüüdu album. Selle albumiga tõusis Ed Sheeran maailma üheks poplaarsemaks (kui mitte kõige populaarsemaks) artistiks.

Albumil oli hittlugu „Shape of You“, mis oli Spotify kõigi aegade enim mängitud laul!

2019 ilmus Sheerani neljas album! ”No. 6 Collaborations Project”. See oli igati põnev ettevõtmine. Kokku 15 uut ja väga hea laulu, millel lõi kaasa 22 Sheerani lemmikartisti,  nagu Cardi B, Camila Cabello, Khalid, Eminem, Travis Scott, Justin Bieber, Bruno Mars, Stormzy ja teised.

Seejärel uued ja edukad albumid: „=“ (2021), „ – „ (2023).

“Autumn Variations” oli Ed Sheerani seitsmes stuudioalbum (kusjuures see oli ju selle aasta teine Sheerani album!), mis ilmus 29. septembril 2023. Väljaandjaks Sheerani oma plaadifirma Gingerbread Man Records (see on ka Sheerani esimene päris iseseisvalt välja antud plaat).

Kõik albumi laulud oli Sheeran produtseerinud koos Aaron Dessner´iga, laulus “Spring” lööb kaasa veel ka Aaroni Dessneri kaksivend Bryce Dessner. Laulud olid lindistatud live´is erinevate Sheerani fännide elutubades! Põnev oli seegi, et albumile ei eelnenud ühtegi singlit ega muusikavideot, et uut albumit reklaamida … Alles mõni aeg pärast uue albumi ilmumist avaldati YouTube´is uute lugude “American Town”, “Magical” ja “Plastic Bag” live´is akustilised videod.

„Autumn Variations“ jõudis plaadimüügi edetabelite tippu Suurbrirannias, Saksamaal, Hollandis, Asutraalias. Iirimaal, Šotimaal jm.

„Play“ on Ed Sheerani kaheksas stuudioplaat. Enne seda ilmusid „Autumn Variations“ (2023) ja kogumikplaat „+-=÷× (Tour Collection) (2024). On teada, et „Play“ on esimene planeeritud viiest albumist, mis on seotud elektroonika nuppudest, kuna järgmised plaadid peaksid kandma pealkirju „Paus“, „Fast Forward“, „Rewind“ ja „Stop“.

Kui Sheerani eelmised stuudioalbumid „-„ ja „Autumn Variations“ (mõlemad ilmusid 2023) oldi akustilised plaadid, siis juba detsembris 2024 andis Sheeran teada, et uus plaat tuleb „big pop“, ja selline vägev popiplaat uus album ju ongi.

Uue albumi avalöök kannab pealkirja „Opening“ algab üsnagi rahulikult, kuid see areneb üsnagi tempokaks looks, kus Sheeran pisut ka räpib. Kui eelpool oli juttu, et uus album valmis Indias, siis on teises loos „Sapphire“ ka idamaiseid rütme.

Tempokamat poppi kuuleme kolmandas loos „Azizam“, mis on juba hitiks saanud.

Veidi folgilikult/kantrilikult hingab järgmine laul „Old Phone“.

Ed Sheerani sulest on ilmunud ikka ja jälle üliilusaid ja kauneid meloodiaid – selline laul on ka albumi kuues laul „Camera“, mis samuti singlina ilmunud. Kaunis meloodia ja ilus esitus, rahulik laul on ka albumi järgmine lugu „In Other Words“, mida saab ütelda ka laulude „Slowly“ ja „The Vow“ kohta. Just need kaks laulu on minu jaoks uue albumi ilusamad ja hingestatumad lood. Ilusad ja kõrva paitavad kuulamised. Just sellised lood on põhjuseks, miks Ed Sheeran ka mulle meeldib.

Suurepäraselt suurepärane popilugu on albumi järgmine lugu „A Little More“, nagu ka plaadi kümnes lugu „Don´t Look Down“.

Albumi lõpetavad kaks väga ilusat ja rahulikku mõtisklust – „For Always“ ja „Heaven“.

Uue albumiga on päevakorral ka kontsertturnee „Loop Tour“, mis on planeeritud algama selle aasta detsembris Euroopas ja viima Ed Sheerani esinema ka Okeaaniasse.

Tänaseks on Ed Sheerani albumeid müüdud maailmas kokku üle 200. miljoni! Ainuüksi USAs on albumeid müüdud üle 110. miljoni!

Kindel on seegi, et 2010ndatel oli Ed Sheeran kõige edukam briti artist.

2024. aasta juulis kinnitati, et Ed Sheeran on maailma kolmandaks jälgituim artist Spotifys!

2025. aastal sai temast üks sajast, ajakirja ”Time” maailma mõjukaimate inimeste seas!

Aastate jooksul on Ed Sheeran kandideerinud rohkem kui 450.  muusikaauhinnale ja võitnud neid ligi 190!!! Nii on mehel ette näidata kaks Ameerika muusikaauhinda, BBC muusikaauhind, kaheksa Billboardi muusikaauhinda, seitse Briti muusikaauhinda, neli Grammy auhinda, viis Ivor Novello auhinda, viis MTV Europe auhinda, üksteist NRJ muuusikaauhinda, neli Q auhinda jpm.

Aastate jooksul on Ed Sheeran teinud kaasa ka mitmes filmis, telesaates jne jne.  Ta on ka maailma esimene artist, kellel Spotifys on üle 100. miljoni jälgija. Uskumatud numbrid, aga mees on ka seda väärt.

Kuula ise ka:

Twenty One Pilots

„Breach“

(Warner Music)

“Grammy-auhinnaga pärjatud Twenty One Pilots andis välja (12. september 2025) oma uue albumi "Breach". Twenty One Pilots on üks moodsa roki suurimaid nimesid.

Eelmisel kevadel andsid nad välja albumi "Clancy", mis debüteeris Billboard 200 edetabeli esikolmikus.

Ansambli läbimurdealbum "Blurryface", millel oli üle 17 miljardi striimi, tegi ajalugu esimese albumina, mille iga lugu sai RIAA-lt kuld- või plaatinasertifikaadi. Nende album "Vessel" hiilgas sama saavutusega.

Twenty One Pilots on tuntud selliste lugude poolest nagu "Doubt", "Heathens" ja 2015. aasta hitid "Stressed Out" ja "Ride".”

Niimoodi tutvustab Twenty One Pilotsi uut stuudioalbumit ”Breach” Warner Music.

“Breach” on album, mis lõpetab bändi stuudioplaatide seeria, mis jutustasid sarnast lugu. Lugu, kuhu kuuluvad albumid “Blurryface” (2015), “Trench” (2018), “Scaled And Icy” (2021), “Clancy” (2024) ja nüüd veel ka “Breach” (2025).

Uue albumi nn lead singel on “The Contract”, mis ilmus 12. juunil 2025. Augustis ilmus veel teinegi singel “Drum Show”. Albumiga samal päeval ilmus ka kolmas singel “City Walls”.

Uue plaadiga läheb Twenty One Pilots ka Põhja-Ameerika kontsertturneele, mis algab septembris Cincinnatis ja lõpeb oktoobris Los Angeleses.

Twenty One Pilots (kirjutatakse ka väikeste tähtedega twenty øne piløts) on Grammy-auhinna võitnud USA duo, mille moodustavad Tyler Joseph ja Josh Dun. Triona alustanud bänd tuli kokku 2009 Columbuses, Ohios. Trio algupärased liikmed olid Tyler Joseph, Nick Thomas ja Chris Salih.

Enne plaadistuslepingu sõlmimist 2012 avaldas bänd kaks oma kulu-kirjadega välja antud albumit: “Twenty One Pilots” (2009) ja “Regional at Best” (2011).

Alguse juurde

Tyler Joseph, Nick Thomas ja Chris Salih panid bändi kokku 2009, kui nad õppisid ülikoolis (tegelikult tundsid Joseph ja Thomas teineteist palju varem, nad mängisid koos korvpalli, veidi hiljem käidi koos ka keskkoolis).

2011 kaks liiget (Thomas ja Salih) lahkus bändist, asemele tuli trummar Josh Dun. 2012 oli duol taskus leping firmaga “Fueled by Ramen” ja juba aasta hiljem ilmus nende esimene stuudioalbum “Vessel”.

Ajas veelkord tagasi. Tyler Joseph hakkas teismelisena mängima muusikat ühe üsna vana klahvpilliga, mille ta oli saanud aastaid tagasi oma emalt jõulukingituseks. Esialgu mängis ta meloodiaid, mida oli raadiost kuulnud. 2007 lindistas ta oma esimese sooloplaadi “No Phun Intended” (seda tegi ta oma vanemate keldris). Nick Thomas oli abiks, mängides mitmes loos kitarri. Ta mängis ka laulus “Trees”, millest sai hiljem ka ametlik Twenty One Pilotsi lugu.

Kui Tyler Joseph õppis Ohio osariigi ülikoolis, kohtus ta Texases sündinud Chris Salihiga, kes märkas, et Joseph on andekas laulukirjutaja ja tegi ettepaneku, et võiks teha bändi. Salihil oli kodustuudio, ja nii hakkasid noored mehed üheskoos muusikat tegema. Veidi hiljem liitus nendega ka Nick Thomas, kes hakkas mängima basskitarri.

Alguses mängiti igasugusele publikule Columbuses. Eirinevates klubides ja üritustel. Nii mängiti koos paljude teiste artistidega, kusjuures muusikaliselt oli valikus metal, hardcore ja elektrooniline muusika. Joseph suutis need erinevad stiilid ka oma lugudesse sisse kirjutada. Et tähelepanu võita, esineti erinevates kostüümides, laval tehti saltosid jpm. Ei maksa unustada sedagi, et bändi algusaegadel aitasid neid paljud lähedased – näiteks Josephi ema seisis ülikooli ees ja jagas bändi kontsertile pileteid.

2010 avaldas bänd kaks lugu SoundCloudis. Üks oli cover Christina Perri laulust “Jar of Hearts”, teine aga cover Andrea Bocelli ja Sarah Brightmani laulust “Con te partiro (Time To Say Goodbye)”. Viimane beist oli esimene Twenty One Pilotsi esitatud lugu, mida kuulis tulevane trummar Josh Dun.

2011 lahkus bändist Salih, veidi hiljem ka Thomas. Esimene otsustas karjääri kasuks tööl, teine tahtis rohkem koolis käia. Veidi enne lahkumist ansamblist kutsus Nick Thomas bändi ka Josh Duni, kes oli seni mänginud ansamblis House of Heroes. Dunile meeldis Josephi loominguline visioon, mistõttu oli ta nõus ka liituma.

Nick Thomas käis mõnda aega koolis Põhja-Carolinas, kuid naases Columbusesse ja hakkas tegelema Twenty One Pilotsi marketingiga. Ka praegu lööb ta kaasa ansambli kontsertturneedel.

Edu hakkab vaikselt tulema

2011 avaldas duo albumi “Regional at Best”. Albumi produtsendiks oli Tyler Joseph, kuid abiks olid ka Salih ja Thomas. Plaadil lööb kaasa ka Tyler Josephi vend Zack Joseph (laulus “Kitchen Sink”) ja hea sõber Jocef laulus “Be Concerned”.

2011 andis bänd viimase piletini väljamüüdud kontseri Columbus Newport Music Hall’is, mis oli kohalikule bändile tõeline suursündmus. Paljud plaadifirmad hakkasid Twenty One Pilots’ile “silma tegema” …

2012 andsid Joseph ja Dun teada, et sõlmivad lepingu Atlantic Recordsi tütarfirmaga “Fueled by Ramen”, kellega teevad koostööd ka Panic! at the Disco ja Paramore.

2012 ilmuski Twenty One Pilotsi debüüt-EP “Three Songs”, veidi hiljem oli bänd kontsertturneel koos Neon Treesi ja Walk the Mooniga.

“Vessel” ja “Blurryface”

Bändi kolmas album “Vessel” ilmus 2013 ja see tõusis USA plaadimüügitabelis kohale nr 21, rokiplaatide tabelis kohale 15 ja alternatiise muusika plaatide hulgas kohale 10.

Järgmisel aastal ehk 2014 mängis Twenty One Pilots mitmel kuulsal muusikafestivalil – Lollapalooza, Bonnaroo, Firefly jpt. Bänd käis ka kontsertturneel “Quiet Is Violent World”.

2015 ilmus duo üliedukas singel “Stressed Out”, mis tõusis USA singlimüügitabelis esikohale!

Seejärel juba ka album “Blurryface”. Selle albumiga läks Twenty One Pilots ka suurele kontsertturneele, mis viis neid USAsse, Austraaliasse, Aasiasse ja Euroopasse. Turnee soojendusartistideks olid Echosmith ja Finish Ticket. Veidi hiljem ehk 2016 turnee jätkus – USA, Kanada, Mehhiko, Euroopa ja Austraalia – Ameerikas soojendasid Twenty One Pilotsit ChefSpecial ja Mutemath, Euroopas aga iiri laulja Bry.

2016 tegid Joseph ja Dun koostööd rokibändi Mutemath’iga. Ilmus viie lauluga EP “TOPxMM”.

Grammy-auhind, väike puhkus ja areenile tagasi uue albumiga “Trench”

Veebruaris 2017 võitis Twenty One Pilots Grammy-auhinna laulu “Stressed Out” eest.

2017 otsustas duo ka veidi puhata, keskenduda uuele muusikale, laulutekstidele jne. Aasta hiljem, 2018 andis Twenty One Pilots endast sotsiaalmeedias jällegi märku. Tyler Joseph andis intervjuu, milles oli juttu uuest albumist, isiklikust hingelisest võitlusest ja ebakindlusest.

Samal aastal ilmus kaks uut lugu: “Jumpsuit” ja “Nico and the Niners”, seejärel veel paar uut lugu “Levitate” ja “My Blood”, kuni ilmuski viies stuudioalbum “Trench”. See tõusis USA rokiplaatide ja alternatiivse muusika plaadimüügitabelites esikohale!

Oktoobris 2018 alustas duo maailmaturneed “The Bandito Tour”, mis viis neid USAsse, Euroopasse ja Okeaaniasse. Seejärel juba 2019 ka Kanadasse, Mehhikosse ja jällegi USAsse. Paljude muusikasõprade ja muusikakriitikute arvates oli just see selline kontsertturnee, mida peab nägema! Laval nähti igasugu põnevaid trikke! Twenty One Pilots oli üks peaesinejatest ka mitmel muusikafestivalil Readingis, Leedsis ja ka Lollapaloozal.

Muusikast ikka ka

Twenty One Pilots kasutab oma muusikas palju klaverit (mõnikord elektroonilist klaverit või keytari), süntesaatoreid, elektritrumme, isegi ukulelet. Nende paljud viisid on kirjutatud luuletustele, milles on tunda ka kristlikke mõjutusi (on ju nii Tyler Joseph kui ka Josh Dun pärit usklikest peredest, kusjuures mehed pidid nooruses mitmeidki plaate kodus varjama, sest rokkmuusika polnud seal just väga “oodatud külaline”).

Tyler Joseph on ütelnud, et mõnikord on tulnud tema kirjutatud luuletustest liigagi pikad, mistõttu on ta pidanud hakkama räppima, et luuletus mahuks muusikasse (Joseph on tõdenud, et mõnikord lihtsalt on sõnu sedavõrd palju, mida tahaks ütelda). Samas on ta ütelnud, et kindlasti mitte ei ole ta räppar, kuid räppides on võimalik olulise asju rõhutada!

Muusikaliselt on Twenty One Pilotsit üsna keeruline lahterdada. Mitmed fännid on ütelnud, et nad mängivad skisofreenilist poppi, mis on popmuusika mitteametlik alaliik. Nende kohta on öeldud, et nad mängivad alternatiivset hiphoppi, elektropoppi, indie-poppi, pop-rokki, räpp-rokki, süntesaatori-poppi, elektroonikat, elektroonilist rokki jne jne. No ja ega alati ei olegi ju oluline esinejat mingisse kategooriasse lahterdada.

Dun on ütelnud, et nad mängivad “pop-rokk-klaveri-räppi”. Joseph ja Dun peavad end iseõppinud muusikuteks, kes mängivd muusikat, mis neile meeldib, mida nad naudivad.

Mitmeski artiklis erinevates väljaannetes on nurisetud, et Twenty One Pilots on bänd, kes üritab meeldida kõikidele!

Joseph on vastanud nn nurinale: “Ma ei ole selline. Mina olen see, kes ma tahan iseendale olla.”

Dun on lisanud, et muusikuna on tahtnud ta rebida erinevate muusikažanrite stiilid lahti ja ühendada need isiklikuks vaatepunktiks, sest nii ei tea mitte kunagi, mis võib järgmiseks juhtuda.

Duo varasem muusika oli emo, nagu näiteks My Chemical Romance ja Dashboard Confessional, kui ilmus duo suurepärane album “Vessel”, siis oli see indie-rokk, millesse oli lisatud räppi, klaveripoppi, rokki ja elektroonilist muusikat. Kui ilmus album “Blurryface”, siis oli see popmuusika, EDM, breakbeat, millel ka sugemeid reggae’st ja dancehall’ist. Duo muusika arenedes on hakatud rääkima hihopist, kuid nüüd siiski ka alternatiivsest rokist. Samas on ka neid muusikasõpru, kes ei taha teps mitte Twenty One Pilotsit lahtedada rokkmuusika alla, sest väidetavalt nende muusikas liiga vähe elektrikitarri!

“Scaled and Icy”

2020 ilmus duo uus singel “Level of Concern”. Laulusõnad viitasid ärevusele, mida põhjustas COVID-19 pandeemia. Laulule tehtud muusikavideo filmiti Josephi ja Duni kodudes, kus nad olid pandeemia tõttu karantiinis. Joseph suunas osa laulu tulust Crew Nation’ile, mis on heategevusorganisatsioon, kes toetab elava muusikaga seotud töötajaid, et nad saaksid tasu ka siis, kui pandeemia ajal kontserte ei toimu.

Aastal 2021 ilmus duo kuues stuudioalbum “Scaled and Icy”. Albumilt ilmusid singlitena lood “Choker” ja kauamängiva esimene singel “Shy Away”, mis püsis Ameerika alternatiivraadiote edetabeli esikohal mitu järjestikust nädalat.

“Shy Away” kiire edu asetas ansambli tõelise eliidi sekka, kuhu kuuluvad sarnaste saavutustega bändid nagu U2, R.E.M., The Cure, Linkin Park, Red Hot Chili Peppers ja Foo Fighters.

“Scaled And Icy” oli kirjutatud ja produtseeritud suuremas osas bändi vokalisti Tyler Joseph’i poolt, millele lisas löökpillide seaded bändi teine liige Josh Dun. Album pandi kokku maailma eri paigus ning see oli mitmete virtuaalsete seansside tulemus, peites endas mitmeid 2020. aasta loomeprotsessi ajal valitsenud emotsioone nagu ärevus, üksindus, igavus ja kahtlus. Duo oli sunnitud lõpetama oma tavapärased stuudiosessioonid, kuid ühiselt suudeti siiski välja töötada uudne ja toimiv protsess, millega kaasnes ka fantaasiarikkam lähenemisviis ansambli laulukirjutamisele. Tulemuseks on kollektsioon lugusid, mis suruvad läbi raskuste ja tagasilöökide ikka edasi sammuma ja keskenduvad võimaluste märkamisele. 

Ka sellel plaadil jätkas Twenty One Pilots ”semmimist” erinevate muusikastiilidega.

”Clancy”

Veebruaris 2024 jagati erinevatel striimimis-platvormidel duo eelmiste albumite kaanepilte, ilmus ka uus logo, ja vihjati uuele albumile.

Nädal aega hiljem ilmus duo sotsiaalmeedia kanalites sõnaline video ”I Am Clancy”, milles räägiti, et duo kolm eelmist albumit juhivad kuulaja uue albumi juurde.

Ja nädal edasi. Ilmus uus singel ”Overcompensate”, samal päeval ehk 29. veebruaril anti teada, et uus album ilmub 17. mail ja selle pealkirjaks on ”Clancy”.

Märtsi 27. kuupäeval ilmus teine singel ”Next Semester” ja 25. aprillil ilmus ka kolmas singel ”Backslide”. Ka neljas singel ei jäänud ilmumata – ”The Craving” ilmus 22. mail.

Duo seitsmes stuudioalbum ”Clancy” ei ilmunud siiski mitte 17. mail, aga nädal hiljem ehk 24. mail.

Uue albumi olid kirjutanud ja produtseerinud jällegi Tyler Joseph, abiks ka duo koostööpartner Paul Meany.

Twenty One Pilots oli ka sellel albumil jätkuvalt duo, kooseisus: Tyler Joseph – laul, programeerimine, produktsioon, laulukirjutamine ja Josh Dun – trummid, löökriistad.

Muusikaliselt oli Twenty One Pilots ka sellel plaadil jätkuvalt Twenty One Pilots. Albumil oli poppi (“Routines In The Night”, “Paladin Strait”), rokki (“Midwest Indigo”), punki (”Next Semester”, “Navigating”), hiphoppi (”Backslide”, “Snap Back”), folgilikku hingamist oli laulus “The Craving (Jennas´s version)”, imelist helide maailma (“Lavish”).

Hämmastav ongi see, kuidas Twenty One Pilots suudab “hakkama saada” erinevate muusikastiilidega ja hämmastav on nende oskus erinevaid stiile omavahel siduda. Ühes loos võib olla põnevaid arenguid ja muutusi ka stiiliselt, rääkimata helide ja emotsioonide muutumisest ühe laulu jooksul. See teebki Twenty One Pilotsi muusika põnevaks ja kaasahaaravaks, kuna kuulaja ei tea, mis teda ühes laulus oodata võib, kuidas lugu areneb ja muutub.

Täpselt sama saab ütelda ka ansambli uue albumi ”Breach” kohta, milles bänd seob kokku rokki, hiphoppi, poppi ja muudki kraami. Kuulake plaadi avalööki ”City Walls” – on nii hiphoppi kui ka rokki, isegi psühedeeliat.

Popilikumalt kõlavad laulud ”RAWFEAR”, ”Garbage”, ”Robot Voices”, rokilikumalt (pisut ehk pungilikumalt) ”The Contract”, ”Donwstairs”, mõnes laulus võtab Twenty One Pilots ka rahulikumalt, nt ”Cottonwood”, ”One Way” (väga põnevate meloodiatega lugu). Kuulajat uinutab ka albumi viimane lugu ”Intentions” (mulle tundub, et selles loos on muusika pandud lausa tagurpidi käima …).

Kuula ise ka:

Christopher

„A Beautiful Real Life“

(Warner Music)

„Taani superstaar Christopher andis välja oma uue albumi „A Beautiful Real Life“ koos samanimelise Netflixi dokumentaalfilmiga.

Dokumentaalfilm uurib kuulsuse ja pereelu tasakaalustamise väljakutseid.

Christopher on Euroopas ja maailmas tuntud eelmise aasta sügisel ilmunud südamliku hittsingliga „It Could’ve Been Us“ poolest, mis ilmus koostöös briti lauljatari-laulukirjutaja Griffiga, ning oma peaosa poolest Netflixi filmis „A Beautiful Life“. Lisaks peaosatäitmisele komponeeris ja esitas Christopher ka filmi tunnustatud heliriba.“

Niimoodi tutvustab Christopheri uut stuudioalbumit Warner Music.

Christopher Lund Nissen ehk esinejanimega Christopher on Taani superstaar, laulja ja laulukirjutaja. Tema loomingut ja lugusid on muusikamaailma digitaalsetel platvormidel kuulatud üle 1,5 miljardi korra! Uskumatu number. Lisaks veel mitmed muusikaauhinnad Taanis, kuid ka mujal maailmas, näiteks Aasias.

Christopher on laulja ja laulukirjutaja, keda plaadifirma Warner Music Denmark on tituleerinud „Taani Justin Bieberiks“. Christopher esitab igati vahvat popmuusikat, kirjutab ise lugusid, mis enamuses räägivad armastusest ja romantikast (vahetevahel ka „muudest asjadest“, nagu räägivad ka tema varasemate laulude pealkirjad – „Naked“, „Baby Making Interlude“, „All About Sex“ jt).

Christopher on Taanis igati suur staar, ja huvitaval kombel naudib suurt edu ka Hiinas (2014 ilmus temalt Hiinas 12 singlit, millest 10 tõusid Hiina singlimüügitabeli TOP 10 hulka ja kaheks lugu olid lausa esikohal)! No ja Hiina muusikaturg on ju igati suur ja lai. Temast on saanud nüüdseks Hiina telekommunikatsiooni hiiglase Huawei Technologies üks eestkõnelejaid. Paljud tänase muusikamaailma supertähed on Hiinas keelatud – Katy Perry seetõttu, et on avaldanud toetust Taivanile, Maroon 5, Bon Jovi ja Oasis seetõttu, et on avaldanud toetus Tiibetile, Justin Bieber on lihtsalt üks „kasvatamatu jõmpsikas“ – ja näib, et Christopher on selline „rikkumatu“ noor mees, kes sobib suurepäraselt ka Hiinasse, kusjuures koosnevad ju Hiina muusikatabelid 80% ulatuses omadest artistidest, ülejäänud osa on USA popp, Korea popp ja elektrooniline tantsumuusika. Seetõttu on Christopher Hiinas omamoodi pioneer, kes teenib seal oluliselt rohkem kui oma kodumaal, Taanis.

Edu Hiinas on aidanud kaasa sellele, et Christopheri vastu tuntakse suurt huvi mujalgi Aasias – Singapuris, Indoneesias, Lõuna-Koreas (koos K-Popi tähe Chung Ha’ga on Christophet trooninud ka Lõuna-Korea muusikatabelit). Albumiga „Under the Surface“ (2019) proovis laulja kätt ka Saksamaal.

Muusikakriitikud väidavad, et noore mehe laulud on üsna lihtsakoelised, ja ei ole ta ju ka tõusnud suureks täheks USA’s ega Suurbritannias, kuid kas see ongi alati see kõige olulisem.

Christopher Nissen sündis Taanis, Frederiksbergis, kuid kolis hiljem koos vanemate ja noorema venna Oliveriga Taani Amagerisse.

Juba 10-aastaselt kinnitas Christopher kõikidele, et tahab saada popmuusika täheks. Lapsena meeldis talle kuulata Justin Timberlake’i ja Michael Jacksonit, kusjuures ka tema enda muusikas võib täheldada sarnasust Timberlake’ile.  Christopher on ütelnud, et tema lemmikuteks ja eeskujudeks on ka täna Michael Jackson, Justin Timberlake, Bruno Mars ja John Mayer.

Ah jaa, seda ka, et Christopheri vanemad (Gert ja Liselotte, lauljal on ka noorem vend Oliver) julgustasid poissi muusikaga tegelema, ostsid talle kitarri. Kodus kuulati palju muusikat, vaadati kontserte ja Christopher õppis ka ise muusikat tegema.

2012. aastal kolis Christopher elama oma tüdruksõbra, Taani laulja Medina juurde. Paar läks veidi aega hiljem lahku.

2014. aastal alustas ta suhet Taani modelli Cecilie Haugaardiga. Paar abiellus 2019. aasta juunis. Nende esimene laps, tütar nimega Noelle, sündis 2021. aastal. 2023. aastal sünnitas Haugaard paarile teise lapse, tütre.

Tagasi muusikalise karjääri alguse juurde - juba koolis lõi Christopher kaasa igasugu lauluvõistlustel ja noppis sealt ka esikohti, kuni 17-aastaselt astus ta sisse EMI Denmark (nüüd osa Warner Musicust) kontorisse, et laulda ja mängida kitarri. Selle võimaluse seal ta ka sai (julge hundi rind on ikka rasvane, nagu vanarahvas teab ütelda), ja kolm päeva hiljem kutsusid plaadifirma juhid kohale poisi vanemad, et sõlmida leping. Vanemad olid nõus, kuid neil oli ka üks konkreetne nõudmine – nende poeg peab esmalt lõpetama kooli, ja nii see asi läkski.

Noore laulja debüütsingel „Against the Odds“ ilmus 2011 ja see tõusis Taani singlimüügitabelis kohale nr 23, 2012 ilmus teine singel „Nothing in Common“, mis oli veelgi edukam ja jõudis Taani singlimüügitabelis viiendale kohale.

Debüütalbum „Colours“ ilmus 2012. aastal, millel oli igati head ja noortepärast poppi – plaadil olnud hittlugu „CPH Girls“ tõusis Taani singlimüügitabelis esikohale!

Eriti menukaks sai tema teine album „Told You So“ (2014), mis tõusis Taani plaadimüügitabeli esikohale ja võitis veidi hiljem ka Taani aasta parima popmuusika albumi tiitli.

Nüüd oli Christopheri telefon „punane“, helistasid firmad, kes soovisid noormeest oma reklaaminäoks, konstertite promootorid, telesaadete produtsendid – Christopher oli Taanis supertäht, kes 2014 andis kodumaal lausa 150 kontserti!

2016 ilmus Christopheri kolmas stuudioplaat „Closer“, millel olid hittlood „Tulips“, „I Won’t Let You Down“ (koos Bekuh Boom’iga, ja see tõusis ka Taani singlimüügitabeli etteotsa) ja „Limousine“ koos Madcon’iga.

2019 ilmus neljas album „Under the Surface“. Enne uue albumi ilmumist avaldas laulja igati edukad singlid „Bad“, „Monogamy“ ja „Irony“ (need kolm aastal 2018) ja „My Heart“, „Real Life“ (need kaks aastal 2019).

Viies album „My Blood“ ilmus 2021. aastal. Suhted on need, mis mõjutavad meie arengut ja seda, kelleks me inimestena kujuneme. Samuti peegeldused eksisteerimisele, teadlikult langetatud valikud ja nendest tulenevad elulised tagajärjed, oli Christopheri viienda stuudioalbumi ”My Blood” loominguliseks aluseks.

Plaat vaatas esmakordselt vägagi põhjalikult tagasi artisti elukäigule ja kogemustele. Eelmise albumi “Under the Surface” jooksul avas Christopher laulukirjutamisega küll mõned uksed, avaldamaks mõtisklusi ja emotsioone oma elust, kuid sel korral oli muusik lugude jutustamisel astunud veelgi suurema ja julgema sammu.

Viies stuudioalbum oli igati hea popiplaat, millel mitmeid väga ilusaid ja meeldejäävaid lugusid, näiteks albumi avalöök „Fall So Hard“. Plaadil oli tantsulikumaid lugusid - „Ghost“ „Leap of Faith“, kuid ka mitmeid rahulikumaid lugusid „Good To Goodbye“ (koos Rootsi lauljatari Clara Mae’ga), albumi nimiligu „My Blood“, „Lovechild“, „Just So You Know“ ja eriti ilusa meloodiaga lugu „Aming“.

Kuues album „A Beautiful Real Life“ ilmus 29. augustil 2025. Album, millel ühtlasi ka Netflixi filmi „A Beautiful Life“ heliribalt lugusid.

Ja taaskord! Taaskord igati suurepärane popmuusika album, millel kaunite meloodiatega ja hea minekuga popilugusid, näiteks plaadi avalugu „Orbit“, kuid ka „When Were Young“, „Trouble“ (sellel lööb kaasa ka lauljatar/räppar Lõuna-Koreast ehk Lee Young Ji), „ONE“, „Bad“ (lugu, milles veidi ka Michael Jacksoni hingamist).

Nii nagu Christopherile kohane, on ka sellel albumil rahulikke lugusid, ilusaid mõtisklusi, nt „Leap of Faith“, „A Beautiful Life“ (see on eriti ilus ja kauni meloodiaga laul), „Stubborn Life“ (jällegi väga õrn ja ilus laul), „Lose A You“, „Just Kiss Me“ (lugu, milles veidi ka bluusilikku olemist ja hingamist), hittlugu „It Could Have Been Us“ (laulab ka Griff!), „Daddy Don´t Go“, „Evidence of Us“ (selle plaadi üks kõige ilusamaid lugusid minu kõrva ja hinge jaoks, selles loos laulab ka Rootsi lauljatar SVEA, ilmatuma ilus duett).

Christopheri kuues stuudioalbum on suurepärane popmuusika album, millel mitmeid ja mitmeid väga ilusaid lugusid, meeldejäävate meloodiatega. Laulja esitused on suurepärased, tema hääl paneb end kuulama.

Ava Max

„Don´t Click Play“

(Warner Music)

„Üks popmuusika äratuntavamaid hääli, Ava Max, andis välja uue albumi "Don’t Click Play". Viimaste aastate jooksul on Ava Maxist saanud üks popmuusika enimkuulatud artiste, kellel on Spotifys üle 30 miljoni kuulaja kuus. Ta on tuntud selliste singlite nagu "My Oh My" ja "Spot a Fake" poolest.

Tema läbimurdelugu oli "Sweet but Psycho", mis hoidis Spotify edetabelite esikohta 29 päeva ja oli raadioedetabelite tipus.

2020. aastal avaldas Ava Max välja oma debüütalbumi "Heaven & Hell". Plaadilt leiab hittlugusid nagu "Kings & Queens", "My Head & My Heart" ja "Who’s Laughing Now". Praeguseks on tema muusikat üle maailma voogedastatud uskumatud 17 miljardit korda.

Tema teine stuudioalbum „Diamonds & Dancefloors“ ilmus kaks aastat tagasi.“

Niimoodi tutvustab Ava Maxi uut stuudiolaati Warner Music.

Lauljatari esimene plaat ilmus tõepoolest 2020 ja teine 2023 ja uskuge jällegi mind, lauljatari kolmaski album on sama head kui kaks eelmist. Taaskord on tegemist ülihea popalbumiga.

Amanda Ava Koci’t (sünninimi Amanda Koci; s. 16. veebruar 1994), tuntakse paremini esinejanimega Ava Max. Ta on USA lauljatar-laulukirjutaja, kes üritas juba lapsena muusikamaailmas läbi lüüa, kuid plaadistuslepinguni jõudis ta 2016 firmaga Atlantic Records.

17. augustil 2018 ilmus tema esimene laul “Sweet but Psycho”. Lugu üllatas muusikamaailma sellega, et see tõusis singlimüügitabelite esikohale lausa 22 riigis, sh. Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Uus Meremaa,. Rootsi jm. Austraalias jäi selle laulu parimaks kohaks koht number 2 ja USA singlimüügitabelis 10. koht.

Selle aasta (2020) septembris ilmus lauljatari debüütalbum “Heaven & Hell”.

Amanda Ava Koci sünids Milwaukees, Wisconsini osariigis, tema vanemad on albaanlased. Kolm aastat enne Amanda sündi tema vanemad lahkusid Albaaniast ja elasid ühes kirikus Pariisis, kuni said lõpuks passed ühelt sealset naiselt, et liikuda edasi USA’sse.

Lapsena nägi Amanda sageli, kuidas vanematel oli raskusi elatise teenimisega, nad ei osanud imglise keelt ja pidasid kumbki kolme ametit. Samas oli lauljatari ema koolitatud ooperilaulja, kes laulis aariaid kodus, isa mängis klaverit.

Kui Amanda oli kaheksane, kolis tema pere Virginiasse. Nüüd hakkas tüdruk osalema erinevatel lauluvõistlustel. 13-aastaselt võttis ta oma eesnimeks Ava, mis oli tegelikult tema teine nimi, kusjuures ta on ise ütelnud, et ta pole end mitte kunagi Amandana tundnud …

14-aastaselt kolis Ava koos emaga Los Angelesse, et alustada karjääri muusikamaailmas. Algus oli raske, mistõttu kolis ta aasta hiljem South Carolinasse, kus hakkas kirjutama lugusid. Kui Ava oli 17, kolis ta Los Angelesse tagasi.

2013 ilmus lauljatari debüütsingel “Take Away the Pain”, siis oli tema esinejanimeks Ava, kaks aastat hiljem tegid sellest hea remiksi kanadalased ehk Project 46. Ava oli pikalt saatnud oma lugusid erinevatele produtsentidele ja laulukirjutajatele, kuid seni oli see läinud üsna edutult, kuni ta sai tuttavaks Kanada plaadiprodutsendi Cirkut’iga.

Nüüd alustas Ava tööd Cirkut’iga ja 2016 ilmus nende esimene ühine lugu “Anyone but You”. Lugu äratas tähelepanu, nüüd hakkasid hoopis plaadifirmad Avale lepinguid pakkuma, ja nii sõlmis lauljatar lepingu Atlantic Records’iga.

Lauljatar on ütelnud, et just koostöö Cirkut’iga muutis tema elu, sest ta oli juba jõudnud tulla otsusele, et aitab küll muusikamaailmast …

Leping oli olemas, mis võtta esinejanime teiseks nimeks? Valikuks osutus Max ehk Ava Max. 2017 laulis Ava Max ka Le Youth’i laulus “Clap Your Hands”.

2018 oli Ava Maxi jaoks tegus aasta – ilmusid tema uued laul “My Way”, “Salt”, “Not Your Barbie Girl”, ilmus Gashi laul “Slippin”, milles Ava Max laulis. Lauljatar laulis ka USA räppari Witt Lowry laulus “Into Your Arms”. Ja siis, 17. augustil megahit “Sweet but Psycho”, mis tõusis singlimüügitabelite esikohale 22. riigis!

Samal aastal (2018) laulis Ava Max Vice’i ja Jason Derulo laulus “Make Up” ja lõi kaasa ka David Guetta laulus “Let It Be Me”.

2019 ilmus Ava Maxi uus lugu “So Am I”, veidi hiljem ilmus sellest laulust ka remiks, milles lõi kaasa ka Lõuna Korea poitsebönd NCT 127. Sellele laulule järgnesid laulud “Blood, Sweat & Tears”, “Freaking Me Out”, “Torn”. Novembris 2019 said fännid kuulata Ava Maxi uut lugu “Tabu”, mis oli duet Pablo Alboraniga. Detsembris sai Ava Maxi kuulda Alan Walkeri laulus “Alone, Pt. II”. Detsembris 2019 ilmus Ava Maxilt veel üks laul – “On Somebody”.

Märtsis 2020 ilmus veel üks uus laul “Kings & Queens”, mis oli tegelikult järjepanu juba viies singel, et reklaamida debüütalbumit “Heaven & Hell”. Veidi hiljem laulis Ava Max ühes vahvas kantriloos “On Me”, koos Thomas Rhett’i ja Kane Brown’iga, mida sai kuulda ka filmi “Scoob!” heliribal. Juulis 20020 ilmus veel kuueski singel “Who’s Laughing Now” ja septembris 2020 ka seitsmes singel “OMG What’s Happening”, kuni lõpuks ka kauaoodatud debüütalbum “Heaven & Hell”.

Ava Maxi muusikalist stiili on nimetatud popiks ja dance-popiks, electropopiks. Ta enda lemmikuteks on olnud Alicia Keys, Norah Jones, Celine Dion, Aretha Franklin, Fugees, Mariah Carey ja Whitney Houston. Teda ennast on võrreldud Beyonce’, Madonna, Gwen Stefani, Fergie, Britney Spearsi, Christina Aguilera ja Lady Gaga’ga.

Ava Max on ütelnud, et tema kõige suuremaks eeskujuks on olnud Mariah Carey, eriti laul “Vision of Love” aastast 1990.

Muusikaajakiri Rolling Stone on nimetanud ameeriklannast laulukirjutajat Ava Maxi artistiks, keda lihtsalt peab teadma. Lauljatari värvikas karakter on köitnud kõrgelt hinnatud meediaväljaannete tähelepanu, nende hulgas on näiteks Vainty Fair, Billboard, FORBES, PAPER jpt.

Warner Music tutvustas Ava Maxi debüütalbumit nii: ”Ülemaailmne popsensatsioon Ava Max, kelle lugudele on karjääri vältel kogunenud üle 4 miljardi kuulamise, andis välja oodatud debüütalbumi “Heaven & Hell”. Lisaks kaheksale uuele palale on lauljanna esimesel albumil esindatud tema varasemalt ilmunud hittsinglid “Sweet But Psycho”, “Who's Laughing Now”, “So Am I”, “Salt” ja “Kings & Queens”, neist viimane veetis Euroopa raadioeetrite esikohal lausa 5 nädalat ning on praegugi Top 40 enim kuulatud lugude edetabelis kohal nr 21.” 

Lauljatari debüütalbum oli jagatud kaheks osaks – Heaven (Taevas) ja Hell (Põrgu).

2023. aasta alguses ilmus lauljatari teine stuudioalbum “Diamonds & Dancefloors” - suurepärane popmuusika album, nii nagu seda oli ka Ava Maxi debüütalbum. Albumilt ilmus singlitena “Maybe You´re The Problem”, “Million Dollar Baby”, “Weapons”, “Dancing´s Done”.

Jaanuaris 2024 tegi Ava Max koostööd Norra DJ Kygo´ga, ilmus hittlugu ”Whatever”. Lugu tõusis esikohale näiteks Norra singlimüügi tabelis. Sama aasta aprillis lauljatari uus singel ”My Oh My” ja novembris veel üks uus lugu ”Spot a Fake”.

Oktoobris 2024 ilmus uus singel ”Forever Young”, mis oli lauljatari koostööprojekt David Guetta ja legendaarse ansambliga Alphaville.

Aasta 2025 veebruaris ilmus uus singel – ”Lost Your Faith”, mais andis lauljatar teada, et augustis on oodata uut stuudioalbumit. Mais 2025 ilmus veel üks singel (uue albumi teine) ”Lovin Myself”, juulis veel kolmaski uue albumi singel ”Wet, Hot American Dream”.

Augustis 2025 ilmus lauljatari kolmas stuudioalbum ”Don´t Click Play”.

Uue plaadi avalöök/albumi nimilugu ”Don´t Click Play” on väga hea popilugu, igati meeldejääva refrääniga, milles Ava Max vihjab (kuulake laulusõnu) sellele, et teda ei ole vaja võrrelda Lady Gagaga … Ajakiri Rolling Stone on öeldud, et Ava Maxi uus album näitab lauljatari arengut ja iseenda aktsepteerimist. Ka Ava Max on ütelnud, et uus album on tugev edasiminek ja areng, ta tahab näidata, et ta suudab ikka ja jälle teha head popmuusikat (isegi ilma eelmiste albumite koostööpartneriteta) ja et uuel albumil on palju erinevaid meeleolusid.

Uue albumi lugude autorite nimistust leiab kõikide lugude juurest lauljatari enda, kuid ka mitmeid popmuusika suuri tegijaid – Kyle Buckley, Ryan Tedder, Lauren Mandel, Pink Slip jt.

Plaadi kaks esimest lugu on ülikõvad popmuusika pärlid. Lood, milles on kõik suurepäraselt paika pandud. Meloodiad, refräänid hakkavad kergesti kummitama, saundid on ägedad, palju kasutatakse vokaliise, mida on võimalik juba pärast esimest kuulamist kaasa laulda. Miskit pole öelda, kaasaegne popmuusika ja tantsumuusika on äge.

Kolmas lugu ”Lovin Myself” algab uinutavalt, kuid selleks kasvab välja igati äge electropopi lugu, mille refrään on taaskord äge ja meeldejääv. Ava Max on hämmastav suurepäraseid meloodiaid looma.

80ndate aastate hittlugusid ja poppi toob meelde albumi viies laul “Wet, Hot American Dream”. Ja jälle need meeldejäävad ja kummitama hakkavad meloodiad ja refräänid! Hämmastav!

Ja kui arvad, et parimad palad on kuuldud, siis eksid. Albumi seitsmes laul ”Know Somebody” on veidi rahulikum, aga need suurepärased saundid selles loos on võrratud. Ja refrään, YES! Kummitavalt hea on ka järgmine laul “Lost Your Faith”, mille refräänis laulab Ava Max ka halleluuja! Vägev.

Albumi kümnendas loos ”Skin in the Game” on miskit, mis meenutab mulle nii Madonna kui ka Cheri parimaid tantsuhitte. Kui küsid, mis täpselt, siis tasub seda lugu kuulata, emotsioonid on kindlasti erinevad, kui mulle selline popmuusika meeldib.

Kokku 12 uut poplugu, kõik igati ägedad ja meeldejäävad! Sügis tuleb lähemele, ilmad lähevad pimedamaks, mistõttu tasub õhtuti ikka ja jälle head popmuusikat kuulata ja Ava Maxi uus album selline sügisravim ongi …

Septembris alustab lauljatar Los Angeleses kontsertturneed ”Don´t Click Play Tour”, mis viib teada esinema Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse. Euroopas alustab Ava Max 25. oktoobril Londonis, kuid jõuab esineda ka Pariisis, Brüsselis, Berliinis, Amsterdamis. Stockholmis, Varssavis ja turnee lõpp peaks olema 20. novembril Lissabonis, Portugalis.

Kuula ise ka: