Melanie Martinez

„Hades“

(Warner Music)

„Ameerika laulja-laulukirjutaja ja multitalent Melanie Martinez on välja andnud oma neljanda stuudioalbumi „HADES“. Plaadilt on juba ilmund ka kaks singlit: „POSSESSION“, mis ilmus jaanuari lõpus, ja „DISNEY PRINCESS“, mis ilmus veebruari lõpus. „POSSESSION“ oli Melanie Martinezi esimene väljalase pärast kolmeaastast pausi ja see on artisti kiiremini voogedastav lugu, mille esimesel päeval oli üle 2,7 miljoni voogedastuse.

„Iga selle albumi lugu uurib erinevat lõksu, mille on seadnud kuri, patriarhaalne energia nimega HADES,“ selgitab artist.

Nukuliku esteetika ja ikoonilise laulu „Dollhouse“ poolest tuntud artist saavutas kuulsuse 2012. aastal, osaledes Ameerika lauluvõistlusel „The Voice“. Martinezi debüütalbum „Cry Baby“ ilmus 2015. aastal ning albumi kuulsaimate lugude hulka kuuluvad „Play Date“, mida on üle maailma striimitud üle 1,3 miljardi korra, ja „Pacify Her“, mida on üle maailma striimitud üle 800 miljoni korra.

Staar ühendab oma muusikas erinevaid popmuusika helisid ja tumedat stiili. Ajakiri Rolling Stone on kirjeldanud artisti muusikat kui „keerdunud hällilaule armastusest, ohust ja hullusest“ – see kirjeldus hõlmab tema iseloomulikku segu tumedast lapsepõlvenostalgiast ja küpsetest, sageli südantlõhestavatest laulusõnadest.“

Niimoodi tutvustatakse Melanie Martineze uut stuudioalbumit Warner Music pressiteates.

Melanie Adele Martinez on sündinud 28. aprillil 1995 Astorias, Queensis ja kasvanud üles Baldwinis, New Yorgis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja lavastaja, kes saavutas tuntust ja edu, kui lõi 2012 kaasa populaarses USA’s telesaates “The Voice”.

Kohe pärast seda populaarset saadet avaldas ta debüütsingli “Dollhouse”, sõlmis lepingu plaadifirmaga Atlantic Records ja avaldas ka EP, millel samuti nimeks “Dollhouse” (2014).

2015 ilmus lauljatari debüütalbum “Cry Baby”, mis täitis USA’s 2017. aastaks plaatinaplaadi müüginormi. Debüütalbumil oli mitmeid populaarseid lugusid – “Sippy Cup”, “Mrs. Potato Head”, “Cry Baby”, “Pacify Her” ja “Soap”.

2019 ilmus Martinezi teine stuudioalbum “K-12” (seda saadab ka film), mis on tegelikult ju järg debüütalbumile.

Melanie Martinezis voolab nii dominikaani kui ka puertoriiko verd. Tema vanemad kolisid Baldwinisse, New Yorgis, kuid tüdruk oli 4-aastane. Lapsena meeldis talle kuulata Brandyt, Britney Spearsi, Shakirat, Tupac Shakuri, Christina Aguilerat, kuid ka biitleid.

Melanie käis Plaza Elementary School’is, kus õpetaja, härra Nadien õpetas talle ka laulmist, ja juba lasteaaias hakkas väike tüdruk kirjutama luuletusi. Martinez on ütelnud, et lapsena tal väga palju sõpru ei olnud, kuna ta oli vägagi emotsionaalne laps, kes ei suutnud oma tunnetest väga hästi rääkida ja nuttis üsna sageli. Seetõttu kutsusid teised teda ka “cry babyks”, kes ongi ju lauljatari debüütalbumi karakter, ja ühtlasi ka plaadi nimi.

Lisaks luuletamisele tundis ta varakult huvi ka fotograafia ja kunsti vastu.

14-aastaselt õppis Melanie mängima kitarri. Ta õppis selgeks akordid, ja sai mängida lugusid, mis talle meeldisid. Lisaks sellele sai ta valmis ka oma esimese laulu, ja ka laulusõnad kirjutas ta ise.

17-aastaselt pääses ta populaarsesse telesaatesse “The Voice”. Juba esimesel esinemisel selles sates andsid kolm kohtunikku (Adam Levine, CeeLo Green ja Blake Shelton) märku, et tahaksid teda oma meeskonda. Martinez valis oma juhendajaks Adam Levine’i. Martinez oli sates igati tubli ja edukas pääsedes viiendasse vooru. Ta ise kinnitab, et ei osanud loota, et ta nii kaugele pääseb. Lisaks see, et ta sai juurde vajalikku kogemust ja häid õpetussõnu, kuidas laulmisega edasi liikuda.

Martinez sai telesaatest indu juurde ja juba veebruaris 2014 avaldas ta debüütsingli “Dollhouse”, mis oli ta enda kirjutatud lugu. Loole on eeskujuks olnud legendaarne film “Edward Scissorhands”, kusjuures Martinezi juuksed, makeupi ja filmitöö tegid ära ta ise ja tema sõbrad. Laulu aitas produtseerida ja kirjutada New Yorgi laulukirjutajate duo Kinetics & One Love.

Lugu ja videot märgati üsna ruttu, ja juba aprillis 2014 oli Martinezil taskus leping plaadifirmaga Atlantic Records. Mais 2014 ilmus debüüt-EP “Dollhouse”. Sellelt ilmus ka üsnagi edukas singel “Carousel”, mida sai kuulda ka telesarjas “American Horror Story: Freak Show”.

2015 juunis ilmus uus singel “Pity Party” (selle laulu refräänis saab kuulda sämplingut Lesley Gore’i laulust “It’s My Party”). Juulis ilmus teine uus singel “Soap”, mille videot vaadati YouTube’is lühikese aja jooksul 30 miljonit korda!

Augustis 2015 ilmuski debüütalbum “Cry Baby”, mis debüteeris USA plaadimüügitabelis kohal number kuus! Detsembris 2015 ilmus veel ka üks jõuluteemaline lugu “Gingerbread Man”. 2015-2016 käis Martinez ka kontsertturneel “Cry Baby”.

Cry Baby on Martinezi väljamõeldud tegelaskuju, mis seotud tema lapseppõlve fantaasiatega. See on tema lapsepõlve haavatavam ja segaduses olnud mina. Martinez on lisanud, et Cry Baby on laps, kes eksperimenteerib täiskasvanute asjadega, ja paljud asjad, mis juhtuvad Cry Baby’ga juhtusid ka tema endaga, välja arvatud see, kui Cry Baby rööviti ja veidi hiljem Cry Baby oma röövija tappis.

Albumi kõik lood/nende pealkirjad on seotud lauljatari lapsepõlvega, ja neis on ka lapsepõlvega seotud metafoore, mis kannavad edasi sügavaid sõnumeid täiskasvanute maailmast ja täiskasvanute probleemidest.

Õige varsti alustas Martinez tööd ka teise albumiga, mis räägib tegelastest, kes elavad Cry Baby naabruses. 2016 oktoobris tuli müüki ka Martinezi loodud lõhnaõli Cry Baby Perfume Milk (selle loomise mõte oli lauljataril juba pikka aega peas olnud) ja seda turustas plaadifirma Atlantic Records, mistõttu sai nendest esimene plaadifirma, kes toonud turule lõhnaõli!

Novembris 2016 ilmus lauljatari teine EP “Cry Baby’s Extra Clutter”.

Märtsis 2017 kinnitas Martinez, et tal on plaanis teha film, mis jutustaks kõikidest tema teise albumi lugudest. Lauljatar kinnitas, et tal läheb selleks üsna palju aega, kuna ta ise on lavastaja, režissöör, teeb ise kõik makeupid ja palju muudki.

Martinezi muusikat on kirjeldatud kui poppi, kunstilist poppi, elektropoppi ja alternatiivset poppi. Mõjutusi on kindlasti ka hiphopist ja R&B’st. Põnev on seegi, et enamus tema lauludest räägivad tema isiklikest kogemustest. Ta ise on ütelnud, et tema muusika on väga tume ja aus, hiphopi ja trap’i rütmid on seotud veidi hirmuäratavate helidega lapsepõlvest nagu lasteklaverid, muusikatoosid ja mänguasjad.

“The Guardian” on ütelnud, et Martinezi muusika on aus elektropopp, “Rolling Stone” on ütelnud, et see muusika, mis on nagu kiiksuga unelaulud armastusest, ohtudest ja hullumeelsusest, ja võrrelnud Martinezi muusikat Lana Del Rey ja The Dresden Dolls’i muusikaga. Muusikakriitikud “The New York Times”’ist on võrrelnud Martinezi muusikat Lorde’i ja Lana Del Rey’ga.

Martinez on ise lisanud, et paljuski on saanud ta mõjutusi biitlitelt, Neutral Milk Hotel’ist, Feist’ilt, Kimbra’lt, Zooey Deschanel’ilt, Regina Spektor’ilt jt. Melanie Martinez on maininud ka mitmeid plaate, mis on ka tema muusikat mõjutanud – Fiona Apple’i “The Idler Wheel…”, Ariana Grande’i “Yours Truly” ja “My Everything”. Ta lisab ka hiphopi mõjutused, kuna tema isa kuulas palju just hiphoppi kui Melanie oli väike tüdruk. Martinez on rõhutanud ka mitmeid visuaalkunstnikke – Mark Ryden, Aleksandra Waliszewska ja Nicoletta Ceccoli. Ka filmirežissöör Tim Burton kuulub Martinezi lemmikute hulka.

Kui Melanie Martinez 16-aastaselt vaatas filmi “101 Dalmatians”, värvis ta oma juuksed (poole pea ulatuses) blondiks nagu Cruella de Vil’il. Oma välimusega on kogunud Martinez tuntust, lisaks veel nukkude maailmast mõjutusid saanud riided, mida ta kasutab oma videotes ja laval.

Mais 2019 ilmuski uut albumit “K-12” tutvustav trailer, ja uus album ilmus septembris 2019. Lisaks ka samanimeline film, mida näidati paljudes kinodes terves maailmas. Filmi sai näha ka YouTube’is.

Albumi “K-12” produtsendiks oli Michael Keenan, kes lõi kaasa ka lauljatari debüütalbumil. Lauljatari kodulehel kirjeldati seda albumit muusikaliselt nii, et sellel plaadil kohtuvad hiphop, soulilik popmuusika ja indie-hingamisega elektropop.

Huvitaval kombel ei avaldatud sellelt albumilt enne ilmumist singleid, kuid vaatamata sellele debüteeris “K-12” USA plaadimüügitabelis kolmandal kohal, mis oli Martinezi parim koht selles edetabelis.

Album võeti suurepäraselt vastu ka paljudes teistes riikides, nii jõudis plaadimüügitabelite TOP 10 sekka ka Suurbritannias, Austraalias ja Kanadas.

2020. aasta jaanuaris andis lauljatar teada, et ta valmistab ette uut EP´d, mis ilmuski sama aasta septembris ja kandis pealkirja “After School”. Lauljatar kinnitas, et see EP oli järg albumi “K-12” lauludele, kuid need lood olid veelgi isiklikumad, veelgi õrnemad.

Huvitav oli ka see, et seda EP´d “tutvustas” laul/singlina ilmunud “Copy Cat”, millel lõi kaasa ka USA räppar ja laulukirjutaja Tierra Whack. See oli esimene lugu, millele oli Melanie Martinez kaasanud ka teise artisti, kuid … huvitaval kombel seda lugu EP´l ei ilmunudki. Teise singlina ilmus laul “Fire Drill”.

Veebruaris 2023 teatas lauljatar uuest stuudioplaadist, ja postitas Instagrami video, millel oli udu sees seen, mis asus jutskui muinasjutilises metsas, ja seenel oli kiri “RIP Cry Baby”, koos selle videoga sai kuulata ka veidi muusikat. Veidi hiljem avaldati veel mõned nn “õrritajad” teistel sotsiaalmeedia platvormidel.

Veebruarikuu lõpus ilmus uus, seekord juba minutiline klipp, milles munast koorub roosa, süvamere-stiilis olen. Sellel videol oli kirjas ka uue albumi nimi ja ilmumise kuupäev.

Märtsis ilmus uue albumi esimene singel “Death”, ja ka video sellele loole, mis ongi väga muinasjutuline, milles lauljatar toimetabki eelpool mainitud olendina, keda näeb ka uue albumi kaanel.

31. märtsil 2023 uus ja suurepärane stuudioplaat “Portals”. Uue albumiga kaasnes ka kontsertturnee, mis viis lauljatari selle aasta sügisel (oktoober-november) Põhja-Ameerikasse (USA ja Kanada) ning 2024. aasta talvel (veebruar, märts) Euroopasse (Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Saksamaa, Rootsi ja Inglismaa).

Kui toona ”Portals” ilmus, siis hakkasin mõtlema, et aastate jooksul on art-poppi esitanud Brian Eno, Bryan Ferry ( ja ka tema bänd Roxy Music), David Bowie, Frank Zappa, Sparks, Devo, Laurie Anderson, Grace Jones, Roisin Murphy, Kate Bush, Arthur Russell, Tori Amos, suurepärane Björk, Beck, Fiona Apple, uutest tegijatest kindlasti Lorde, Florence and the Machine, Hayley Williams, Charli XCX, Lana Del Rey, Billie Eilish, Paris Paloma, meie endi Iiris Vesik jt., mistõttu võis öelda, et Melanie Martinez on oma muusikaga vägagi esinduslikus seltskonnas.

Pärast albumi ilmumist ilmus veel viis muusikavideot, millest üks detsembris 2023 - "Tunnel Vision", ​​veebruaris 2024 "Faerie Soirée", mais 2024 "Light Shower", millele järgnesid detsembris 2024 laulud "Spider Web" ja märtsis 2025 "Leeches".

Aastal 2024 alustas Martinez väljamüüdud konstertturneed "The Trilogy Tour" – sellel turneel esitas lauljatar laule kõigilt oma kolmelt albumilt: „Cry Baby“, „K-12“ ja „PORTALS“. Turnee oli üliedukas, tasub mainida kahte järjestikust väljamüüdud õhtut New Yorgi Madison Square Gardenis. 2024. aastal oli Martinez peaesinejaks ka maailmakuulsal Lollapalooza festivalil Chicagos ja Corona Capital festivalil Mehhikos.

22. jaanuaril 2026 tegi Martinez kõik oma sotsiaalmeedia kontod ja veebisaidi mustaks. Samuti muutis ta oma YouTube'i videote pisipildid mustaks, vihjates oma eelseisvale albumile.

Päev hiljem postitas ta oma eelseisva neljanda albumi eelvaatevideo, milles mainitakse uut tegelast Circle'i, keda kirjeldatakse kui "uut popstaari 'Hades Techist', kes on eraldatud kultusest". 27. jaanuaril teatas lauljatar albumi esiksingli "Possession" ilmumisest, mis ilmuski päev hiljem.

„Hades“ (stiliseeritud suurtähtedega) on Ameerika laulja Melanie Martinezi neljas stuudioalbum. See ilmus 27. märtsil 2026. Uue albumi peateemaks on nii utoopiline kui ka düstoopiline maailm, kusjuures „Hades“ uurib peamiselt viimast teemat. Siinkohal tasub mainida, et albumil on 18 uut laulu ja sellele peaks ilmuma ka järg …

Martinez on ütelnud, et iga lugu uurib erinevaid „lõkse“, mille on loonud „kuri, patriarhaalne energia“. Ta rõhutas, et album ei keskendu niivõrd kauge düstoopilise tuleviku ettekujutamisele, pigem juba eksisteerivate destruktiivsete võimustruktuuride äratundmisele, kus „kontroll“ on maskeeritud „kaitseks“ ja „ärakasutamine“ on raamitud „võimaluseks“.

Laenan siinkohal Riff Magazine´i, kus kinnitatakse, et ”Hades” jätkab lauljatari keerukat kontseptuaalset jutuvestmist, kaasates tegelasi, sürreaalseid kujundeid ja iseloomulikku helistiili. See kasutab allegooriat selliste teemade käsitlemiseks nagu religioon, võim, sugu ja ühiskondlikud süsteemid, sealhulgas religioosse silmakirjalikkuse kriitika.

„Iga selle plaadi lugu uurib erinevat lõksu, mille on seadnud kuri, patriarhaalne energia, mis on Hades. Kontroll maskeeritakse kaitseks. Julmus raamitakse loogikaks. Ärakasutamine müüakse võimalusena. Kui hakkad neid niite märkama, on neid raske ignoreerida.”

Minu jaoks on Melanie Martinezi uus album „Hades“ fantastiline kuulamine. Album, mis kõnetab, paneb kuulama, muusikaliselt on palju põnevat, erinevaid stiile (tumedam popp on igati äge!), kuid veelkord – fantastiline kuulamine. Seda peab lihtsalt ise kuulama, sest see on algusest lõpuni üks suur ja põnev jutt ja muusikaline reis.

Danielle Holian ajakirjast “Atwood” on tõdenud, et „Hades“ näib olevat valmis uurima järgnevat allilma. Mitte taassündi, vaid arveteõiendamise protsessi. Mitte fantaasiat, vaid selle all olevat masinavärki.

“Billboardi” Lars Brandle iseloomustas „Hadesit“ samuti kui sobivalt kuuma teemat alternatiivpopi fenomenile.

Ja veel. Youtube´ist leiad ka plaadi esitlus-show ehk HADES Listening Chamber, London, England 17. Märts 2026. Vaata kindlasti.

Kuula ise ka: