Alyssa Grace

„spilling my guts“

(Warner Music)

 

„Ameerika folk-popi täht Alyssa Grace avaldas juulis oma debüüt-EP „spilling my guts”. Projekti hulka kuulub lugu „bloodstream”, mis kogus esimese ööpäevaga üle kahe miljoni kuulamise.

Lugu oli TikTokis üliedukas ning tõusis kiiresti nii Billboard Hot 100 kui ka Spotify ülemaailmsesse edetabelisse (Global Top 200).

 

Olles enne EP ilmumist avaldanud vaid kolm lugu, on Alyssa kiiresti kasvatanud endale Spotify platvormil enam kui 4,5 miljonist igakuisest kuulajast koosneva fännibaasi.

 

„Bloodstream” on pälvinud märkimisväärset toetust erinevate voogedastusplatvormide esitusloendites ning jõudnud kiiresti raadioeetrisse nii Põhjamaades kui ka mujal maailmas.

 

Alyssa Grace tunnistab, et ammutab oma sügavalt isikliku loomingu jaoks inspiratsiooni sellistelt artistidelt nagu Phoebe Bridgers, Billie Eilish, Gracie Abrams ja Bon Iver.“

 

Niimoodi tutvustatakse noore lauljatari debüüt-EP´d Warner Musicu pressiteates.

 

Alyssa Grace on 19-aastane Torrance'ist, Californiast pärit laulja-laulukirjutaja, kelle muusika paikneb folk-popi, alternatiivse popi ja singer-songwriter'i piirimail. Tema suur tugevus on väga otsene ja pihtimuslik laulutekst — Apple Music kirjeldabki tema lähenemist kui confessional songwriting'ut ning tema esitust kui eriti jõulist ja valusat.

 

Seda jõulist ja valusat esitust kuuleb näiteks EP avaloos „bones“ ja hingestatud esitus ning hääl! Taaskord saan ütelda, et 19-aastasel lauljataril on vägagi võimas ja omanäoline hääl. Minu jaoks on selles hääles midagi, mis meenutab mulle ka Björki ja Kate Bushi!

 

Album algab sõnadega, mis on sisuliselt: „Ma olen valmis sulle kõik ära rääkima.“

Ja lõpus jõutakse hoopis teise kohta. See ongi „spilling my guts“ — oma sisemuse lauale panemine.

„bones“ algab suhtega, mis on juba algusest peale tasakaalust väljas: üks inimene tahab teist nii väga, et on valmis iseennast muutma selleks, et olla armastatud. See on tegelikult terve EP üks keskseid küsimusi: kui palju iseendast peaks inimene teise armastuse nimel ära andma?

Muusikaliselt on „bones“ ilusalt hõre — klaver, akustiline kitarr ja kasvav tšello. See loob peaaegu filmiliku atmosfääri.

 

Lauljatari tõus muusikamaailma huviorbiiti on olnud peaaegu uskumatult kiire. 2026. aasta alguses oli ta veel sisuliselt tundmatu uus artist. Siis tulid:  „dog with a bone“ → „picking petals“ → „bloodstream“ ning mõne kuuga jõudis ta miljonite kuulajateni.

„Bloodstream“ jõudis Billboard Hot 100 edetabelisse ning kerkis seal 93. kohalt edasi; Ühendkuningriigis jõudis see 25. kohale.

 

Vägagi folgilikult kõlavad EP teine ja kolmas laul – „somebody to somebody“ ja „dog with a bone“. Esituses on jõudu ja valu, mida Alyssa Grace suurepäraselt edasi annab.

 

Laulus „somebody to somebody“ tekib identiteedi küsimus – mida tähendab olla kellegi jaoks oluline? Mida tähendab hetk, kui inimene, kes oli sulle kõik, muutub järsku lihtsalt „somebody to somebody“.  Esimeses loos tahad olla teisele inimesele kõik, teised loos hakkad mõtlema, et võib-olla oled tema jaoks lihtsalt keegi …

 

Kolmas laul „dog with a bone“ jutustab toksilisest suhtest, millest inimene ei suuda lahti lasta – isegi siis, kui ta teab, et see suhe teeb talle halb. Laulu kujund on tabav – koer ei lase kondist lahti.

 

Neljas laul on noore artisti üks kahest kõige tuntumast loost – „picking petals“ ja see on väga HEA laul. Valus, aga ilus.

Selles loos on paljude lugude valus teema – armastab mind, ei armasta mind. See on vägagi ärev laul, sest see ei ole enam süütu lapsepõlvemäng, selles laulus on inimene, kes otsib pidevalt märke, kas teine teda armastab või mitte.

 

Viies laul „spilling guts“ on EP „süda“. Lauljatar lõpetab tunnete varjamise. Saame aru, et keegi tegi haiget, kuid sellel lubati ka juhtuda … on ju nii, et eneseanalüüs on palju raskem kui teise inimese süüdistamine.

 

Seejärel „bloodstream“, mis on EP emotsionaalne keskpunkt. Kindlasti on see Alyssa Grace´i seni kõige olulisem laul. Laul, mis jutustab emotsionaalsest traumast ja sellest, kuidas mineviku valu võib inimesesse sõna otseses mõtte „vereringesse“ jääda. Trauma ei ole ainult mäestus – see võib hakata mõjutama, kuidas sa armastad, keda sa usaldad, kuidas sa ennast näed, mida sa kardad, milliseid suhteid sa valid.

 

Kuidas EP lõpeb? Seitse üsnagi rasket lugu – samas väga head ja väga ilusat lugu. „baby swim“ on laul, milles lööb kaasa Andrew Lucier ja see Alyssa Grace´i omamoodi kujuteldav duett endise kallimaga – sellise vestlusega, mida päriselus võib-olla enam kunagi ei toimu.

 

Andrew Lucier? Tema on St. Louisest, Missourist pärit laulja-laulukirjutaja, kelle muusikat kirjeldatakse folk'i, indie, soft rock'i, popi ja adult contemporary'i ristumiskohana. Ta kasvas üles St. Louisi lähistel, hakkas oma lugusid esitama juba kolledži ajal Lexingtonis, Kentuckys ning kolis hiljem Nashville'i, et oma muusikukarjääri edasi arendada.

Andrew´l on seni ilmunud neli EP´d ja sel aastal ka debüütalbum „More Questions Than Answers“ (väga hea folgiplaat).

 

Alyssa Grace ei lõpeta oma EP´d mõttega: „Ma vihkan sind“, ta lõpetab: „Ma lasen sul minna.“

 

Alyssa Grace´i EP on plaat sellest, kuidas inimene liigub armastuse vajadusest läbi sõltuvuse, haigetsaamise ja eneseanalüüsi lõpuks iseenda juurde tagasi.

 

Samad küsimused on olnud armastuslauludes aastakümneid:

 

Kas ta armastab mind?
Miks ta mind ei armasta?
Miks ma teda ikka armastan?
Miks ma lasin sellel juhtuda?
Kuidas ma sellest üle saan?

 

Alyssa lihtsalt räägib neist 2026. aasta keeles.

 

Seda ka, et Alyssa Grace  ei ole enam ainult internetinähtus! Ta läheb nüüd päriselt suurele lavale: Alyssa Grace on kinnitatud Alex Warreni 2026. aasta Austraalia ja Uus-Meremaa arena-tuuri erikülaliseks ning samal ajal on ta välja kuulutanud ka omaenda intiimsemad kontserdid New Yorgis, Los Angeleses ja Londonis.

Ja seda kõike 19-aastaselt.

 

Kuula ise ka:

Mulaa Jones

„That Ain´t You“

(Warner Music)

 

„Briti laulja-laulukirjutaja ja tõusev muusikastaar Mulaa Joans on välja andnud uue lühialbumi (EP) „That Ain’t You“, mis sisaldab kolme uut lugu: „Parallel Lines“, „Normal People“ ja nimilugu „That Ain’t You“. Väljaanne sisaldab ka varem avaldatud palasid „Love Letter“, „Phone Sex“ ja „Birthday Makeup“. Artisti tuntuim lugu on „Love Letter“, mis on lühikese ajaga kogunud üle maailma 30 miljonit kuulamist. Mulaa Joans on kiiresti saavutanud tohutu populaarsuse ja kinnitanud oma staatust uue laine popmuusika esindajana.

 

Artist on pälvinud suurt tähelepanu oma sügava jutustamisoskuse ja häälega, mis mõjub ühtaegu ajatuna ja sobib suurepäraselt tänasesse hetke. Tema varasemate tööde hulka kuuluvad „Members Only“ ja „Still a Little Something“. See 19-aastane laulja, laulukirjutaja ja žanripiire eirav sõnade autor ühendab siirad ja emotsionaalsed tekstid sujuvate, erinevaid stiile põimivate meloodiatega. Tema muusikas on tunda Billie Eilishi teravust, Etta Jamesi hingestatust ja Rihanna kartmatut karismat.

 

Inglismaal Bathis sündinud ja praegu Londoni Soho linnaosas elava Mulaa loomingut rikastavad tema moemaailmast pärinevad juured, mis lisavad sellele nii elegantsi kui ka julget isikupära. Artisti hingestatud ja lummav helikeel on toonud talle muusikatööstuses üha kasvavat tähelepanu. Spotify valis Mulaa hiljuti oma programmi „RADAR: First Listen“, mille eesmärk on toetada ja esile tõsta järgmise põlvkonna ülemaailmseid muusikatalente. Loomupäraselt laheda, kompromissitult eheda ja kütkestava Mulaa Joansi näol on tegemist tõusva tähega.“

 

Niimoodi tutvustatakse noore lauljatari EP´d Warner Musicu pressiteates.

 

Mulaa Jones on väga noor laulja, aga juba üsna selge oma hääle ja emotsionaalse maailmaga.

Mulaa Joans on 19-aastane Briti laulja ja laulukirjutaja, pärit Bathist ja tegutseb praegu Londonis. Ta on üks neist artistidest, kelle puhul karjäär sai alguse üsna tänapäevasel moel: teismeeas hakkas ta TikTokis covereid üles laadima. Üks tema Etta Jamesi loo cover hakkas eriti hästi levima ning sellest kasvas välja tee omaenda muusika juurde.

 

Tal ei teinud karjääri alguses tõsist laulutrenni, sest see oli tema perele lihtsalt liiga kallis. Mulaa ise arvab tagantjärele, et see võis talle isegi kasuks tulla — ta ei olnud alguses seotud kõikvõimalike „õigete“ laulutehniliste reeglitega ja sai oma hääle üsna loomulikult üles ehitada. Praegu kasutab ta küll vajadusel vokaaltreeningut, eriti selleks, et hääl salvestustel ja kontsertidel vastu peaks.

 

Mulaa muusikas kuuleme souli, alternatiivset poppi ja R&B mõjutusi, aga teda on üsna raske ühte muusikalisse kasti suruda. Kuigi jah, sellist suurepärast soulilikku hingamist kuuleb ka sellel EP´l. Lauljatari hääl on võrratu, kuulake lugusid „Love Letter“, „Parallel Lines“, „Phone Sex“.

 

Tema häält on kirjeldatud kui rikast, sensuaalset, veidi kähedat (see väike kähedus on igati mõnus) ja enesekindla kõlaga. Tema hääles on midagi vana souli laadset, aga laulude produktsioon ja kirjutamisviis on täiesti tänapäevased.

 

Lugesin, et lauljatari mõjutajate hulka kuuluvad näiteks Etta James, Rihanna ja Billie Eilish. Samuti on ta nimetanud olulisteks albumiteks Billie Eilishi „Don't Smile at Me“, Rihanna „ANTI“, James Browni „The Boss“ ja Passengeri „All the Little Lights“.

 

See kombinatsioon on päris põnev: Etta James → hing ja hääl; James Brown → groove;
Rihanna → julgus ja popitunnetus; Billie Eilish → ebatraditsiooniline laulude kirjutamine.

 

Pole ime, et tulemuseks on midagi üsna omanäolist.

 

Mulaa on rääkinud, et tema esimene EP „£70 for Peace of Mind“ (2024) ei olnud veel väga isiklik — ta oli lihtsalt liiga noor, et tal oleks olnud piisavalt elukogemust, millest kirjutada. Hilisemate lauludega see muutus.

Teine EP „Nighttime Religion“ (2025) sündis juba suuresti isiklikest kogemustest, ebamugavatest hetkedest ja suhetest.

 

Tema 2026. aasta singel „Love Letter“ on saanud juba üle 15 miljoni striimi, mis on 19-aastase artisti kohta päris muljetavaldav.

Ta on jõudnud näiteks BBC Introducing tähelepanu alla ning teda nimetati BBC Introducing – The West poolt Artist of the Week.

 

Lauljatari EP´l on küll ainult 6 laulu, aga kuulake neid, kuulake seda esitust, seda hingestatust ja neid meloodiaid. Minu lemmikuks on viies laul „Normal People“, nagu ka EP viimane, kuues laul „Birthday Makeup“ – võrratult hea ja ilus, ja see HÄÄL!!!

 

Mulaa puhul on praegu huvitav jälgida, kuidas tema hääl ja identiteet järgmise paari aasta jooksul välja kujunevad. Omada 19-aastaselt sellist häält, enesekindlust ja kirjutamisoskust – juba seetõttu tasub tal silm peal hoida.

 

Kuula ise ka:

Ravyn Lenae

„Blue Island“

(Warner Music)

 

„Chicagost pärit R&B-artist Ravyn Lenae on välja andnud oma kolmanda stuudioalbumi „Blue Island“. Albumile eelnesid singlid „Saturday Night“ ja „Handle“ ning kaksiksingel „Reputation“ (koos Dominic Fike’iga) ja „Bobby“.

Albumi „Blue Island“ tegevprodutsendiks on Grammy auhinna võitnud ja varasemalt albumil „Bird’s Eye“ (2024) Lenaega koostööd teinud Dahi (tuntud tööde poolest selliste artistidega nagu Kendrick Lamar, SZA, Kelela ja Steve Lacy). Tulemuseks on kaasahaarav maailm, mida iseloomustavad tasakaalukus, mängulisus ja enesekindlus – omadused, mis kuuluvad artistile, kes teab, et tema teekond on alles algamas.

„Blue Island“ sümboliseerib teatud üleminekuhetke või lävepakku, kus Ravyn on viimase aasta jooksul viibinud nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Artisti hittsingel „Love Me Not“ ilmus 2024. aastal; lugu on kogunud muljetavaldavad enam kui 1,5 miljardit kuulamist üle maailma ja toonud artistile ülemaailmse edu. See ülemaailmne hitt jõudis Billboard Hot 100 edetabelis 5. kohale, Billboard Global 200 edetabelis 10. kohale ja Ühendkuningriigi singlite edetabelis 2. kohale.

Suurest hitist tulenev edu tõi kaasa palju uusi võimalusi, millest Lenae oli alati unistanud, kuid ühtlasi ka hetki, mis olid täis rõõmu, ärevust, üksindust ja isegi südamevalu.

Albumiga „Blue Island“ uurib Lenae oma identiteedi kõiki tahke: oma eripärasid, flirtivat energiat ja nooruse kasvatusvalusid, mis sageli kestavad kauem, kui neile algselt ette nähtud aeg lubaks. Samal ajal käsitleb ta neid vaikseid, üksildasi ja tavapärasest erinevaid hetki, mis tekivad suure muutuse või ülemineku keskel.

2025. aastal debüteeris artist Coachella ja Lollapalooza festivalidel, esines soojendusesinejana Sabrina Carpenteri ja Renée Rappi suurhallituuridel ning andis ka omaenda kontserttuurid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Samal aastal avaldas ta koos PinkPantheressiga uue versiooni viimase populaarsest loost „Romeo“.“

 

Niimoodi tutvustatakse Ravyn Lenae uut stuudioalbumit „Blue Island“ Warner Musicu pressiteates.

 

Ravyn Lenae on minu meelest üks huvitavamaid noorema põlvkonna R&B-artiste. Kui 2024.–2025. aastal hakati teda laiemalt tundma tänu "Love Me Not" hitile, siis nüüd ilmunud album „Blue Island“ näitab, et ta ei taha jääda ainult ühe suure hiti artistiks.

 

Alternatiivse R&B, R&B ja neo souli artist Ravyn Lenae Washington (s 22. jaanuar 1999) on Chicagost pärit Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Tema debüüt-EP „Moon Shoes” ilmus iseseisvalt 2015. aastal ning Atlantic Records andis selle uuesti välja 2016. aastal.

Tema järgmine EP „Midnight Moonlight” ilmus 2017. aastal.

Ta andis 20. mail 2022 välja oma debüütalbumi „Hypnos” ja 9. augustil 2024 teise albumi „Bird's Eye”; mõlemad pälvisid kriitikute tunnustuse. Viimaselt albumilt pärineb tema läbimurdehitt „Love Me Not”, mis jõudis Billboard Hot 100 edetabelis viiendale kohale ning pääses mitme riigi muusikaedetabelites esiviiekümnesse.

Ta on esinenud mitmetel muusikafestivalidel ning käinud 2017. aastal turneedel koos SZA-ga (kontsertturnee „Ctrl”) ja Noname’iga (kontsertturnee „Telefone”).

 

Billboardi andmetel ühendab tema looming elemente sellistest žanritest nagu R&B, pop, tantsumuusika, rokk, afrobeats ja reggae.

 

Ravyn Lenae Washington sündis 22. jaanuaril 1999 Chicagos. Tema ema on pärit Panamast. Ta kasvas üles linna kauges lõunaosas asuva Pullman Christian Reformed Churchi koguduse liikmena. Tema emapoolne vanaisa Richard Williams teenis koguduse pastorina 30 aastat. Ta peab kiriku jumalateenistustel osalemist oluliseks teguriks oma muusikaliste huvide ja võimete kujunemisel.

Roselandi kristlikus koolis (Roseland Christian School) õppides hakkas Lenae kirjutama oma laule. Ta õppis Chicago kunstide keskkoolis (Chicago High School for the Arts) klassikalist muusikat ja lõpetas selle kooli 2017. aasta mais 18-aastasena.

 

Juba keskkoolis otsustas Lenae kulutada 300 dollarit stuudiosessioonile, mille tulemusena valmis tema esimene singel „Greetings”.

Varsti pärast seda, 2015. aastal, tegi ta kaasa Monte Bookeri loos „Baby”. Booker ja Lenae moodustasid koos räppar Sminoga muusikakollektiivi Zero Fatigue algse tuumiku; kollektiivi pani kokku Chris „Classick” Innumerable oma stuudios Classick Studios.

Lenae esimene lühialbum „Moon Shoes” ilmus algselt 2015. aasta augustis tasuta allalaaditava materjalina, kuid 2016. aastal andsid selle uuesti välja plaadifirmad Atlantic Records ja Three Twenty Three Music Group. Kriitikud kiitsid albumit tema „sujuva vokaali ning nappide ja poeetiliste sõnade” eest.

 

2016. aastal sõlmis Lenae ametliku lepingu plaadifirmaga Atlantic Records. Samuti tegi ta kaasa Mick Jenkinsi albumil „The Healing Component“ ja Noname’i loos „Forever“. Seejärel käis ta 2017. aasta jaanuarist märtsini tuuril koos Noname’iga, esinedes tema „Telefone’i“ tuuri soojendusesinejana.

 

Oma teise lühialbumi (EP) „Midnight Moonlight“ andis ta välja 3. märtsil 2017. Ajakiri Rolling Stone nimetas ta üheks „kümnest uuest artistist, keda tasub teada“. Alates 2017. aasta augustist esines Lenae SZA „Ctrl the Touri“ soojendusesinejana. Tuur lõppes 2017. aasta detsembris.

 

9. veebruaril 2022 andis ta välja oma kolmanda lühialbumi „Crush“, mille produtsendiks oli Steve Lacy.

Veebruaris 2022 andis Lenae koos Steve Lacyga välja loo „Skin Tight”, mis oli tema debüütalbumi „Hypnos” esimene singel.

Seejärel, 20. mail 2022, ilmus tema debüütalbum „Hypnos“, millel tegid vokaali ja produktsiooniga kaasa Monte Booker, Steve Lacy, Kaytranada, Fousheé, Mereba, Smino, Sango, Luke Titus, IAmNobodi, Phoelix ja Teo Halm.

 

Vaatame, mis juhtus edasi? 3. mail 2024 andis Lenae välja singlid „Love Me Not” ja „Love Is Blind”. Need olid esimesed neljast loost, mis ilmusid tema teise albumi „Bird's Eye” eel; peagi järgnesid neile „Dream Girl” (koos Ty Dolla Signiga) ja „One Wish” (koos Childish Gambinoga).

 

Teine album „Bird´s Eye“ ilmus 9. augustil 2024, selle andis välja plaadifirma Atlantic Records. Lauljatar tegi selle albumiga tegusat koostööd tegevprodutsent Dahiga. Lauljatar hakkas oma helikeelt laiendama kaugemale debüütalbumi R&B-juurtest. Teisel stuudioplaadil on ühendatud downtempo-kitarri, reggae-pop'i ja eksperimentaalse produktsiooni elemendid, säilitades samas Lenaele omase vokaali.

 

Albumi juhtsingel „Love Me Not” kogus 2025. aasta alguses uuesti populaarsust,  singli edu andis Lenaele tõuke korraldada 2025. aasta sügisel oma kontserttuur, mille raames ta esines USA-s, Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas ning astus üles festivalidel, sealhulgas Coachellas. Seda karjäärietappi peetakse tema läbimurdehetkeks, mil ta liikus underground-skeene lemmikust laiema avalikkuse teadvusesse.

 

Aprillis 2026 avaldas lauljatar kaks lugu: „Bobby“ ja „Reputation“; viimases teeb kaasa Ameerika laulja Dominic Fike. 28. mail 2026 ilmus singlina „Handle” ning 26. juunil 2026 singlina ka„Saturday Night”.

Lauljatari kolmas stuudioalbum „Blue Island“ (see on järg tema eelmisele albumile „Bird´s Eye“) ilmus 7. augustil 2026. Albumi toetuseks kavandatud Põhja-Ameerika tuur algab 15. septembril 2026 Sacramentos ja lõpeb 21. oktoobril 2026 Los Angeleses. Tuuri soojendusesinejateks on Lexa Gates, Nourished by Time ja Q.

 

Augustis 2025 rääkis Lenae intervjuus ajakirjale Paper, et töötab uue muusika kallal, märkides, et soovib oma järgmisele loomeperioodile anda tunde, nagu oleks see „piirideta ja vaba”. Ta väljendas elevust koostööpartnerite ja selle üle, milliseks artistiks ta võib kujuneda.

 

Albumit „Blue Island” kirjeldatakse kui „kaasahaaravat maailma, mida iseloomustavad väärikus, mängulisus ja vaikne enesekindlus”. Selle tegevprodutsendiks on Ameerika produtsent DJ Dahi, keda Lenae oli varem nimetanud „ideaalseks loomepartneriks”, viidates eelkõige nende ühisele vastumeelsusele „žanriklisšeede ja -piiride” suhtes.

Lenae jaoks tähistab album tema identiteedi kujunemisel „kohalejõudmist” – seisundit, mis on vaba igasugustest „eelarvamustest mustanahaliseks olemise kohta” või ootustest sellele, milline ta pidi minevikus olema. Ta tundis, et on õige hetk seada kahtluse alla R&B ja popmuusika senised arusaamad, eirata väliseid ootusi ning luua muusikat oma isikupärases stiilis.

Uuel albumil löövad kaasa ka USA räppar, laulja, laulukirjutaja, näitleja Dominic Fike (laulus „Reputation“) ja USA räppar, lauljatar, laulukirjutaja, näitlejatar Doechii.

Kui enamik artiste prooviks pärast nii suurt hitti nagu seda on „Love Me Not“ teha lihtsalt järgmise samasuguse loo, siis Ravyn Lenae valis hoopis teise tee. Ta on ise öelnud, et „Blue Island“ tähistab hetke, kus ta tunneb end lõpuks vabana teiste ootustest ja stereotüüpidest – nii sellest, milline peaks olema R&B, kui ka sellest, milline peaks olema tema kui artist.

 

See on album inimesest, kes ütleb sisuliselt: "Ma ei pea enam kellelegi tõestama, millist muusikat ma tohin teha."

 

Kui „Bird's Eye“ oli pehme alternatiivne R&B, siis „Blue Island“ liigub palju laiemal alal.

Kriitikud on leidnud sealt mõjutusi: 90ndate R&B-st, alternatiivrokist, dream pop'ist;  new wave'ist, grunge'st, elektroonilisest eksperimentaalmuusikast, Janet Jacksoni pehmest pop-soulist, Blondie'st, The Cranberriesist, isegi eksperimentaalsest duost Suicide ning artistidest nagu Aphex Twin ja Squarepusher.

See kõlab esmapilgul nagu väga kirju segu, kuid enamik arvustajaid ütleb, et Ravyni pehme ja õhuline hääl seob kõik need mõjud tervikuks.

 

Albumi lugudest

 

Album algab looga "Handle". See oli ka esimene singel ning juba selles on kuulda kitarrimüra ja popmeloodiaid, mis erinevad lauljatari varasemast loomingust.

 

„Familiar Dreams“ - paljud muusikakriitikud peavad seda kõige loomulikumaks jätkuks hittloole "Love Me Not". See on romantiline, soe ja väga meeldejääv pop-soul.

 

„Never Let Me Go“ on üks albumi kõige ilusamaid R&B-lugusid. Selles on tugev 1990. aastate hingus ning palju emotsionaalset soojust.

 

„In & Out“ . Selles loos liigub Ravyn Lenae juba rohkem alternatiivroki suunas. Kitarrid on palju olulisemad kui tema varasematel plaatidel.

 

„Potential“ on muusikakriitikute üks suuremaid lemmikuid. Alguses kõlab see nagu ilus popballaad. Siis aga... lugu plahvatab ootamatult müraseinte, moonutatud kitarride ja elektrooniliste rütmide sisse. The Guardian on nimetanud seda albumi üheks kõige põnevamaks hetkeks.

 

„Reputation“ on duett Dominic Fike'iga. Arvamused lähevad siin lahku. Mõne jaoks on see meeldivaks vahepalaks. Teised leiavad, et see on albumi kõige tavalisem lugu.

 

Ilus ja kõrva paitav R&B lugu on albumi eelviimane lugu „Fine It One Day“.

 

„Let Us In“ – uus album lõpeb väga emotsionaalse looga. See on mürarikas, natuke kaootiline ning mitmed kriitikud arvavad, et see räägib tegelikult sellest, kuidas inimesed kipuvad artiste liiga kitsastesse raamidesse suruma.

 

Millest album räägib?

 

Esmapilgul tundub, et tegemist on armastuslauludega. Mitmed muusikakriitikud on märganud, et armastus on siin sageli ainult kujund.

Paljud laulud räägivad hoopis: identiteedist, loomingulisest vabadusest, kuulsuse survest, ootustest, julgusest olla erinev. Öeldakse, et selles albumis on killukesi: Solange'i kunstilisest julgusest; SZA emotsionaalsusest; Janet Jacksoni elegantsist, FKA twigsi eksperimenteerimisest ja veidi ka 1990. aastate alternatiivpopi melanhooliast, luid album ei kõla otseselt nagu ükski neist.

 

Näib, et Ravyn Lenae eesmärk ei ole teha võimalikult suuri pophitte, vaid ehitada omaenda kõlamaailm, kus R&B, indie-pop, soul ja alternatiivrokk saavad loomulikult kokku.

 

Fakte Ravyn Lenae´st

 

Ta hakkas muusikat kirjutama juba 12-aastaselt. Lauljatar on mitmes intervjuus rääkinud, et kirjutas oma esimesi laule juba põhikoolis. Ta ei alustanud mõttega saada kuulsaks, vaid sellepärast, et laulude kirjutamine oli tema viis oma mõtteid ja tundeid väljendada. See on jäänud tema loomingu keskseks jooneks ka praegu.

 

Chicago on Ravyn Lenae loomingus peaaegu nagu teine peategelane. Paljud artistid kolivad kiiresti Los Angelesse või New Yorki, kuid Ravyn räägib intervjuudes sageli, kui palju Chicago lõunakülg on teda kujundanud.

Isegi albumi "Blue Island" pealkiri pole juhuslik. See viitab kohale ja mälestustele, mis on seotud tema kodulinnaga – paik, kuhu ta oma mõtetes ikka tagasi pöördub. Albumi järgi on see ruum, kus põimuvad liikumine, südamevalu, enesekindlus, üksindus ja kasvamine.

 

Ravyn Lenae armastab "koodide lahtimurdmist". The FADER küsis lauljatarilt, mis teda muusika juures kõige rohkem köidab. Ravyn vastas: "Music is like cracking codes." Tema jaoks on laulude kirjutamine nagu mõistatuste lahendamine – kuidas panna harmooniad, meloodia ja emotsioonid omavahel tööle. See seletab hästi, miks tema lood on sageli ootamatute pööretega.

 

Ravyn Lenae on suur ulmefilmide austaja. Kui temalt küsiti, mida ta vabal ajal vaatab, ei nimetanud ta romantilisi filme ega komöödiaid.Ta ütles hoopis, et armastab: ulmefilme, eksistentsiaalseid lugusid, küsimusi stiilis "Miks me siin oleme?" ja "Miks inimesed mõtlevad nii, nagu nad mõtlevad?".

See peegeldub ka tema laulutekstides, mis on sageli mõtlikumad, kui esmapilgul tundub.

 

"Blue Island" on album/muusika, kus tants/liikumine on tõesti oluline. Varasemates videotes keskendus Ravyn Lenae pigem atmosfäärile. "Blue Islandi" puhul tahtis ta aga teadlikult õppida kasutama kehakeelt oma lugude jutustamiseks. Ta tegi tihedat koostööd koreograaf Akira Uchidaga ning on öelnud, et avastas selle käigus enda jaoks täiesti uue väljendusviisi.

 

Ravyn Lenae ei taha kunagi teha kahte ühesugust albumit. See on vist kõige iseloomulikum mõte tema kohta. Ta on ütelnud: "You're never going to get the same song from me twice." ehk "Minult ei saa kunagi kahte ühesugust laulu."

Sellele lisas ta naeratades: "Kui keegi seda ootab, siis ma ei ole ilmselt õige artist."

See ütleb tema loomingu kohta väga palju.

 

Ravyn Lenae on artistist, kes ei ehita oma karjääri ainult hittsinglite ümber. Ta mõtleb albumitest kui tervikutest. Igal plaadil on oma värvid, visuaalne maailm, mõjutajad ja lugu. Ka „Blue Island“ on üles ehitatud kui terviklik maailm, mitte lihtsalt kogumik eraldi lugusid.

 

Sabrina Carpenter kirjutas Ravyn Lenae´le ise. Kui lugu "Love Me Not" hakkas üle maailma levima, sai Ravyn Lenae ootamatu sõnumi. Selle saatis Sabrina Carpenter, kes ütles, et on tema muusika fänn. Hiljem kutsus Sabrina Carpenter Ravyn Lenae ka oma turnee soojendusartistiks.

Ravyn Lenae on meenutanud, et ta oli selle sõnumi peale täiesti sõnatu.

 

Kuula ise ka:

Charli XCX

„Music, Fashion, Film“

(Warner Music)

 

„Charli XCX, kes tõusis albumiga „Brat“ rahvusvaheliseks superstaariks, on välja andnud oma kauaoodatud uue albumi „Music, Fashion, Film“. Enne albumi ilmumist avaldati singlid „Rock Music“, „SS26“ ja „Wink Wink“.

Albumi „Music, Fashion, Film“ kaanefotol on kujutatud legendaarseid tegelasi: John Cale’i, Marc Jacobsit ja Martin Scorsese’t. Trio iga liige esindab üht albumi pealkirjas sisalduvat teemat – muusikat, moodi ja filmi –, mis moodustavad Charli isikliku püha kolmainsuse.

 

Muusika, mood ja film on tema jaoks popkultuuri kolm kõige olulisemat tugisammast – asjad, millesse ta kõige enam usub ja mis tema enda sõnul hoiavad teda elus.

 

Albumi kaanefoto autor on fotograaf Aidan Zamiri, kes on Charli XCXiga teinud koostööd mitmete projektide raames. Muu hulgas oli ta kaasstsenarist ja režissöör varem sel aastal ilmunud „brat“-ajastut käsitlevale pseudodokumentaalfilmile „THE MOMENT“.

 

Varem sel aastal avaldas Charli XCX samanimelise filmimuusika albumi filmile „Wuthering Heights“, millel kõlasid lood „Chains Of Love“, „Dying For You“ ja „Always Everywhere“.

 

Hüperpopi kuninganna ja rahvusvaheline supertäht Charli XCX on tuntud oma legendaarse albumi „Brat“ ja sellega kaasnenud neoonrohelise esteetika poolest, mis vallandas ülemaailmse „brat summeri“ nähtuse. Albumi megahitid – nagu Billie Eilishiga kahasse tehtud „Guess“ (mis ületas miljardi kuulamise piiri) ning „Von Dutch“, „360“ ja „Apple“ (millest igaüks on kogunud üle poole miljardi kuulamise) – tegid temast üleilmselt tuntud tähe.

Charli XCX tegi läbimurde 2014. aastal singliga „Boom Clap“, mis tõi ta rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti; lugu on kogunud maailmas ligi 1,5 miljardit kuulamist.

 

Oma karjääri jooksul on Briti laulja, laulukirjutaja ja produtsent Charli XCX uuenduslikul moel ühendanud kommertspopi, elektroonilised mõjutused ja eksperimentaalsed elemendid. Ta on kinnitanud oma positsiooni ühe olulisema häälena oma põlvkonna muusikamaastikul.

 

2025. aasta märtsis toimunud BRIT Awardsi galal pälvis staar muljetavaldavad viis auhinda, sealhulgas aasta albumi, aasta artisti ja aasta laulu kategoorias. Lisaks on Charli XCX pälvinud arvukalt nominatsioone sellistel auhinnatseremooniatel nagu Grammy, BRIT Awards, MTV Video Music Awards ja American Music Awards.

 

Rahvusvaheline popstaar teatas hiljuti, et suundub sel sügisel Põhja-Ameerikas toimuvale „Music, Fashion, Film“ tuurile.“

 

Niimoodi tutvustatakse Charli XCX uut albumit Warner Music pressiteates.

 

Charlotte Emma Aitchison (sündinud 2. augustil 1992), kes on tuntud esinejanime Charli XCX all, on Briti laulja, laulukirjutaja ja näitleja.

 

Lapsepõlv ja noorusaeg

 

Ta kasvas üles Essexis Start Hillis ning veetis nädalavahetusi oma ema vanemate juures Lääne-Sussexis Crawleys. Ta õppis Hertfordshire'is Bishop's Stortfordis asuvas Bishop's Stortfordi kolledžis. Lauljatar on elanud lühikest aega koos sõbraga Soomes Joensuus, kirjeldades seda kui "hirmuäratavat kogemust".

Huvi muusika vastu avaldus temas juba varakult – teda paelusid sellised artistid nagu Spice Girls ja Britney Spears – ning 14-aastaselt hakkas ta ise laule kirjutama.

Lavanime "Charli XCX" võttis ta oma MSN Messengeri kasutajanimest, kuna tal ei tulnud ühtegi paremat mõtet pähe ja tal polnud toona mänedžeri. Grammy auhindade jagamisel sõnas ta, et jääb selle nime juurde ega kavatse "teha nagu Prince" (viidates lauljale, kes muutis oma nime sümboliks).

 

Kirjutab muusikat varakult ja suundub USAsse

 

14-aastaselt veenis Aitchison oma vanemaid andma talle laenu oma esimese albumi "14" salvestamiseks.

Ta hakkas juba 2008. aastal Myspace'is oma laule avaldama, enne kui sukeldus Londoni reivi-muusika skeenesse. Pärast plaadilepingu sõlmimist Asylum Recordsiga 2010. aastal andis Charli XCX 2010. aastate alguses välja mitmeid singleid ja mixtape´isid.

Lõpuks lendas ta Los Angelesse produtsentidega kohtuma, kuid tundis, et asjad ei suju, kuni kohtus Ameerika produtsendi Ariel Rechtshaidiga. Nad tegid kahetunnise stuudiosessiooni ja kirjutasid loo "Stay Away". Ta on öelnud, et just siis "hakkasid asjad paika loksuma".

 

Lisaks Rechtshaidile hakkas lauljatar koostööd tegema Rootsi produtsendi Patrik Bergeriga. Mees saatis talle kaks biiti ja ta kirjutas kiiresti neile laulud, millest ühest sai „I Love It“ ja teisest „You're the One“.

 

Icona Pop ja lauljatari debüütalbum

 

2012. aastal salvestas Rootsi duo Icona Pop loo uuesti ja andis selle välja singlina, kus tema vokaal kajastub. Laulust sai rahvusvaheline hitt, mis jõudis Charli XCX-i kodumaal esikohale ja tõusis 2013. aastal Billboard Hot 100 edetabelis seitsmendale kohale.

Juunis andis ta välja singli "You're the One" oma samanimeliselt EP-lt, millele järgnes tema debüütmiksteip "Heartbreaks and Earthquakes", ühelooline fail, mis koosnes kaheksast laulust, sealhulgas kaver Blood Orange'i loost "Champagne Coast" ja Odd Future'i remiks loost "You're the One".

 

Charli XCX´i  debüütalbum „True Romance“ (2013) ei vastanud müüginäitajate osas ootustele.

 

Teine ja kolmas album

 

Charli XCX alustas oma teise albumi kirjutamist 2013. aasta keskel; algselt soovis ta salvestada Indias, kuid otsustas hiljem Prantsusmaa kasuks. Olles muusikatööstuses pettunud, suundus ta Rootsi, eraldas end plaadifirmast ja salvestas ühe kuu jooksul punk-mõjutustega albumi. Charli XCX tegi albumi kallal koostööd Patrik Bergeriga.

Nende esialgne materjal jäeti siiski kõrvale, et luua „popilikum” album.

 

2014. aastal tegi Charli XCX kaasa Iggy Azalea singlil „Fancy“, millest sai tema enim voogedastatud lugu ja üks aasta enimmüüdud singleid maailmas. Samal aastal andis ta välja loo „Boom Clap“, millest sai tema esimene soolosingel, mis jõudis USA-s singlimüügitabeli esikümnesse.

Tema teiselt albumilt „Sucker“ (2014) on pärit ka singlid „Break the Rules“ ja „Doing It“.

Album ilmus 2014. aasta detsembris. Album debüteeris USA edetabelis Billboard 200 28. kohal, olles Charli XCX-i esimene sellesse edetabelisse jõudnud album ning Suurbritannia albumite edetabelis 15. kohal.

Albumi kolmas singel „Doing It”, milles tegi kaasa teine ​​Briti laulja Rita Ora, ilmus veebruaris ja jõudis Suurbritannia singlite edetabelis kaheksandale kohale.

  

Sel perioodil laiendas Charli XCX oma teistele artistidele lugude kirjutamise portfooliot, olles kaasautoriks Azalea 2014. aasta singli „Beg for It” ja Ryn Weaveri debüütsingli „OctaHate” juures ning luues materjali sellistele artistidele nagu Sky Ferreira, Neon Jungle, Rihanna ja Gwen Stefani.[

 

aastal alustas ta koostööd Briti kollektiiviga PC Music seotud produtsentidega, kujundades välja eksperimentaalsema kõla ja kuvandi. Ta andis välja lühialbumi „Vroom Vroom“ (2016) ning mixtape'id „Number 1 Angel“ ja „Pop 2“ (mõlemad 2017).

 

2015. aasta juulis teatati, et plaadifirma PC Music asutaja, Briti produtsent A. G. Cook, on asunud tööle Charli XCX-i loovjuhina.

 

28. oktoobril 2016 ilmus tema kolmanda albumi esimene singel „After the Afterparty“. See jõudis Briti singlite edetabelis 29. kohale.

 

5. oktoobril 2018 andis Charli XCX koos Lõuna-Aafrika ja Austraalia päritolu artisti Troye Sivaniga välja singli "1999", mis oli tema kolmanda albumi "Charli" juhtsingel.

 

Tema kolmas album „Charli“ (2019) sisaldas hittsinglit „1999“, mis valmis koostöös Troye Sivaniga. Albumi andsid 13. septembril 2019 välja Asylum ja Atlantic Records.

 

COVID-19 pandeemia, uued albumid sünnivad

 

Tema neljas album „How I'm Feeling Now“ (2020) valmis COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute ajal ja pälvis kriitikute tunnustuse.

 

Charli XCX-i viies stuudioalbum „Crash“ (2022) tõusis nii Suurbritannias kui ka Austraalias plaadimüügi edetabelite tippu, olles tema esimene sellise saavutuseni jõudnud album.

 

Ja veel. Charli XCX andis oma panuse 2023. aasta filmi „Barbie“ heliribasse singliga „Speed ​​Drive“, mis jõudis Suurbritannia singlimüügi edetabelis kümne parima loo hulka.

 

2023. aasta veebruaris avaldas Charli XCX intervjuus ajakirjale British Vogue, et on sõlminud uue plaadilepingu oma kahe järgmise albumi väljaandmiseks.

 

Ilmuvad album „Brat“, filmimuusika album „Wuthering Heights“

 

Charli XCX-i kuuenda albumi „Brat” esimene singel „Von Dutch” ilmus 29. veebruaril 2024. Albumi teise singlina ilmus koos muusikavideoga „360” 10. mail 2024.

 

Album „Brat“ ilmus 7. juunil 2024. „Brat“ pälvis kiiresti ülemaailmse kriitikute tunnustuse; see saavutas Metacriticu hinnangul 95 punkti, mis on kõrgeim tulemus 2024. aastal ilmunud albumite seas, saades seega Metacriticu 20 kõigi aegade kõrgeima hinnanguga albumi hulka.

 

Tema kuues album „Brat“ (2024) oli tema teine ​ Suurbritannias esikohale jõudnud album ning mitmed väljaanded, sealhulgas Billboard ja Rolling Stone, nimetasid selle 2024. aasta parimaks albumiks!

Albumilt on pärit Suurbritannia singlimüügi esikümnesse jõudnud hitt „Apple“ ning selle remiksialbum tõi talle teise esikohasingli „Guess“, milles tegi kaasa Billie Eilish.

Album „Brat“ ja selle lood pälvisid kolm Grammy auhinda: parim tantsupop-salvestis („Von Dutch“), parim tantsu-/elektroonikaalbum ja parim albumikujundus.

 

Selle laimiroheline kaanekujundus ja esteetika said viiruslikuks internetitrendiks ning said laialdast meediakajastust, sealhulgas seoses selle kasutamisega Kamala Harrise 2024. aasta presidendikampaanias.

 

Album algatas omakorda kultuurinähtuse nimega „Brat Summer“, mis inspireeris Aidan Zamiri filmi „The Moment“ (2026); Charli XCX oli selle filmi kaasprodutsent ja mängis selles peaosa.

 

10. novembril 2025 avaldas Charli XCX koostöös ansambli The Velvet Underground liikme John Cale'iga loo „House“. See oli juhtsingel tema loodud heliribalt Emerald Fennelli draamafilmile „Wuthering Heights“ (2026), mis põhineb Emily Brontë romaanil.

Filmimuusika album kuulutati välja 13. novembril 2025; samal ajal ilmus teine ​​singel „Chains of Love“ ning filmi ametlik treiler, milles kõlas kõnealune lugu. Loo „Chains of Love“ muusikavideo avaldati 17. novembril. Kolmas singel „Wall of Sound“ ilmus 16. jaanuaril.

Veidi enne seda oli Charli XCX võidelnud kurnatuse ja loomingulise inspiratsiooni puudumisega, mis tekitas temas tunde, et ta „ei suuda enam muusikat teha”. Veidi pärast seda palus režissöör Emerald Fennell tal 2024. aasta detsembris salvestada laul oma 2026. aasta filmiversioonile „Vihurimäe”.

Charli „tundis end kohe inspireerituna” pärast stsenaariumi lugemist ja töötas 2025. aasta jooksul mitme loo kallal, koos sagedase koostööpartneri Finn Keane'iga.

Kirjeldades seda kui "maailma, mis tundus vaieldamatult toores, metsik, seksuaalne, gooti britilik,“ märkis Charli, et see "laulude kogu on album" ja seadis endalt kahtluse alla, kas see sobib tema diskograafiasse, kuid lõppkokkuvõttes ei olnud see talle oluline.

 

Umbas samal ajal kinnitas Charli XCX kanda ka ise sõltumatus filmikunstis, saades näitlejarollid filmides „Erupcja“ (2025), „I Want Your Sex“ (2026), „100 Nights of Hero“ (2025), „Faces of Death“ (2026) ja „Sacrifice“ (2025).

 

Uus album „Music, Fashion, Film“

 

Selle aasta 1. juunil teatas lauljatar oma seitsmendast stuudioalbumist „Music, Fashion, Film“, mis ilmus 24. juulil.

 

„Music, Fashion, Film“ on Briti laulja ja laulukirjutaja Charli XCX-i seitsmes stuudioalbum, mis ilmus 24. juulil 2026 Atlantic Recordsi vahendusel. Albumi produtseerimisel osalesid tema pikaajalised koostööpartnerid A. G. Cook ja Finn Keane, kes kirjutasid lood koos Charliga.

 

Enne albumi ilmumist avaldati neli singlit – „Rock Music“ (juhtsingel), „SS26“, „Wink Wink“ ja „Camera“ –, mille kõigi jaoks valmisid ka muusikavideod. Projekti täiendavaks tutvustamiseks korraldab Charli 2026. aasta septembrist oktoobrini samanimelise seitsmenda kontserttuuri.

Igal kontserdil astub soojendusesinejana üles laulja ja laulukirjutaja Underscores.

 

Aga, mida öeldakse lauljatari uue albumi kohta?

 

Kui „Brat“ oli Charli XCX´i jaoks suur, särav ja väga klubilik popkultuuriline plahvatus, siis „Music, Fashion, Film“ liigub hoopis kitarride, lo-fi-esteetika, alternatiivroki ja eksperimentaalse popi suunas.

Kõige huvitavam on, et kriitikute arvates ei ole see lihtsalt „Charli XCX teeb nüüd rokialbumi”. Pigem kasutab ta rokilikku kõlapilti selleks, et rääkida kuulsusest, loomingust, identiteedist ja sellest, mida tähendab olla Charli XCX pärast „Brati“ fenomenaalset edu.

Charli XCX räägib uuel albumil mitte ainult suhetest või tunnetest, vaid ka kunstnikuks olemisest ja enda vaatamisest kui nähtusest.

See tundub olevat julge, kummaline ja tahtlikult ebatäiuslik album. Samas just see ongi Charli XCX puhul huvitav: pärast suurt edu oleks olnud kõige lihtsam teha album „Brat 2“ -  selle asemel otsustas ta minna hoopis teises suunas.

 

Uusi lugusid kokku 11 ja album kestab umbes pool tundi ehk üsnagi vähe. Kuid ei maksa unustada, alati ei maksa kvantiteet, maksab kvaliteet.

 

Neist esimene „Rock Music“, mis on teadlikult provokatiivne ja veidi naljakas. See mängib mõttega, mida tähendab üldse „rokimuusika” ja kuidas popartist võib võtta endale täiesti uue rolli.

 

Teine laul „SS26“ on üks uue albumi kõige kiidetumaid lugusid. See on rahulikum, atmosfäärilisem ja mõtlikum pala, milles põimuvad mood, kuulsus ja mingi ähvardav maailmalõpu- või tulevikutunne. Seda on kirjeldatud kui albumi üht kõige lihvitumat ja ligipääsetavamat hetke.

 

Kolmas laul on „Card Declined“, mis on moemaailma lugu. Pealkiri võib tähendada väga konkreetset ostuhetke, kuid sügavamalt räägib lugu sellest, kuidas inimesed püüavad tarbimise ja välise kuvandi abil endale identiteeti ehitada.

 

Neljas laul „Camera“ on üks neist lugudest, mida esimestes kuulajate reaktsioonides on palju esile tõstetud. Loo keskmes on vaadatud olemine, pildistamine, kuulsus ja tunne, et sinu elu on pidevalt kellegi teise kaamera ees. Mõnes mõttes on see väga Charli´lik, aga samal ajal veidi haavatavam.

 

Viies laul kannab pealkirja „2007“. See on lühike, kuid sisuliselt oluline lugu. See vaatab tagasi Charli XCX varasemale elule ja minevikule, kuid mitte nostalgilise ballaadina. Kriitikud näevad selles segu eneseteadlikkusest, huumorist ja identiteedi üle mõtlemisest.

 

Kuues laul on „I´m Afraid“. Tumedam ja raskem lugu. Selle puhul on kriitikud olnud veidi eriarvamusel: mõne jaoks on see huvitav ja sünge, teised leiavad, et lugu ei avane kohe täielikult.

 

Järgmine lugu on „Yeah“. Minimalistlikum ja üsna kummaline lugu, mis mängib pigem idee ja hoiakuga kui suure meloodiaga. Mõned kriitikud peavad seda just albumi üheks nutikamaks hetkeks, sest Charli XCX suudab väheste vahenditega teha loo, mis jääb meelde.

 

Kaheksas laul „Wink Wink on üks albumi mängulisemaid lugusid. Pealkiri ise ütleb juba palju – selles on irooniat, eneseteadlikku popstaarirolli ja veidi absurdset huumorit.

 

Järgmine laul on „Persona“. Selles  jõutakse albumi ühe keskse küsimuseni: kes on inimene laval ja kes on inimene selle rolli taga? „Persona” sobib väga hästi albumi suuremasse teemasse, kus Charli XCX mängib omaenda kuulsuse, kuvandi ja avaliku tegelaskujuga.

 

Eelviimane, kümnes laul „Magic Metal Montana“ on üks kõige veidramaid ja eksperimentaalsemaid lugusid albumil. Kriitikud on selle juures märganud, et lauljatar ei püüa tingimata teha „ilusat” või traditsiooniliselt meeldivat poplugu. See on pigem heliline eksperiment, mis näitab, kui kaugele ta võib oma tavalisest popikeelest eemalduda.

 

Viimaseks lauluks on „No One Lasts Forever“. Albumi finaal ja kõige pikem lugu. Selles osaleb Kanada filmirežissöör David Cronenberg. Loo pealkiri võtab albumi ühe põhiteema üsna otse kokku: kuulsus, trendid, välimus ja isegi kunstnikupositsioon ei kesta igavesti.

 

Charli XCX muusika ja saavutused

 

Muusikakriitikud on Charli XCX-i muusikat iseloomustanud mitmesuguste terminitega, sealhulgas electropop, dance-pop, synth-pop, alternatiivpop, hyperpop, pop-punk, dark wave, witch house, gooti pop, avant-pop ja eksperimentaalne pop.

Tema laulude sõnad käsitlevad mitmesuguseid teemasid, sealhulgas seksi, autosid, hedonismi ja armastust.

 

Lisaks sooloprojektidele on Charli XCX kirjutanud laule ka teistele artistidele; nende hulka kuuluvad näiteks Iggy Azalea „Beg for It“ (2014), Selena Gomezi „Same Old Love“ (2015), Will.i.ami „Boys & Girls“ (2016), Blondie „Tonight“ (2017), Shawn Mendese ja Camila Cabello „Señorita“ (2019), Sigala ja Rita Ora „You for Me“ (2021) ning Katseye „Gabriela“ (2025).

Aastal 2024 pälvis ta ASCAP-i ülemaailmse mõju auhinna (ASCAP Global Impact Award) ja pääses Gold House’i 2024. aasta nimekirja „A100“, mis tunnustab kõige mõjukamaid asiaate; sellega sai temast esimene seda tunnustust pälvinud Briti-India päritolu naine.

 

Oktoobris 2024 nimetati Charli XCX kosmeetikabrändi Valentino Beauty USA saadikuks ning 16. novembril 2024 astus ta üles saatejuhi ja muusikalise külalisena saates Saturday Night Live. 6. detsembril nimetas Financial Times Charli XCX-i üheks 2024. aasta mõjukaimaks naiseks.

 

Charli XCX-i muusikaliste mõjutajate hulka kuuluvad Britney Spears, Shampoo, No Doubt, t.A.T.u., The Donnas, Bikini Kill, Martika, Björk, Siouxsie and the Banshees, The Feminine Complex, Donna Summer, Bread, All Saints, Uffie, Brooke Candy, Lil Wayne, Lily Allen, Kate Bush, Twin Peaks, Paris Hilton, Justice, Crystal Castles, Calvin Harris, Daft Punk, Sebastian, Honey Dijon, Robyn, Arca, M.I.A., Autechre, Aphex Twin ja Quentin Tarantino.

 

Samuti on ta nimetanud Rihannat oma "lemmik-popartistiks" ja loodab talle laulu kirjutada. 2017. aastal avaldas Charli XCX soovi kirjutada laule Katy Perryle ja Gwen Stefanile.

 

 

Kuula ise ka: