Raamatud, muusika ja koerad
“Jõulud jõudsid lähemale. Ühel hommikul detsembri keskel leidis Sigatüüka kool end ärgates mitme jala paksuse lumekihi alt.”
Nii algab kaheteistkümnes peatükk raamatus „Harry Potter ja tarkade kivi” ning südantsoojendav lugu Harry Potteri esimestest jõuludest Sigatüükas. Uhkete kuusepuudega ehitud Suurest Saalist õdusate õhtuteni Gryffindori puhketoas ja kingitusteni, mis teevad rõõmu esimese jõulupüha hommikul, on need pühad täis soojust, sõprust, maitsvat toitu ja maagilisi üllatusi, mida Harry kunagi ei unusta.
Tekst on võetud J.K. Rowlingu raamatust „Harry Potter ja tarkade kivi”, imelised pildid on teinud Ziyi Gao ning nõnda on see ühe armastatuma raamatu lemmikhetk täielikult illustreeritud, et seda saaks nautida terve pere uue võluva jõulutraditsioonina.
J.K. Rowling on püsivalt populaarsete Harry Potteri raamatute autor, mida on praeguseks müüdud üle 600 miljonit eksemplari 85 keeles, kuulatud audioraamatutena üle miljardi tunni ja millest on tehtud kaheksa hittfilmi. Ta kirjutab ka menukat krimisarja ja on avaldanud kaks eraldiseisvat lasteraamatut, „Ickabog” ja „Jõulupõrsas”. J.K. Rowling on saanud oma teoste eest palju auhindu ja autasusid. Ta toetab Volanti kaudu paljusid humanitaarüritusi ja on rahvusvahelise laste hoolekandereformi organisatsiooni Lumos asutaja. J.K. Rowling elab koos oma perekonnaga Šotimaal. Kui soovid tema kohta rohkem teada saada, külasta lehekülge jkrowlingstories.com.
Ziyi Gao sündis ja kasvas Pekingis. Ta õppis San Diegos California Ülikoolis biokeemiat, kuid leidis siis, et tema tõeline kirg on kunst ja raamatute illustreerimine. Ta jätkas õpinguid New Yorgis visuaalkunstide koolis ja lõpetas selle bakalaureusekraadiga. Praegu elab ta Kanadas Vancouveris. Kui soovite Ziyi Gao kohta rohkem teada, külastage tema kodulehte ziyigao.com.
Pean tunnistama, et Harry Potteri lugudega olen ma sõbraks saanud alles viimastel aastatel, kui ilmuma hakkasid Harry Potteri raamatute nn illustreeritud väljaanded (tänud kirjastusele Varrak) ja Jim Kay illustratsioonid neisse raamatutesse on olnud imelised, mistõttu on ka lugemine väga-väga paeluv ja kaasahaarav. Ja kui juba Harry Potteri lugusid lugema hakkad, siis jäädki lugema …
Seepärast on igati vahva, et nüüd on ilmunud veel üks illustreeritud Harry Potteri raamat, mis jutustab jõuludest Sigatüükas (mulle meenuvad need ka filmist) ja Ziyi Gao pildid on väga-väga imelised. Vaatad ja imestad, kuidas suudavad inimesed joonistada. Hämmastav!
Jõululood raamatutes, filmides ja jõulumuusika on mulle alati meeldinud ja igati ilus on ka jõululugu Sigatüükas.
Kas mäletad, kuidas Sigatüüka jõululugu algas? See algas nii. Jõulud jõudsid lähemale. Ühel hommikul detsembri keskel leidis Sigatüüka kool end ärgates mitme jala paksuse lumekihi alt.
Loeme edasi ja selgub, et kõik ootasid koolivaheaega. Gryffindori koridorid olid muutunud jääkülmaks. Professor McGonagall oli nädal aega tagasi teinud nende õpilaste nimekirja, kes tahtsid jõuluvaheajaks kooli jääda. Harry oli üks nendest, kes seda tahtis.
Harry, Ron ja Hermione märkavad koridoris suurt kuuske. Hagrid oli see, kes kuuske suurde saali tassis. Hagrid kutsus lapsed kaasa, sest Suur Saal pidi olema tõeline rõõm!
Pildilt on näha, et Suur Saal on tõepoolest kaunis. Saalis oli 12 suurt kuuske, kõikjal rippusid puuvõõrikud ja iileksivanikud. Koolivaheajani oli jäänud veel vaid üks päev.
Koolivaheaeg algaski. Ronile ja Harryle meeldis istuda puhketoas, kus olid mõnusad tugitoolid kamina ees. Nad röstisid igasugu asju.
Jõululaupäeva õhtul läks Harry magama, ja ega ta mingeid kingitusi ei oodanud. Ootamatu oli see, et järgmisel hommikul oli ka tema voodijalutsis väike pakikuhi! Hagridi kingitus Harryle oli rohmakalt voolitud puust flööt, onu Vernon ja tädi Petunia olid saatnud viiekümnepennise mündi … jah, ega neilt midagi suuremat polekski oodanud.
Pakke oli veel – ühes oli kampsun, mille oli kudunud Roni ema (see oli nn Weasley kampsun) ja olid ka maiustusi, need olid Hermione poolt.
Viimases pakis! Viimases pakis oli kõige vägevam kingitus! Nähtamatuks tegev mantel. Pakis oli kaasas ka kiri, et see mantel kuulus Harry isale ja nüüd oli õige aeg see Harryle anda. Kes paki saatis? Seda kirjakeses ei mainitud.
Ja see pole sugugi mitte veel kõik. Saame osa ka uhkest jõulusöömaajast Sigatüükas. See on tõeliselt uhke. Harryl polnud kunagi elus olnud sellist jõulusöömaaega. Mida söödi ja pakuti, selle jätan Sulle endale lugeda ja avastada.
Pärast söömaega veedab Harry toreda pärastlõuna, pidades õues raevukat lumesõda, sest kõik Weasleyd olid samuti kohal.
Õuest Gryffindori puhketuppa. Joodi teed ja söödi kalkunivõileibu ja muudki.
Ja ongi magamineku aeg. Harry on rahul, sest … miks Harry rahul on? Ka selle jätan Sulle endale lugeda. Harryl on siiski ka üks küsimus, mis teda enne magamajäämist vaevab. Mis küsimus? Ka selle jätan Sulle lugeda.
Selline ilmatuma vahva ja mõnus Sigatüüka jõululugu nende kaante vahel. Ilus ja sõbralik lugu, rääkimata nendest võrratutest illustratsioonidest, mis raamatus on.