Katie Kirby

„Lottie Brooksi pööraselt kaootilised jõulud“

(Eesti Raamat)

Kas jõulud on juba käes? Kas jõulud on juba käes? Kas jõulud on juba käes? Kas jõulud on juba käes?!

Lähenemas on jõulud ja Lottie on hirmus elevil. Ka mamps on rõõmus, sest nad saavad ükskord ometi veeta pühad ainult oma pere keskel. Kogu see rahu ja vaikus! Ent siis otsustavad mõned sugulased siiski külla tulla. Ja siis veel mõned. Võib juhtuda, et Antoine’i ja Lottie vestluses läheb midagi tõlkes kaduma ja oodata on veelgi rahvast … Aga võõrad EI TULEKS ju jõuludeks lihtsalt niisama külla … ega ju? Kohe kuidagi ei teki õiget hetke mampsile võimalikust Prantsuse invasioonist rääkida. 

Sellal, kui Lottie end veenda püüab, et kõik on hästi, beebi Bella piinlik sõnavara mühinal areneb ja Toby on … Toby, kulgevad asjad omasoodu edasi ning perel ei jää muud üle, kui kaosega toime tulla.

Kas oled juba lugenud Lottie eelmisi päevikuid? Ilmunud on „Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu“ (2021), „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“ (2022), „Lottie Brooksi megakeerulised armumised“ (2023) ja „Lottie Brooksi täiega jube koolireis“ (2024).

Lottie Brooksi lood ja juhtumised on saanud populaarseks ka meie laste seas. No eriti tüdrukute seas, sest on ju Lottie Brooksi lood ka ju tüdruku jutustatud lood, mistõttu saavadki tüdrukud nendest lugudest paremini aru … poisid võivad ka lugeda, aga …

Hiljuti lugesin ajakirjast „Hea Laps“ vahvat intervjuud raamatusarja autori, Katie Kirbyga. Kes tahab teada, mida autor Lottie Brooksist rääkis, otsib üles novembrikuu ajakirja.

Nüüd on ilmunud Lottie Brooksi jõuluraamat ja see on täpselt sama äge ja humoorikas, kui ka kõik teised selle raamatusarja raamatud. Nagu olen ka varem Lottie Brooksi lugude kohta ütelnud, ka täiskasvanu loeb ja itsitab …

6. klassi 12.-13. aastane tüdruk Charlotte Rose Brooks ehk Lottie Brooks kinnitab selle raamatu alguses, et ta armastab jõule täiega! Tema lemmikud pühadega seotud asjad on kingitused, jõulutulukesed, ahjuroad, šokolaad, Ferrero Rocherid, diivanil lösutamine ja jõulufilmide vaatamine jm.

Ta kinnitab, et tipsutavad vanemad ütlevad „jah“ asjadele, millele nad tavaliselt ütleksid „ei“.

Kuna Lottie Brooksi lood on ju kirjutatud päeviku vormis, siis võiks seda raamatut ka omamoodi jõulukalendriks nimetada ja raamatut võib lugeda ka üks päev korraga, nii nagu avad jõulukalendrit seinal. Sellegi loo põhisündmused saavad alguse 1. detsembril.

Mul ei ole plaanis Sulle kõiki sündmusi ümber jutustada, kuid panen lühidalt kirja selle, mida selles loos naljakat juhtub.

Nii, alustan. Lottie annab oma hamstritele üle jõulukalendrid, igas taskus tibatilluke kõrvitsaseeme. Vanemad riputavad köögi lakke heeliumõhupalli külge päkapiku, kes saab nimeks Gavin Särakera.

Lottie näeb unes, kuidas tema sõber Daniel teda suudleb. No see juhtub küll unes, kuid see on piisavalt oluline, et sellest ka parimatele klassiõdedele rääkida. No teate küll, Jess, Amber jt.

Lottie käib koos papsi ja mampsiga jõulukuuske ostmas, ja seegi on ju omamoodi naljakas traditsioon. Loomulikult tuleb kuusk kodus ka ehtida ja ka see ei lõpe sekeldusteta.

Seejärel teatab ema Lottiele, et sel aastal on vanaema ja vanaisa otsustanud veeta jõulud põhja pool Lottie tädide juures, mistõttu on nad esimest korda lihtsalt viiekesti ehk Lottie, ema ja isa, väikevend Toby ja pisike õde Bella. Siinkohal tuleb etteruttavalt mainida, et ega nad ikka viiekesti sel aastal siiski ei ole …

Koolis tõmmatakse loosi, kes kellele jõulukingi teeb. Rahaline piir on ka paika pandud ja Lottie saab loosis endale Jessi nime ehk siis oma parima bestika nime! Vägev ju!

Ja veel. Lottie väikevend Toby valitakse Jeesuse sünniloo näidendisse, mida etendatakse kohalikus kirikus jõulueelsel pühapäeval. Poiss sai endale lammas number kaks osa! Selleks pidi Toby loomulikul kombel määgima ja Lottie kinnitab, et Tobyl kukkus see jube hästi välja, kuid uskuge mind, selles raamatus on seetõttu ka määgimist üsna palju! Ema kinnitas, et tal on andekad lapsed ja põnev oleks teada, millega üllatab teda tulevikus Bella?

Üllatus ei lase end kaua oodata. Üheteistkuune Bella ütleb oma esimese sõna! Ema arvab, et see on „emps“, aga ei ole, on hoopis „peps“!

Eelpool oli juttu Danielist, kuid ei maksa unustada, et Lottiel on üks vahva sõber veel, kellega tüdruk tuttavaks sai, kui nad ekskursioonil käisid. Selleks on prantsuse poiss Antoine, kes inglise keelt väga hästi ei oska, mistõttu on tema ja Lottie sms´ide „kirjavahetus“ vägagi humoorikas. Ühel hetkel saab Antoine aru, et Lottie teda ja tema peret jõuludeks Inglismaale kutsub. See polnud sugugi mitte Lottie plaan, aga see lihtsalt kukkus sedasi välja. Edaspidi püüab Lottie küllakutset „tühistada“, kuid ka see ei taha teps mitte õnnestuda.

Lottie paneb kirja ka oma jõulusoovid. Dyson Airwap (üks igavesti uhke föön, kuid see ei ole mitte lihtsalt föön ja ei maksa mitte vähe raha …), raha ja nõiasõnad, mis aitaksid Lottie väikevennal muutuda vähem tüütuks, haisvaks ja lärmakaks! Siinkohal pean siiski etteruttavalt mainima, et sel aastal ei lähe ka jõulukinkidega nii nagu Lottie lootis … pigem vastupidi …

Järgmisena läheme koos Lottie, tema ema, väikevenna ja väikese Bellaga aianduskeskusesse, et külastada jõuluvana. Kahjuks ei lähe ka seal asjad nii nagu võiks minna, sest Bella otsustab jõuluvana nina hammustada (beebide värk), mistõttu on see külaskäik jõuluvana juurde üsnagi verine.

Lottie käib ka koos sõbrannadega jõulukinke ostma. Mäletad küll, millest rääkisin – see klassi jõulupakkide värk. Pean tunnistama, et Lottie on hea sõbranna, sest ostab Jessile ägedaid asju, mistõttu ka paki rahaline piir läheb veidi lõhki, aga see polegi ju oluline. Tähtis on teha sõbrannale ilusad kingid.

Ootamatusi ja ootamatuid uudiseid on selles loos veel ja veel. Ema annab Lottiele teada, et vanaisa ja vanaema siiski tulevad jõuludeks nende poole, kuna tädi Emily ja tädi Claire on taimetoitlased ja keelduvad jõuludeks kalkunit küpsetamast.

Lottie saadab sms´e ka Antoine´ile, ja üritab selgitada, miks ei tohiks poiss talle jõuludeks külla tulla. Eriti veel terve perega, kuid Antoine arvab, et need on mingid inglaste naljad, sest nemad kindlasti tulevad. Nüüd on Lottiel probleem, kuidas anda emale teada, et jõuludeks tuleb veelgi rohkem külalisi, kui vanaema ja vanaisa? Kõige kindlam on seda varjata ja mitte rääkida, no et alles viimasel hetkel emale ütelda.

Lottie õpetab meid ka õigesti Ferrero Rochere sööma. See on nii peen hõrgutis, et selle söömiseks on seitsmest etapist koosnev protsess, mistõttu on Lottie pisut pahane, kui Jess seda hõrgutist lihtsalt ühes etapis sööb. Jess võtab kommi, paneb suhu ja närib.

Saame osa ka sellest, kui koolis loosipakke hakatakse jagama. Lottiele kingitakse kellegi poolt kalkunimask! Kalkunimask! Uskuge või mitte. Kalkunimask! Lottie üritab halva asja juures head nägu teha, ja see tuleb tal ju üpris hästi välja, kui meenutada ka Lottie varasemaid raamatuid/päevikuid.

Koolis on ka väike jõulupidu. Muusikat teeb õpsidest koosnev bänd.

Ja ongi vaheaja esimene päev. 17. detsember. Toby harjutab jätkuvalt määgimist ja Bella karjub sõna „PEPS!“ Lottie saab kõne Pranstsumaalt, helistajaks Antoine´i ema. See ülimalt naljakas dialoog, sest ka Antoine´i ema ei kõnele õiget inglise keelt ja Lottie ei kõnele ju ka prantsuse keelt, kuid selge on see, et Antoine ja tema pere tulevad Inglismaale! Vot nii!

Järgmisel päeval on Tobyl kirikus Jeesuse sünniloo etendus. Kirikus selgub, et etenduses on vaja ka jeesuslast, selleks sobib ometigi ju Bella. Kas ikka sobib, kui ta keset etendust, hällis olles kisama hakkab, ja ikka seda sama sõna „PEPS!“ Ja mitte üks kord, aga ikka korduvalt ja järjest valjemini. Lottie emal on häbi, suur häbi, kuigi ta kinnitab oma perele, et keegi ju seda ei kuulnud. Kuulsid ikka küll!

20. detsembril helistasid vanaisa ja vanaema. Nad tulevad külla ja jäävad ka ööseks. Ja vanaema oli kaasa kutsunud ka tädi Emily ja tädi Claire´i. Seega neli külalist tuleb juurde. Viis pluss neli on kokku üheksa, kuid uskuge mind, see pole veel mitte kõik.

Kaks päeva hiljem sajab väljas lund. Toby ja Lottie otsustavad teha lumememme. Ka Jess tuleb, kuid sellest lumememmest tuleb üks üsna eriline lumememm, sest Toby otsustab teha sellest üsnagi naiseliku lumememme!

23. detsembril saabuvadki vanaema, vanaisa ja kaks tädi, kuid see pole veel kõik, sest tulevad ka Lottie onu Tim ja tädi Sally ja ka pisike onutütar Frankie. Nemad tulid kohale lausa Uus-Meremaalt! Lottiele tundub esialgu, et väike tüdruk on jube nunnu, kuid tegelikkus on hoopis teine. Sellestki saate veel lugeda, mida „korraldavad“ koos Toby ja Frankie.

Juba esimesel ööl korraldavad Toby ja Frankie suure „peeru“-maratoni, mistõttu otsustab Lottie hoopis vannis magama. Seetõttu on tal järgmisel hommikul üsna raske ärgata.

Kui nüüd raamatut edasi loed, siis saabuvad ka 24. ja 25. detsember. Mängu tulevad sätendav kaka, jõulukingid. No nende kinkidega on ka suur jama, sest väike, nunnu tüdruk on otsustanud kõik pakid ise lahti teha, mistõttu ei olegi selge, missugune kink kellelegi kuulub. Igal juhul ei saa imelist fööni teps mitte Lottie, aga see kuulub edaspidi sellele väikesele, nunnule tüdrukule … Lottie saab kingiks … no selle jätan ma Sulle endale kugeda ja avastada, kuid Lottie kinnitab, et need olid tema elu kõige hullemad jõulud, kuid see hullus jätkub veel!

Jätkub veel, sest saabuvad ka Antoine, tema ema, isa ja vend. Seega, kui külalisi oli kokku 12, siis nüüd neid on 16. Üsna selge on see, et Lottie kodu pole selliseks inimhulgaks valmis, rääkimata sellest, et Lottie ema on küll tublisti vaeva näinud ja palju süüa teinud, kuid ka söögiga läheb keeruliseks. Eriti keeruliseks läheb söögiga veel siis, kui Bella oksendab. Ja mis te arvate, mille peale Bella oksendab? Loe, loe, siis saad teada.

„Suhtedraamat“ on loos ka. Antoine kinnitab Lottiele, et just Lottie on Antoine´i number 1 tüdruk, kuid veel samal päeval, 25. detsembril tuleb Lottiele külla ka Daniel! Tõeline puder ja kapsad. Igal juhul on mõlemad poisid üsnagi solvunud ja pahurad.

Mis loo lõpus juhtub? Selle jätan Sulle endale lugeda, sest meil on aastavahetuseni minna veel päris mitu päeva, mille sees jõuavad paljud ära minna, kuid oodata on ka vana-aasta ägedat pidu, kus on Lottie ja tema sõbrannad, kuid on ka Daniel ja tema sõbrad, mis peol juhtub, kes kellega käima hakkab? Kui loed selle humoorika raamatu lõpuni, siis saad vastused kätte.

Viimastel lehekülgedel võtab Lottie selle loo sündmused kokku ja kinnitab, et alati on kõige parem aus olla ja rääkimisega mitte viivitada; uhkusega tuleb kanda imelikku pühademütsi; kuigi juust on nämma, ei saa sellele rajada tervet suhet; jõulud on perega koos olemise aeg ja isegi kui kõik läheb valesti … see ei oma tegelikult tähtsust, peaasi et oled inimestega, keda armastad.

Ja otse loomulikult – häid jõule ja ilusat uut aastat kõigile!

Ah jaa. Eesti keeles oli seni ilmunud neli Lottie Brooksi raamatut: „Lottie Brooksi äärmiselt piinlik elu“, „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“, „Lottie Brooksi megakeerulised armumised“, „Lottie Brooksi täiega jube koolireis“. Jõuluraamat on viies lugu eesti keeles, kuid ma uurisin ja selgub, et inglise keeles on ilmunud ka kuues raamat – „The Majorly Awkward BFF Dramas of Lottie Brooks“. Seega, on mida oodata!

J.K. Rowling

Illustreerinud Ziyi Gao

„Raamatu „Harry Potter ja tarkade kivi“ põhjal.

Jõulud Sigatüükas“

(Varrak)

“Jõulud jõudsid lähemale. Ühel hommikul detsembri keskel leidis Sigatüüka kool end ärgates mitme jala paksuse lumekihi alt.”
Nii algab kaheteistkümnes peatükk raamatus „Harry Potter ja tarkade kivi” ning südantsoojendav lugu Harry Potteri esimestest jõuludest Sigatüükas. Uhkete kuusepuudega ehitud Suurest Saalist õdusate õhtuteni Gryffindori puhketoas ja kingitusteni, mis teevad rõõmu esimese jõulupüha hommikul, on need pühad täis soojust, sõprust, maitsvat toitu ja maagilisi üllatusi, mida Harry kunagi ei unusta.
Tekst on võetud J.K. Rowlingu raamatust „Harry Potter ja tarkade kivi”, imelised pildid on teinud Ziyi Gao ning nõnda on see ühe armastatuma raamatu lemmikhetk täielikult illustreeritud, et seda saaks nautida terve pere uue võluva jõulutraditsioonina.

J.K. Rowling on püsivalt populaarsete Harry Potteri raamatute autor, mida on praeguseks müüdud üle 600 miljonit eksemplari 85 keeles, kuulatud audioraamatutena üle miljardi tunni ja millest on tehtud kaheksa hittfilmi. Ta kirjutab ka menukat krimisarja ja on avaldanud kaks eraldiseisvat lasteraamatut, „Ickabog” ja „Jõulupõrsas”. J.K. Rowling on saanud oma teoste eest palju auhindu ja autasusid. Ta toetab Volanti kaudu paljusid humanitaarüritusi ja on rahvusvahelise laste hoolekandereformi organisatsiooni Lumos asutaja. J.K. Rowling elab koos oma perekonnaga Šotimaal. Kui soovid tema kohta rohkem teada saada, külasta lehekülge jkrowlingstories.com.

Ziyi Gao sündis ja kasvas Pekingis. Ta õppis San Diegos California Ülikoolis biokeemiat, kuid leidis siis, et tema tõeline kirg on kunst ja raamatute illustreerimine. Ta jätkas õpinguid New Yorgis visuaalkunstide koolis ja lõpetas selle bakalaureusekraadiga. Praegu elab ta Kanadas Vancouveris. Kui soovite Ziyi Gao kohta rohkem teada, külastage tema kodulehte ziyigao.com.

Pean tunnistama, et Harry Potteri lugudega olen ma sõbraks saanud alles viimastel aastatel, kui ilmuma hakkasid Harry Potteri raamatute nn illustreeritud väljaanded (tänud kirjastusele Varrak) ja Jim Kay illustratsioonid neisse raamatutesse on olnud imelised, mistõttu on ka lugemine väga-väga paeluv ja kaasahaarav. Ja kui juba Harry Potteri lugusid lugema hakkad, siis jäädki lugema …

Seepärast on igati vahva, et nüüd on ilmunud veel üks illustreeritud Harry Potteri raamat, mis jutustab jõuludest Sigatüükas (mulle meenuvad need ka filmist) ja Ziyi Gao pildid on väga-väga imelised. Vaatad ja imestad, kuidas suudavad inimesed joonistada. Hämmastav!

Jõululood raamatutes, filmides ja jõulumuusika on mulle alati meeldinud ja igati ilus on ka jõululugu Sigatüükas.

Kas mäletad, kuidas Sigatüüka jõululugu algas? See algas nii. Jõulud jõudsid lähemale. Ühel hommikul detsembri keskel leidis Sigatüüka kool end ärgates mitme jala paksuse lumekihi alt.

Loeme edasi ja selgub, et kõik ootasid koolivaheaega. Gryffindori koridorid olid muutunud jääkülmaks. Professor McGonagall oli nädal aega tagasi teinud nende õpilaste nimekirja, kes tahtsid jõuluvaheajaks kooli jääda. Harry oli üks nendest, kes seda tahtis.

Harry, Ron ja Hermione märkavad koridoris suurt kuuske. Hagrid oli see, kes kuuske suurde saali tassis. Hagrid kutsus lapsed kaasa, sest Suur Saal pidi olema tõeline rõõm!

Pildilt on näha, et Suur Saal on tõepoolest kaunis. Saalis oli 12 suurt kuuske, kõikjal rippusid puuvõõrikud ja iileksivanikud. Koolivaheajani oli jäänud veel vaid üks päev.

Koolivaheaeg algaski. Ronile ja Harryle meeldis istuda puhketoas, kus olid mõnusad tugitoolid kamina ees. Nad röstisid igasugu asju.

Jõululaupäeva õhtul läks Harry magama, ja ega ta mingeid kingitusi ei oodanud. Ootamatu oli see, et järgmisel hommikul oli ka tema voodijalutsis väike pakikuhi! Hagridi kingitus Harryle oli rohmakalt voolitud puust flööt, onu Vernon ja tädi Petunia olid saatnud viiekümnepennise mündi … jah, ega neilt midagi suuremat polekski oodanud.

Pakke oli veel – ühes oli kampsun, mille oli kudunud Roni ema (see oli nn Weasley kampsun) ja olid ka maiustusi, need olid Hermione poolt.

Viimases pakis! Viimases pakis oli kõige vägevam kingitus! Nähtamatuks tegev mantel. Pakis oli kaasas ka kiri, et see mantel kuulus Harry isale ja nüüd oli õige aeg see Harryle anda. Kes paki saatis? Seda kirjakeses ei mainitud.

Ja see pole sugugi mitte veel kõik. Saame osa ka uhkest jõulusöömaajast Sigatüükas. See on tõeliselt uhke. Harryl polnud kunagi elus olnud sellist jõulusöömaaega. Mida söödi ja pakuti, selle jätan Sulle endale lugeda ja avastada.

Pärast söömaega veedab Harry toreda pärastlõuna, pidades õues raevukat lumesõda, sest kõik Weasleyd olid samuti kohal.

Õuest Gryffindori puhketuppa. Joodi teed ja söödi kalkunivõileibu ja muudki.

Ja ongi magamineku aeg. Harry on rahul, sest … miks Harry rahul on? Ka selle jätan Sulle endale lugeda. Harryl on siiski ka üks küsimus, mis teda enne magamajäämist vaevab. Mis küsimus? Ka selle jätan Sulle lugeda.

Selline ilmatuma vahva ja mõnus Sigatüüka jõululugu nende kaante vahel. Ilus ja sõbralik lugu, rääkimata nendest võrratutest illustratsioonidest, mis raamatus on.