Portugal. The Man

„Chris Black Changed My Life“

(Warner Music)

„Viimase kümne aasta jooksul on Portugal. The Man end tõestanud kui üks hinnatumaid rokkansambleid, kellel on selja taga üle 1600 show ja vääriliselt omandatud festivali lemmikute maine.
Portlandis baseeruv bänd tõusis 2017. aastal uutesse kõrgustesse, kui ilmus nende nüüdseks Ameerika Fonogrammitootjate Liidu poolt sertifitseeritud plaatina album “Woodstock”. Albumit iseloomustas nende nakatava hittsingli "Feel It Still" hämmastav edu, mis pälvis grupile hulgaliselt uusi tunnustusi - sealhulgas GRAMMY auhinna parima popduo/grupi esituse eest.
"Kaotasime 2019. aastal  oma väga kalli sõbra. See raputas meid kõiki südamest. Chris oli üks neist inimestest, kes oli nagu liim, kes kõik kokku toob. Tema lahkumine viis meid kõiki täielikult rivist välja. Bänd oli kildudeks ja see plaat on esimene kord kui tunnen, et tegin täieliku albumi," kommenteerib John.“

Sedasi tutvustab Portugal. The Man´i uut stuudioalbumit Warner Music.

Portugal. The Man on üsna kummaline nimi ühele ansamblile, kuid ometigi nii see on. Tegemist on USA rokibändiga, mis pärit Wasillast, Alaskalt.

Ansambli eelmine stuudioalbum „Woodstock“ ilmus 2017. aastal ehk kuus aastat tagasi. Olen ka sellest plaadist Sulle kirjutanud, ja mulle see „Woodstock“ meeldis igati.

Ansamblis mängivad täna John Baldwin Gourley (laul, kitarr, klahvpillid, trummimasinad, alates aastast 2004); Zachary „Zach“ Scott Carothers (basskitarr, taustalaul, alates aastast 2004); Kyle O’Quin (klahvpillid, süntesaatorid, kitarr, taustalaul, aastal 2007 ja uuesti alates aastast 2012); Eric Howk (kitarrid, alates aastast 2015); Zoe Manville (taustalaul, mõnikord ka juhtlaul, löökriistad, alates aastast 2008).

Üks oluline lüli on olnud ka trummar Jason Sechrist, kes mängis ansamblis aastail 2005-2008, seejärel lahkus, et naasta 2009, kuni aastani 2011. Seejärel naases ta uuesti alates aastast 2016 ja mängis selle aastani (lööb kaasa ka uuel plaadil), et jällegi lahkuda.

Esinemistel löövad kaasa ka: Kirk Ohnstad (rütmipillid), Dewey Halpaus (kitarr), Matthew Moore (kitarr) ja Nick Reinhart (kitarr).

Portugal. The Man´i albumid: „Waiter: „You Vultures!“ (2006), „Church Mouth“ (2007), „Censored Colors“ (2008), „The Satanic Satanist“ (2009), „American Ghetto“ (2010), „In the Mountain in the Cloud“ (2011), „Evil Friends“ (2013), „Woodstock“ (2017) ja „Chris Black Chaned My Life“ (2023).

Kuidas kõik algas

Gourley ja Carothers kohtusid ja hakkasid muusikat tegema Wasilla High School’is. Kaks esimest plaati ilmusid väikese plaadifirma Fearless Recordsi alt, aprillis 2010 sõlmis bänd plaadistuslepingu juba Atlantic Recordsiga.

Kui ajaloos veidi kaugemale piiluda, siis tegelikult oli enne Portugal. The Man’i ansambel Anatomy of a Ghost, milles mängisid John Gourley ja Zach Carothers. Gourley oli ansambli laulja ja ninamees, kuigi tal varajasemat laulmiskogemust ei olnud. Bänd kogus populaarsust, kuid läks õige varsti laiali. No nii on üsna mitme bändiga ka varem juhtunud…

Gourley „pidas“ paralleelselt selle bändiga ka ansamblit Portugal. The Man, milles Carothers mängis basskitarri.  Enne, kui bändiga liitus trummar kasutati trummimasinaid ja süntesaatorite loope. Õige varsti liitusid ansambliga Wesley Hubbard, Nick Klein ja Harvey Tumble.

Ansambli nimest. Bändiliikmed soovisid ansamblile nime, mis oleks suurem kui elu, kuid ei tahetud kasutada ühegi bändiliikme nime. Laulja ja kitarrist John Gourley selgitab: „Mingi riik on ju grupp inimesi, ja Portugal oli esimene riik, mis meile pähe kargas. Ansambli nimi on Portugal, punkt selle järel kinnitab seda, ja The Man tähendab seda, et tegu on ühe inimesega.“

Lisaks sellele on Gourley’l plaanis ka samanimeline raamat, mis jutustab laulja isast ja isa paljudest seiklustest.

Alaskalt Portlandi

Ansambli liikmed lahkusid Alaskalt ning läksid Portlandi, et alustada tööd stuudios, plaanis oli lindistada muusikat ja minna ka konstertturneele. 2004 lindistati demosid, kuid 2005 lahkusid ansamblist Klein ja Tumble ning ansambliga liitus Jason Christie.

2006 jaanuaris ilmus ansambli esimene album „Waiter: „You Vultures!“

2007 ilmus album „Church Mouth“, seejärel esineti Euroopas ja USAs. 2008 jällegi uus album „Censored Colors“.

2009 esines ansambel suurtel muusikafestivalidel Bonnaroo ja Lollapalooza. Samal aastal ilmub ka album „The Satanic Satanist“, mis jutustab laulja John Gourley mälestustest ja lugudest/seiklustest Alaskal.

Plaadistusleping Atlantic Recordsiga

2010 sõlmitakse plaadistusleping Atlantic Recordsiga ja 2010 ilmub album „American Ghetto“ ja 2011 album„In the Mountain in the Cloud“.

2012 liitub ansambliga klahvpillimängija Kyle O’Quin, kes asendab Ryan Neighborsi.

Hoogne plaadistustegevus jätkub, ilmavalgust näeb album „Evil Friends“ (2013).

Seejärel plaadistamisel pikem paus, sest ansambel andis kontserte, esines festivalidel ja tehti loomulikult tööd ka stuudios, kuni 2017. aastal ilmus uus album „Woodstock“.

Album „Woodstock“ sai nime 1969 samanimelise muusikafestivali piletilt, mis kuulus Gourley isale. Gourley mõistis, et peaaegu 50 aastat hiljem on muusikal ikka sama ülesanne – „reageerida sotsiaalsele ja poliitilisele unisusele“.

„Tahtsime kirjutada muusikat, mis aitaks inimestel mõista, et nad pole üksinda, isegi siis, kui nad on vihased või tunnevad end olevat veidi kadununa.“

Albumil oli ka üliedukas laul „Feel It Still“, mis tõi bändile ka Grammy auhinna, rääkimata sellest, et lugu jõudis igasugustesse edetabelitesse.

Kuna album „Woodstock“ oli edukas ja populaarne, siis esines bänd ka mitmes populaarses telesaates: „The Tonight Show Starring Jimmy Fallon“, „Conan“; „The Ellen DeGeneres Show“, „The Late Show with Stephen Colbert“, „Jimmy Kimmel Live!“ ja „The Late Late Show with James Corden“.

Uus album aastal 2023

16. aprillil 2021 avaldas bänd kontsertplaadi „Oregon City Sessions“, mis lindistati stuudios juba detsembris 2008 Portlandis, Oregonis. Septembris 2021 ilmus Metallica tribüütalbum „The Metallica Blacklist“, millel esitas ühe loo ka Portugal. The Man. Nende esituses kõlas „Don´t Tread on Me“.

Selle aasta 1. märtsil ilmus uus singel – „Dummy“, mis oli ühtlasi ka esimene singel bändi uuelt albumilt „Chris Black Changed My Life“. Album ilmuski 23. juunil, ja selle produtsendiks Jeff Bhasker.

Uue albumiga toimub ka kontsertturnee, mille esimene esinemine oli juunis 2023 Bonnaroo muusikafestivalil.

Uuel albumil löövad kaasa: Jeff Bhasker (USA muusikaprodutsent, laulukirjutaja, kes 2016. aastal võitis ka Grammy-auhinna, kui aasta parim produtsent, tema on koostööd teinud Kanye Westi, Harry Stylesi, Fun´i, Mark Ronsoni, Jay-Z jpt); USA räppar Black Thought; Mehhiko lauljatar Natalia Lafourcade; Uus-Meremaa psühhedeelilise roki bänd Unknown Mortal Orchestra; USA muusik, multiinstrumentalist Edgar Winter, kes saavutas kuulsust juba 1970. aastatel, kui mängis ansamblis Edgar Winter Group, tema vend on meie hulgast juba lahkunud bluusilaulja ja kitarrist Johnny Winter; Paul Williams, USA laulukirjutaja, laulja, kes kirjutas mitmeid ja mitmeid populaarseid lugusid 1970. aastatel (näiteks Three Dog Night´si „An Old Fashioned Love Song“, „Out in the Country“, Helen Reddy „You and Me Against The World“, Biff Rose´i „Fill You Heart“, The Carpenters´i „We´ve Only Just Begun“ ja „Rainy Days and Mondays“).

Uus album algab ilusa ja lühikese sissejuhatusega „Heavy Games II“, ilusat laulu ja kaunist klaverimängu.

Seejärel üsnagi funkiliku hingamisega „Grim Generation“, lugu, milles on veidi ka 70. aastate hõngu.

Bändile iseloomulikku ja igati omanäolist hingamist on lugudes „Thunderdome“ ja „Dummy“. Tegelikult on ju üsna raske neid lugusid „kategooriatesse“ jagada, ütleme lihtsalt, et see ongi ju Portugal. The Man. Kusjuures „Dummy“ on lugu, mis oma olemisega üsna ruttu kummitama hakkab, ja kuulake seda kitarrisoolot – kas see ikka on kitarr?

Muusikaline reis helide maailmas jätkub ka lugudes „Summer of Luv“ (selles lööb kaasa ka eelpool mainitud Unknown Mortal Orchestra). Kuulake seda lugu tähelepanelikult, see ON väga hea lugu, milles ka saksofonisoolot saab kuulda. Ja mulle puhkpillid meeldivad, eriti saksofonid.

Veidi psühhedeelilisem ja äkki ka hipilikum on albumi kuues lugu „Ghost Town“, lugu, milles on ka ägedaid süntesaatorisaunde. Sarnase hingamisega on ka albumi üheksas laul „Plastic Island“.

Seitsmes laul „Time´s a Fantasy“ on ai-ai kui ilus ja ai-ai kui rahulik. Pisut ehk isegi hüpnootiline. Pean tunnsiatama, et Portugal. The Man meeldib mulle. Selles laulus lööb kaasa ka Jeff Bhasker, huvitav, kas tema mängib selles laulus klaverit?

Seejärel laul „Doubt“. Sellised laulud mulle meeldivad. Laulud, milles on seda miskit, mis meenutavad mulle 70. aastaid, ja selles laulus on seda hingamist väga palju. Kõrv otsib igasugu tuttavaid artiste, kes toona muusikamaailma tipus olid ja Portugal. The Man´il tuleb sellise muusika esitamine suurepäraselt välja. See on ikka väga kõva lugu.

Albumi eelviimane laul on bluusilik, rokilik „Champ“, milles lööb kaasa ka Edgar Winter! Vanameister laulab, ja arvatavasti mängib ka klahvpille, ja kõlab ka saksofon, sest on ju Edgar Winter olnud ka selle instrumendi suurepärane mängija. Selle loo lõpp on oma lahendusega mulle eriti meeldiv.

Albumi võimas ja ilus lõppakord on „Anxiety: Clarity“ koos Paul Williamsiga.

Igal juhul on Portugal. The Man’i uus album „Chris Black Changed My Life“ igati huvitav ja põnev kuulamine, mida tasubki esialgu paar korda kuulata, siis lasta sellel veidi enda sisemuses laagerduda, ja seejärel jälle kuulata. Uskuge mind, kolmandal, neljandal kuulamisel avastad jälle midagi uut.

Kuula ise ka:

“Barbie: The Album”

(Warner Music)

“Come on Barbie, Let´s Go Party!

See on uus Warner Bros album, mis heliriba uuele ja pikisilmi oodatud filmile, mis omakorda on inspireeritud Matteli Barbie´st!

Staariderohke filmimuusika album on juba ülemaailmne popnähtus, millel on üle 500 miljoni globaalse striimi ja 4 miljardit sotsiaalmeedia kontakti!

Seni on albumilt ilmunud mitmed singlid, mille esitajateks Dua Lipa (”Dance The Night”, see oli ka selle albumi esimene singel), Billie Eilish, Nicki Minaj ja Ice Spice (”Barbie Girl”, legendaarse Aqua legendaarse hittloo uus versioon), Charli XCX (”Speed Drive”), Karol G ft. Aldo (”Watati”), PinkPanthress (”Angel”) ja Fifty Fifty ft. Kaliii (“Barbie Dreams”).

Uue albumi üheks tipphetkeks on kindlasti Ryan Gosling´i esitatud “Im Just Ken”, ja veel seni avaldamata lood, sest esitajate nimekirjas on veel Sam Smith, Lizzo, Tame Impala, The Kid LAROI, Haim, Khalid, Dominic Fike, Ava Max ja GAYLE.

Filmimuusika albumi produtsendiks on Oscari, Kuldgloobuse ja 7 Grammy auhinnaga tunnustatud Mark Ronson.”

Niimoodi tutvustatakse suurepärast filmimuusika albumit ”Barbie: The Album” Warner Music pressiteates. Albumit, mis ilmus 21. juulil, ja samal ajal jõudis kinodesse ka film, mille peaosades Margot Robbie ja Ryan Gosling, Barbie ja Kenina. Ja filmi levitajaks on Warner Bros. Pictures.

Eelpool on kirjas seni ilmunud singlite esitajad sellelt ägedalt albumilt, kõige värskem singel on suurepärase Sam Smithi esitatud suurepärane ”Man I Am”.

Mida on ütelnud selle plaadi kohta maailmakuulsad väljaanded:

“See filmimuusika album on midagi enamat kui lihtsalt aksessuaar ... see on ülioluline element Gerwigi loomingulise visiooni ellu viimisel" – PEOPLE;

"Selle suve kogumikalbum on popmuusika suurimate ikoonide kultuuriline kõrghetk" – THE TODAY SHOW;

"Barbie'l on siin kindlasti mõned haaravamad hitid varuks, mis nendes plastikust kõrvaklappides mängivad"– BILLBOARD;

"Palju meeldejäävamad pophetked kui enamikul suuremate filmide albumitel"– FADER;

"2023. aasta suve album"– COSMOPOLITAN

„Siinkohal tuleb mainida veel seda, et uus versioon laulust Barbie World" tegi plahvatusliku Top 10 debüüdi BILLBOARD-i "Hot 100" tabelis, saades ametlikult 2023. aasta kõige kõrgemaid edetabeli kohti kogunud ja enim striiminud naissoost räpidebüüdiks.

Pean tunnistama, et mulle on filmimuusika albumid alati meeldinud, kunagi sai ju Raadio 2´s ja Nõmme Raadios lausa filmimuusika saadet juhitud. Plaadiriiulil on erinevate ajastute filmimuusika heliribasid albumitel ca 200. Lemmikheliloojateks filmilinalt on kindlasti Hans Zimmer, Lisa Gerrard, Ennio Morricone, John Williams, Danny Elfman, John Barry, James Horner, Joe Hisaishi, Thomas Newman, Alexandre Desplat, Alan Silvestri, Henry Mancini, Vangelis, James Newton Howard, Alan Menken, Nino Rota, Bill Conti, Randy Newman, Lalo Schifrin, David Arnold, Dimitri Tiomkin, Bernard Herrmann, Michel Legrand, Howard Shore jpt.

Ja tegelikult on lahe seegi, et ka Eestis on hakatud ka nooremate heliloojate (Janek Murd, Margo Kõlar, Helena Tulve, Kaspar Jancis, Tiit Kikas, Ülo Krigul, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill, Sten Sheripov, Ardo Ran Varres, Liina Sumera, Mihkel Zilmer, Mick Pedaja) poolt igati ägedat filmimuusikat kirjutama, rääkimata ka vanameistritest ja vanematest heliloojatest nagu Sven Grünberg, Arvo Pärt, Olav Ehala, Veljo Tormis, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Eino Tamberg, Jaan Rääts, Ülo Vinter, Boris Kõrver, Tõnu Naissoo jt.

Kindlasti leiab ka minu plaadiriiulilt varasemast ajast selliseid popilikumaid filmimuusika plaate, omamoodi popmuusika kogumikke, kuid ma olen üsna kindel, et uue Barbie-filmi heliriba on kindlasti üks ägedamaid popmuusikakogumikke, kuna siin lööb ju kaasa ka igati uhke valik tänase muusikamaailma suurimaid tähti.

Nii kuuleme sellel vahval albumil USA lauljatari, laulukirjutaja Lizzo popilikku lugu „Pink“, briti tantsumuusika ühe kuumima lauljatari Dua Lipa tantsulikku lugu „Dance The Night“.

Albumi kolmas lugu on USA naisräpparite Nicki Minaj ja Ice Spice´i esituses kõlav hiphopi lugu „Barbie World“, millele on laenatud ka ansambli Aqua hittlugu „Barbie Girl“.

Seejärel briti lauljatar, elektropopi staar Charli XCX, laulul pealkirjaks „Speed Drive“, ladina-ameerika rütme kuuleme laulus „WATATI“, mille esitavad Kolumbia lauljatar KAROL G, kübe reggaelikku hingamist annab juurde artist Panamalt ehk Aldo Ranks.

Edasi jällegi brittide juurde ehk supertäht, popmuusika kuum nimi Sam Smith, kelle uus laul kannab pealkirja „Man I Am“. Nii nagu ikka, väga hea popilugu.

Järgmisena on plaadil Austraalia psühhedeelilise muusika staar Tame Impala ehk projekt, mida veab multiinstrumentalist Kevin Parker. Väga põneva helikeelega on tema esituses kõlav „Journey To The Real World“.

Seejärel kuuleme laulmas Ryan Goslingit, kes filmis kehastab Keni, kuid laulus „I´m Just Ken“ tõestab mees, et ta saab ka laulmisega igati hästi hakkama.

USA noor laulja ja laulukirjutaja Dominic Fike on samuti sellel albumil, kübe folgiliku ja igati positiivse hingamisega laul „Hey Blondie“.

Albumil on ka USA poprokipunt Haim, milles laulavad, mängivad kolm õde: Danielle, Este ja Alana Haim. Sellel plaadil on nende esituses üsnagi popilik laul (igati ägedate saundidega) „Home“.

Kauni laulu „What Was I Made For?“ esitab tänase muusikamaailma üks suurimaid staare – Billie Eilish. Väga ilus laul, väga ilus ja õrn esitus.

The Kid LAROI on kuulus räppar ja laulja Austraaliast, temagi on Barbie plaadil kaasa löömas lauluga „Forever & Again“.

Ka USA laulja, laulukirjutaja, R&B täht Khalid lööb kaasa, igati mõnusa R&B looga „Silver Platter“.

Rahuliku ja mõnusa popilaulu „Angel“ esitajaks on briti lauljatar, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent PinkPantheress. Siingi laulus kõlab igati vahvaid saunde.

USA alternatiivse roki ja poproki lauljatar GAYLE esitab vägagi hea minekuga ja rokiliku laulu „Butterflies“, kuhu on „laenatud“ ka Crazy Towni hittlaulu „Butterfly“. Kokku kõlab see kõik vägagi põnevalt.

Albumi eelviimane laul on popilugu „Choose Your Fighter“, mille esitab popmuusika superstaar Ava Max.

Albumi lõpetab K-Popi tüdrukute bänd FIFTY FIFTY koos USA naisräppari Kaliii´ga. Igati äge popilugu „Barbie Dreams“ on vägagi sobilik lõppakord sellele mõnusale albumile.

Kuula ise ka:

Maisie Peters

„The Good Witch“

(Warner Music)

“Enne oma debüütesinemist Glastonbury ikoonilisel Pyramid laval on Maisie Peters välja andnud oma palavalt oodatud uue albumi "The Good Witch".
Maisie teine stuudioalbum sisaldab singleid "Body Better", "Lost The Breakup" ja "Run", ning on ametlik jätk tema BRIT Breakthrough tunnustusega sertifitseeritud debüüdile "You Signed Up For This".
Ilmutades uutmoodi enesekindlust, teravamat jutuvestmist ja suuremat kunstilist ambitsiooni, salvestas Maisie uue albumi Londonis, Suffolkis, Stockholmis, Bergenis ja LA-s koos Oscar Görresi (Taylor Swift, Troye Sivan), Two Inch Punchi (Sam Smith, Jessie Ware), Matias Tellezi, Brad Ellise  (Jorja Smith, Little Mix), Joe Rubeli (Ed Sheeran, Tom Grennan) ja Elvira Anderfjärdiga (Tove Lo, Katy Perry).” 

Sedasi tutvustab Maisie Petersi uut stuudioalbumit Warner Music.

Maisie Hannah Peters (s. 28. mai 2000 Brightonis, West Sussexis, lauljataril on ka kaksikõde, kel nimeks Ellen Peters) on Inglise lauljatar ja laulukirjutaja, kes saavutas populaarsust YouTube’i kanalil, kuni ta sõlmis lepingu firmaga Atlantic Records ja avaldas kaks EP’d – “Dressed Too Nice for a Jacket” (2018) ja “It’s Your Bed Babe, It’s Your Funeral” (2019). 27. augustil 2021 ilmus lauljatari debüütalbum “You Signed Up for This”, mis ilmus Ed Sheeranile kuuluva plaadimärgi Gingerbread Man Records all.

Maisie Peters fännid kutsuvad end nimega “Daisies”, mis on sõnamäng lauljatari eesnimest. Täna saab juba ütelda, et Maisie Petersi fännide hulka kuuluvad paljude teiste seas ka mitmed muusikamaailma suured tähed, nagu näiteks Taylor Swift ja Lewis Capaldi.

Taylor Swift tõdes pärast seda, kui oli kuulnud Maisie Petersi esitust/kaverit Swifti enda laulust “Betty”, et tema kõrvad on nüüd õnnistatud!

Maisie Peters on ütelnud, et üks tema suurimatets lemmikutest on just Taylor Swift, kuid ka Girls Aloud, Birdy ja Lily Allen.

Maisie Peters hakkas muusikat kirjutama õige varakult, toona oli ta vaid 12-aastane. Ta pidi kirjutama laulu kooli muusikaprojekti jaoks. Ta laenas sõbralt kitarri, kuna tema perekond ei olnud musikaalne, siis seetõttu polnud neil kodus pille. Ja nii kirjutas Maisie laulud endale, oma õele ja oma sõbrale – kokku kolm lugu! Peters on küll täpsustanud, et toona ta siiski veel päris täpselt ei teadnud, mida ta teeb, ta lihtsalt jäljendas oma lemmikartiste, nagu näiteks Taylor Swifti.

Juba 2015. aastal avaldas Maisie Peters mõned oma lood YouTube’i kanalil ja neid märgati, kuid sellega suuremat tuntust ja populaarsust siiski veel ei saabunud.

2017 ilmusid lauljatari debüütsinglid “Place We Were Made” ja “Birthday”. Suuremat tähelepanu hakati lauljatarile pöörama 2018. aastal. Just sel aastal sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Atlantic Records UK, mis kuulub Warner Music’ule.

Ilmus ka uus singel “Worst of You”, mis on tänaseni üks edukamaid lauljatari singleid Spotify’s, ja seda on striimitud üle 100 miljoni korra! Uskumatu number!

Mõned kuud hiljem ilmus veel üks singel “Best I’ll Ever Sing”.

Nagu eelpool mainisin, siis 2018 ilmus ka Maisie Petersi debüüt-EP “Dressed Too Nice for a Jacket”.

Lauljatar jätkas tegevust ka 2019, ilmusid singlid “Stay Young” ja “Favourite Ex”, veidi hiljem ka “Feels Like This”, mis kõlas ITV saatesarjas “Love Island”.

Oktoobris 2019 ilmus teine EP “It’s Your Bed Babe, It’s Your Funeral”.

Tema enda kirjutatud laul “Smile” jõudis ka soundtrackile “Birds of Prey: The Album”, mis ilmus veebruaris 2020. Samas kuus anti teada, et just Maisie Peters on lauljatar, kellest saab soojendusartist Niall Horani Euroopa-turneel “Nice to Meet Ya Tour”.

Aprillis 2020 alustas Maisie Peters online-raamatuklubiga “MP Book Club”, esimene raamat oli Naoise Dolani “Exciting Times”. Selle kohta on Peters ütelnud, et tegi seda seetõttu, kuna pidi koroona-viiruse põhjustatud lockdown’i tõttu kodus istuma, ja raamatuid meeldis talle lugeda juba lapsena, eriti Louisa May Alcott’i kirjutatud lugusid. Need mõjutasid teda sedavõrd, et ta hakkas ka ise lugusid kirjutama, millele veidi hiljem lisandus ka muusika.

Suvel 2020 kolis Maisie Peters maale, kaunisse maamajja (ühtlasi läks ta pakku koroona eest, kaaslaseks vaid kitarr ja soov kirjutada head ja uut muusikat), kus ta alustas tööd oma esimese täispika albumiga, kusjuures tema hittlugu “Psycho” (selle üheks autoriks on Ed Sheeran) sai valmis viimasena.

Hittloo “Psycho” kohta on Peters ütelnud, et see kõlab tema jaoks nagu ABBA – kõik on paigas, see on täiuslik popilugu. Debüütalbumi kohta on Peters lisanud, e tegelikult hakkas ta selleks ettevalmistusi tegema juba siis, kui oli 12-aastane.

Mais 2021 anti teada, et Maisie Peters kirjutab lugusid Apple TV+ sarja “Trying”.

15. juunil 2021 said muusikasõbrad teada, et Maisie Peters oli liitunud Ed Sheerani plaadimärgiga Gingerbread Man Records.

Sellele põnevale teatele lisas lauljatar, et liitumine Ed Sheerani plaadimärgiga oli üks tema unistusi, sest Ed Sheeran on alati olnud lauljatarile eeskujuks ja inspiratsiooniks.

Ed Sheeran on ütelnud, et talle Maisie Peters väga meeldib, sest lauljatar oskab oma lugudes lugusid jutustada ja viib jutustamisoskuse uuele tasemele.

Debüütalbumil ”You Signed Up For This” (27. august 2021, see debüteeris brittide plaadimüügitabelis kohal number 2!) jutustaski Maisie Peters oma lugusid (no kuulake näiteks albumi avalugu “You Signed Up For This”), mistõttu võis öelda, et tegemist oli vägagi autobiograafilise debüütalbumiga.

Peters tõdes, et tema ei kirjuta kuulajatele ette, mida nad peavad tema plaadilt kuulama ja välja lugema, oluline on see, et tema muusikat kuulatakse.

Minu jaoks oli vägagi põnev just see, kuidas Masie Peters vägagi ägedalt kasutas ka “võtteid” 80-90. aastate popmuusikast ja pani selle kõlama vägagi omanäoliselt. Plaadil oli ka mitu lugu, millel on väga huvitavaid harmooniaid, meeldejäävad meloodiaid ja põnevad (julged) rütmilahendeid (“I’m Trying (Not Friends)”, “Boy”, “Brooklyn”).

Esimese singlina debüütalbumilt ilmus väga lahe ja mõnusa olemisega popilugu “John Hughes Movie” (26. veebruar 2021). Lauljatar on ütelnud, et selle laulu jaoks sai ta inspiratsiooni just John Hughes’i filmidest, milles oli alati veidi rumalat, kuid romantilist energiat, eriti filmides “Pretty in Pink” (peaosas Molly Ringwald) ja “Sixteen Candles”.

Debüütalbumi teise singlina ilmus 1. juulil 2021 hittlugu “Psycho” (jällegi üks suurepärane näide sellest, kuidas tuleb kirjutada head popmuusikat ja hitti), mis on üks kolmest loost, mille Peters kirjutas koos Ed Sheeraniga.

Augustis 2021 ilmus veel kaks singlit – “You Signed Up for This” ja “Brooklyn”.

2022. aasta alguses oli Maisie Peters juba kontsertturneel USAs, veidi hiljem lõi ta kaasa Ed Sheerani kontsertturneel, lauljatar oli selle turnee soojendusartist. Vaatamat tuuritamisele, avaldas lauljatar ka mitu singlit: ”Cate´s Brother”, ”Blonde”, ”Good Enough” ja “Not Another Rockstar”.

27. jaanuaril 2023 ilmus uue plaadi esimene singel ”Body Better”, mis on paljude muusikasõprade arvates üks lauljatari ausamaid lugusid. 15. veebruaril 2023 andis lauljatar teada, et varsti-varsti ilmub tema teine stuudioalbum ”The Good Witch”.

See ilmuski 23. juunil 2023. Plaadi kohta ütles lauljatar ise, et see veidi ”twisted” versioon lahkuminemise plaadist.

”Sellel plaadil on minu hing ja süda, minu veri,” tõdeb lauljatar, ”see on kollektsioon minu lugusid, mis juhtusid viimase aasta jooksul. See on tõeline kroonika. Siin on minu karjääri tipphetki, kuid samas ka eraelu allamägesid.”

Maisie Peters on lisanud, et uus album liigub reaalsuse ja sürreaalsuse piiril ja see on seotud tema enda universumiga, kus ta on nii võtmete kui ka kaartide hoidja – tõeliselt hea nõid, kui tal lastakse seda olla.

Olen lugenud sedagi, et lauljatari teine stuudioalbum on inspireeritud folkmuusikast ja nn laulja/laulukirjutaja stiilist, mida Maisie Peters esitas varem. Inspiratsiooni on pakkunud isegi Kreeka mütoloogia, just naiseliku perspektiiviga mütoloogilised lood.

Uus album debüteeris ilmudes brittide plaadimüügitabeli esikohal, mis on kindlasti selline edu, millest ei see mööda vaadata, ja tegelikult … tegelikult ongi see üks hiiglama hea plaat, nii nagu oli seda ka lauljatari debüütalbum.

Albumi kõigis 15. laulus on lauljatari ”käsi mängus”, kuid lugusid on tal aidanud kirjutada Joe Rubel; Elvira Anderfjärd (rootslanna on kirjutanud lugusid Tove Lole, Taylor Swiftile, ja teinud koostööd Ed Sheerani, Katy Perry, Anne-Marie, Alma jpt); Oscar Görres (rootslase sulest on pärit hittlugusid, mida on esitanud MARINA, Taylor Swift, 5 Seconds of Summer, Maroon 5, DNCE, Britney Spears, Pink); Matias Tellez,; Jez Ashurst; Ben Ash (britt Ben Ash on kirjutanud lugusid paljudele muusimamaailma tähtedele – Jessie Ware, Years & Years, Ty Dolla Sign, Damon Albran, Brian Eno jt); Miranda Cooper (tema alustas tegutsemist muusikamaailmas juba 1997. aastal, ta on kirjutanud lugusid Girls Aloud´ile, Sugarbabes´ile, kuid ka Alesha Dixonile, Gabriella Cilmile ja Kylie Minogue´le) jt.

Ja uskuge mind, seda, et sellised ülitugevad popmuusika laulukirjutajad kaasa löövad, on ka Maisie Petersi albumil tunda ja kuulda, sest minu kõrva jaoks on see üks viimaste aastate ägedamaid albumeid, millel on suurepärast poppi (”Body Better”, mulle meeldivad selle laulu saundid!, ”You´re Just A Boy (And I´m Kinda The Man)”, ”Lost The Breakup”, ”BSC”, ”Therapy”), kübe rokilikumat hingamist (”Coming Of Age”), veidi punki (”Watch”, selles loos on seda miskit, mis ka 80ndaid aastaid meelde toob, ”Run”).

Rääkimata sellest, et Maisie Peters on võrratu lauljatar ja esitaja (kuulake kasvõi albumi nimilugu, ühtlasi ka esimest laulu ”The Good Witch”).

Minu üks lemmikutest sellel albumil on kauni meloodia ja suurepärase refrääniga ”Want You Back”, mille taustalaulu laulab ka Ed Sheeran! Mitmes laulus laulab taustavokaali Austraalia lauljatar Gretta Ray.

Minu kõrva paitavad ka ilusate meloodiatega ”Wendy”, ”Two Weeks Ago” ja albumi võrratu lõppakord ”History Of Man”.

Mulle ei ole kunagi meeldinud plaatidele hindeid panna, aga Maisie Petersi teine stuudioalbum saaks minult kümnest punktist 10!!!

Kuula ise ka:

Benson Boone

„Pulse“

(Warner Music)

„Pulse“ on noore USA laulja ja laulukirjutaja Benson Boone´i teine EP, millel kokku viis laulu.

Benson James Boone (s. 25. juunil 2002, Monroes, Washingtoni osariigis) on USA laulja-laulukirjutaja ja multiinstrumentalist.

Benson Boone on pärit suurest perest, tal on neli õde, kokku seega viis last. Ta käis Monroe High Schoolis, tegeles sukeldumisega. Esimest korda puutus ta muusikaga kokku koolis, kui üks tema sõber palus tal laulda ja mängida klaverit, kui oli vaja kaasa lüüa koolibändide võistlusel. Võistlusel läks neil hästi, vaatamata sellele, et Boone polnud varem laulnud.

Benson Boone käis veidi aega ka Brigham Young Universitys, Idahos, kuid pärast seda otsustas ta pühenduda laulmisele. Boone oli käinud ka Jon Bellioni kontserti vaatamas, ja pärast seda oli ta kindel, temastki peab saama laulja!

Aastal 2021 hakkas Benson Boone oma muusikat jagama TikTokis ja otsustas kaasa lüüa ka populaarses telesaates „American Idol“. Saates tal edu ei tulnud, kuid populaarsust saavutas ta just TikTokis, kus ühel hetkel oli tal juba 1,7 miljonit jälgijat!

Tema annet märkas Imagine Dragonsi ninamees Dan Reynolds, kellele kuulub ka plaadifirma Night Street Records, ja seetõttu oli Benson Boone´il õige varsti taskus leping just selle firmaga (leping sõlmiti 15. oktoobril 2021).

2021. aasta oktoobris ilmus hittlugu „Ghost Town“, mis jõudis edetabelitesse 13. riigis (sh. USA Billboard Hot 100 tabeis)! Siinkohal tuleb mainida, et Benson Boone oma esimesel singlil laulis ja mängis ka trumme, kitarre ja klaverit, ja osales ka singli kujundamisel! Andekas noor inimene.

Laulja esitas/esitles hittlugu ka mitmes populaarses telesaates – „The Ellen DeGeneres Show“, „The Kelly Clarkson Show“ ja „Late Night with Seth Meyers“.

18. veebruaril 2022 ilmus teinegi singel „Room for 2“, mis oli samuti edukas.

29. juuli 2022 ilmus tema esimene EP „Walk Me Home …“, millel oli kaheksa laulu. Selle avaldasid Night Street Records ja Warner Music. Väga hea popmuusika EP´l olid ka hittlood „Ghost Town“, „In The Stars“, „Room for 2“ ja „Better Alone“.

Pärast edukat EP´d võis arvata, et ilmub ka LP, kuid näib, et Benson Boone ei kiirusta, sest 5. mail 2023 ilmus jällegi EP, millel pealkirjaks „Pulse“, ja sellel viis väga head laulu. Tõeliselt suurepärane popmuusika album, ja nagu öeldakse, sageli ei ole asi kvantiteedis (lugude hulgas), aga hoopis kvaliteedis, sest Benson Boone´i viis uut laulu on väga hea kuulamine.

EP avalöök on igati ägeda meloodiaga hittlugu „Coffee Cake“, tõeliselt hea popmuusika. Sama võib öelda ka teise laulu „Lovely Darling“ kohta, millel on kiirelt kummitama hakkav refrään. Mulle meeldib, kui noored artistid sellist ägedat poppi teevad, mis ka minusugusele – vanemale kuulajale - head meelt teevad.

Kolmas laul „What Was“ on jõuliselt unistav pala, helide ja rütmide virrvarri pakub neljas laul „Sugar Sweet“, milles on veidi ka soulilikku hingamist.

EP viimane lugu „Little Runaway“ on kauni meloodiaga, kõrva paitav, kuid igati võimas ja jõuline kuulamine.

Ja nüüd jääb üle vaid oodata, millal ilmub Benson Boone´i esimene stuudioalbum.

Kuula ise ka: