James Blunt

“Who We Used To Be”

(Warner Music)

“James Blunt on tänaseks üle maailma müünud üle 24 miljoni albumi.

"Dark Thought" on James Blunti hingekosutava uue albumi  "Who We Used To Be" väljaandmise fookuslugu. Laul on kirjutatud Carrie Fischeri lahkumisest. Globaalseks fookus-singliks jääb hiljuti avaldatud "The Girl That Never Was".  

Hiljuti ilmus ka James Blunti uus raamat.”

Niimoodi tutvustatakse James Blunti uut albumit Warner Music pressiteates.

Viimaste aastate üks kirkaimad tähti meeslauljate seas on kindlasti suurepärase häälega, võrratute esituste ja kaunite meloodiate mees - James Blunt. Tänaseks on tema albumeid maailmas müüdud üle 20. miljoni eksemplari, mis on igati suurepärane näitaja. Ta on kandideerinud viiele Grammy-auhinnale ja võitnud mitmeid muid muusikaauhindu. 2016. aastal sai ta muusikadoktori kraadi Bristoli ülikoolis.

James Hillier Blount ehk James Blunton sündinud 22. veebruaril 1974 Tidworth’is, Wiltshire’is, Inglismaal. Laulja, laulukirjutaja, võrratu esitaja, plaadiprodutsent, kes enne muusikasse tulekut oli Briti armee ohvitser (NATO liikmena osales Blunt ka 1999. aastal Kosovo sõjas).

Blunt elab täna Ibizal, kuid talle kuulub ka kaunis alpimaja Šveitsi linnas Verbier’is. Seal on ka Blunti-nimeline suusalift, seal asub ka suurepärane restoran, mil nimeks La Vache, mille Blunt avas koos mootorrattur Carl Fogarty ja ragbimängija Lawrence Dallaglio´ga.

2014.aastal abiellus Blunt Alexandrina „Sofia“ Wellesley’ga, kes on Lord ja Leedi John Henry Wellesley tütar, kaheksanda Wellingtoni hertsogi lapselaps. 2016. aastal sündis Bluntide perre poeg (täna on neil poegasid kaks), kelle ristivanemateks on muideks Ed Sheeran ja meie hulgast juba lahkunud Carrie Fisher.

James Blunti tähetund saabus 2004-2005. aastal albumiga „Back to Bedlam“ ja menuhittidega „You’re Beautiful“, „High“ ja „Goodbye My Lover“. Räägitakse, et tema esitatud lugu „You’re Beautiful“ on möödunud populaarsuselt ja mängitavuselt briti pulmades Robbie Williamsi loost „Angels“. Albumit on tänaseks müüdud maailmas üle 11. miljoni, kusjuures tõusis see ilmudes brittide plaadimüügitabeli esikohale, USA’s saavutas teise koha. 2006. aastal võitis ta briti muusikaauhinna kui parim briti meesartist.

James Blunti stiil on segu popist ja akustilisest rokist/folgist. Lisaks laulmisele mängib ta ka kitarri, klaverit, orelit, marimbat ja mellotroni.

2006. aastal sai temast üle pika aja järjekordne briti artist, kes suutnud tõusta USA Billboard’i muusikatabeli esikohale. Enne seda oli viimane britt USA tabeli tipus Elton John lauluga „Candle In The Wind“. Lihtsad ja kaunid viisid, hingeminevad sõnad on need, mis iseloomustavad James Blunti, kes huvitaval kombel saanud hoopis sõjalise hariduse ning osalenud ka rahuvalvajate töös Kosovos.

Aasta pärast sõjaväest lahkumist alustas ta tööd muusikaga ning saavutas kuulsuse väga ruttu.

Seni on James Bluntilt ilmunud eelpool mainitud album „Back To Bedlam“, kuid ka „All The Lost Souls“ (2007), „Some Kind Of Trouble“ (2010), „Moon Landing“ (2013)  ja „The Afterlove“ (2017), viimati mainitud albumit muusikakriitikud just väga hästi vastu ei võtnud, kuid tegelikult oli ka see äärmiselt ilus album.

2019 ilmus lauljalt album „Once Upon a Mind“. Sellest olen oma blogis ka juttu teinud.

Plaadifirma Warner Music ütles selle plaadi kohta, et peale väikest flirti elektroonilise muusikaga on James Blunt oma uue albumiga “Once Upon A Mind” tagasi juurte juures, kirjutades klassikuid, mis toidavad hinge ja puudutavad südant. Albumi esimene maik on heatuju singel “Cold”.

Aasta 2021 lõpus ilmus James Blunti suurepärane kogumikalbum “The Stars Beneath My Feet (2004-2021)”, mis võttis kokku laulja senise loomingu, kuid siin oli ka põnevat uut kraami, ja ka kontsertsalvestisi. Usun, et see oli suurepärane kuulamine kõikidele James Blunti fännidele, kuid kindlasti ka põnev ülevaade laulja senisest karjäärist neile kuulajatale, kes Bluntiga alles tutvust tegid.

Kogumikplaadil oli James Blunti hittlugusid, kuid ka neli uut lugu (“Love Under Pressure” (igati ilus popilugu), “Unstoppable” (veidi folgilik popilugu), “Adrenaline” (taaskord igati mõnus popilugu) ja  “I Came For Love” (kaunis kuulamine, mis selle kogumikplaadi lõpetab) ning neli eksklusiivset kontsertsalvestust maailma eri paikadest – New York (“I Really Want You”), Glastonbury (“Coz I Love You”), Pariis (“Where Is My Mind?”) ja London (“No Bravery”).

Minu enda suurimad lemmikud James Blunti lugudest on kindlasti kaunis ja ilusa sõnumiga ballaad “Monsters” (2019. aasta albumilt “Once Upon a Mind”), ka see võrratu laul on kogumikul olemas, no ja loomulikult ka Blunti arvatavasti “suurim laul” “You’re Beautiful”.

Laulja ise ütles toona: “Kui keegi peaks kunagi mõtlema, et James Blunt oleks võinud avaldada vaid ühe albumi, siis see kogumik on just see. Kauamängiva tähistamiseks lähen ma tuleval aastal kontserttuurile, et kõiki oma sõpru ja fänne taas näha.”

2. augustil 2023 andis Blunt teada, et 27. oktoobril 2023 ilmub tema seitsmes stuudioalbum. Samal päeval ilmus ka uue albumi esimene singel “Beside You”. Seejärel ilmusid singlitena ka laulud ”All The Love That I Ever Needed” ja “The Girl That Never Was”, viimati mainitud lugu oli seotud isikliku peretragöödiaga.

Koos uue albumiga ilmus täpselt samal päeval Blunti kirjutatud raamat, nn ”non-memoir” ”Loosely Based on a Made-Up Story: A Non-Memoir”. Detsembris 2023 peaks kinodesse (seda vaid üheks päevaks ja Suurbritannias) jõudma ka dokumentaalfilm Blunti elust ja karjäärist, millel pealkirjaks ”One Brit Wonder”.

Albumil on laul “Dark Thought”, mille Blunt kirjutas pärast seda, kui oli käinud Carrie Fisheri (näitlejatar, kes kehastas printsess Leiat “Tähesõdades”) kodumajas 2016. aastal, veidi pärast seda kui näitlejatar oli surnud. Blunt oli Carrie Fisheriga tutvunud juba 2003. aastal Inglismaal, ja Blunt elas mõnda aega ka Carrie Fisheri kodus Los Angeleses, kui laulja oli kolinud USAsse, et alustada tööd albumiga ”Back to Bedlam” (2004). Selle aja kohta oli Carrie Fisher ütelnud, et ta oli veidi nagu ka Blunti terapeut.

Uuel albumil on rahulikumaid lugusid (“Saving A Life”, “Last Dance”, “All The Love That I Ever Needed”), kuid ka kiiremaid, kübe isegi tantsulikumaid lugusid (“Some Kind Of Beautiful”, “Beside You”, “I Won´t Die With You”). Albumi ilusaimad, õrnemad meloodiad on kaunites ballaadides “The Girl That Never Was” ja “Glow”, kuid ka mõnusas popiloos “Cold Shoulder”.

Kui satud kuulama albumi nn deluxe versiooni, siis on veel neli laulu. Kõrva paitab „Confetti And Roses“, veidi popilikum „Care A Little Less“, võimas ja esinduslik „A Thousand Lives“ ja tantsulik „When You´re Gone“.

Kuula ise ka:

Ed Sheeran

„Autumn Variations“

(Warner Music)

"Eelmisel sügisel avastasin, et mu sõbrad ja mina elame läbi tohutuid elumuutusi. Pärast suvekuumust kõik kas rahunes, settis, lagunes, lõi pähe või plahvatas," ütleb Ed Sheeran.

"Kui mul oli eelmise aasta alguses raske aeg, aitas laulude kirjutamine mul mõista oma tundeid ja leppida sellega, mis toimub, ning kui sain teada oma sõbra erinevatest olukordadest, kirjutasin laule, millest mõned nende vaatenurgast, mõned minu vaatenurgast, et jäädvustada, kuidas nemad ja mina sel ajal maailma nägime. Südamevalu, depressiooni, üksinduse ja segaduse mõõnade vahel oli armumise kõrghetki ja uusi sõprussuhteid."

"Mu isa ja vend rääkisid mulle heliloojast nimega Elgar, kes komponeeris "Enigma Variations", kus kõik 14 kompositsiooni olid seotud erineva sõbraga. See inspireeris ka mind uut albumit tegema. Kui salvestasin Aaron Dessneriga viimase albumi "-", olime kohe ühel lainel. Kirjutasime ja salvestasime vahetpidamata ning see album sündis meie viljakast partnerlusest. Ma leian, et ta on sügise tunde nii imeliselt oma helidesse jäädvustanud ja ma loodan, et kõik armastavad seda sama palju kui mina."

Niimoodi räägib Warner Music pressiteates Ed Sheeran ise.

Ed Sheeranist olen ma oma blogis Sulle ka varem rääkinud. Hetkel arvatavasti üks kuulsamaid ja edukamaid meesartiste, suurepärane laulja, muusik ja helilooja, kelle esimene stuudioalbum „+“ ilmus 2011. aastal.

Pärast seda on ilmunud albumid : „x“ (2014), „÷“ (2017), „No. 6 Collaborations Project“ (2019), „=“ (2021), „ – „ (2023) ja seitsmes stuudioplaat on „Autumn Variations“.

Siinkohal tasub mainida, et järgmise aasta (2024) 3. augustil peaks Ed Sheeran esinema jällegi meile väga lähedal ehk Kaunases, Leedus.

Edward Christopher Sheeran sündis 17. veebruaril 1991 Halifaxis, West Yorkshire´is Inglismaal. Üles kasvas ta Suffolki Farmlinghamis ja oma muusikakarjääri alustas ta tänavamuusikuna.

Lapsepõlvest on Ed Sheeran meenutanud, et talle meeldisid Van Morrison, The Beatles, Bob Dylan, Nizlopi ja Eminem. 11. aastaselt käis ta Iirimaal kuulamas Damien Rice’i, jällegi ühte väga huvitavat ja põnevat artisti.

Koolist kukkus ta välja ning 2008 kolis ta Londonisse, et hakata tegelema muusikaga.

2011 ilmus tema EP „No. 5 Collaborationis Project“, mis äratas suurt tähelepanu isegi sellistes tuntud ja tunnustatud artistides nagu Elton John ja Jamie Foxx!

Seejärel sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Asylum Records ning 9. septembril 2011 ilmus tema debüütalbum „+“, millega saigi ta ka laiemale kuulajaskonnale ja muusikasõpradele tuttavaks.

Album tõusis plaadimüügitabelite esikohale Suurbritannias ja Austraalias. Albumil oli ka Sheerani esimene hittlugu „The A Team“, mis tõi talle ka Ivor Novello muusikaauhinna. Laul kandideeris 2013. aastal ka parima laulu Grammy-auhinnale.

2012. aastal võitis ta kaks Briti muusikaauhinda – parim Briti meesartist ja parim Briti uustulnuk.

2014 ilmus Ed Sheerani teine stuudioalbum „x“, mis tõusis plaadimüügitabelite tippu 15. riigis! Album tõi Sheeranile mitmeid ja mitmeid muusikaauhindu. See oli aastal 2015 ka teiseks enimmüüdud album terves maailmas.

Plaat tõusis koheselt Briti plaadimüügitabeli esikohale ja seda müüdi esimesel nädalal 672 000 eksemplari! See on parim meesartisti saavutus Briti plaadimüügitabelis, paremini on läinud vaid Adele albumil „25“ ja Oasise albumil „Be Here Now“.

Kolmas plaat „÷“ ilmus 2017. Sellega võitis Sheeran parima popmuusika albumi Grammy ja oli sel aastal terves maailmas enimmüüdu album. Selle albumiga tõusis Ed Sheeran maailma üheks poplaarsemaks (kui mitte kõige populaarsemaks) artistiks.

Albumil oli hittlugu „Shape of You“, mis oli Spotify kõigi aegade enim mängitud laul!

2019 ilmus Sheerani neljas album! ”No. 6 Collaborations Project”. See oli igati põnev ettevõtmine. Kokku 15 uut ja väga hea laulu, millel lõi kaasa 22 Sheerani lemmikartisti,  nagu Cardi B, Camila Cabello, Khalid, Eminem, Travis Scott, Justin Bieber, Bruno Mars, Stormzy ja teised.

Seejärel uued ja edukad albumid: „=“ (2021), „ – „ (2023).

Tänaseks on Ed Sheerani albumeid müüdud maailmas kokku üle 150. miljoni! Ainuüksi USAs on albumeid müüdud üle 100. miljoni! Kindel on seegi, et 2010ndatel oli Ed Sheeran kõige edukam briti artist. Aastate jooksul on Ed Sheeran kandideerinud rohkem kui 300.  muusikaauhinnale ja võitnud neid ligi 120!!! Nii on mehel ette näidata Ameerika muusikaauhind, BBC muusikaauhind, seitse Billboardi muusikaauhinda, kuus Briti muusikaauhinda, neli Grammy auhinda, neli Ivor Novello auhinda, kolm MTV Europe auhinda, kuus NRJ muuusikaauhinda, neli Q auhinda jpm. Aastate jooksul on Ed Sheeran teinud kaasa ka mitmes filmis, telesaates jne jne.  Ta on ka maailma esimene artist, kellel Spotifys on üle 100. miljoni jälgija. Uskumatud numbrid, aga mees on ka seda väärt.

“Autumn Variations” on Ed Sheerani seitsmes stuudioalbum (kusjuures see on ju selle aasta teine Sheerani album!), mis ilmus 29. septembril 2023. Väljaandjaks Sheerani oma plaadifirma Gingerbread Man Records (see on ka Sheerani esimene päris iseseisvalt välja antud plaat).

Kõik albumi laulud on Sheeran produtseerinud koos Aaron Dessner´iga, laulus “Spring” lööb kaasa veel ka Aaroni Dessneri kaksivend Bryce Dessner. Laulud on lindistatud live´is erinevate Sheerani fännide elutubades! Põnev on seegi, et albumile ei eelnenud ühtegi singlit ega muusikavideot, et uut albumit reklaamida … Alles mõni aeg pärast uue albumi ilmumist avadati YouTube´is uute lugude “American Town”, “Magical” ja “Plastic Bag” live´is akustilised videod.

Tänaseks on uus album jõudnud plaadimüügi edetabelite tippu Suurbrirannias, Saksamaal, Hollandis, Asutraalias. Iirimaal, Šotimaal ja Uus Meremaal on see tõusnud kohale number 2.

Uuel albumil kuuleb nii folgilikumaid (akustilisemaid) lugusid („Magical“, „Blue“, „American Town“, minu üks selle albumi lemmikutest „Spring“, „Punchline“, „When Will I Be Alright“, kantriliku hingamisega „The Day I Was Born“), popilikumat mussi („England“, kindlasti hittloo hingamisega „Amazing“, nagu ka „Plastic Bag“, „That´s On Me“).

Kokku 14 uut laulu, mis kõik on mõnusalt rahulikud (sobib suurepäraselt kuulaja rahustamiseks meie tänases närvilises maailmas) ja ma jätkuvalt mõtlen, kuidas ikkagi suudab Ed Sheeran jätkuvalt sedavõrd ilusaid laule ja suurepärast muusikat kirjutada ja luua …

Kuula ise ka:

Corey Taylor

„CMF2“

(BMG)

Corey Todd Taylor (s. 8. Detsember 1973 Des Moines, Iowa, USA) on USA alternatiivsete metal-bändide Slipknoti ja Stone Souri laulja ning heavy metal-bändi Facecagesi mänedžer.

Enne siirdumist muusikasse ja lauljakarjääri algust töötas Corey Taylor hoopis pornokaupluses, kuid see on olnud … Seejärel alustas ta laulmist Stone Souris, millele järgnes juba Slipknot. Teiste Slipknoti liikmetega kohtus Taylor siis, kui oli Stone Souriga kontsertturneel. Slipknotis sai Taylorist number 8 ja ta kasutab “ilmetut”-maski.

Corey Todd Taylor on sündinud Des Moines’is, kasvanud Waterloo’s, samuti Iowa osariigis. Ema kasvatas teda üksinda. Ema poolt on Tayloris hollandi ja iiri verd, isa poolt saksa, iiri ja indiaani verd. Taylori vanaema oli see, kes tutvustas lapselapsele rokkmuusikat, peamiselt Elvis Presley’d. Taylor on ütelnud, et talle meeldisid Presley esituses laulud „Teddy Bear“, „In the Ghetto“ ja „Suspicious Minds“. Siinkohal peab mainima sedagi, et Corey Taylor esimene sooloplaat, millest allpool ka juttu teen on pühendatud just tema vanaema mälestusele.

Üsna varajases eas hakkas Taylor kuulama ka Black Sabbath’it, eriti nende varajast loomingut.

15-aastasena oli Tayloril tõsine probleem narkootikumidega, tal oli lausa kaks korda ka üledoos kokaiinist. Seetõttu kolis Taylor Waterloost tagasi Des Moinesisse, kus teda hakkas kasvatama vanaema, kes lapselapsele ka muusikainstrumente ostis. Vaatamata sellele, oli Tayloril veel üks tõsine üledoos 18-aastasena, kuid õnneks suutsid arstid tema elu päästa.

Eks ole Tayloril olnud elumuresid ka hiljem. Tal on olnud probleeme alkoholiga, 2003 üritas ta enesetappu, soovides hüpata kaheksanda korruse rõdult alla, toona „päästis“ ta toonane elukaaslane.

Lisaks muusikale on Corey Taylor veidi olnud seotud ka filmimaailmaga. 2013 mängis ta õudusfilmis „Fear Clinic“ (selle peaosas legendaarne Robert Englund), samal aastal veel teiseski õudusfilmis „Bullied“. 2016 mängis ta kaasa ka USA sci-fi komöödias „Sharknado: The 4th Awakens“, mis tehti küll vaid teleekraanidele, kuid selles mängisid ka Ian Ziering, Gary Busey, David Hasselhoff jpt.

Stone Sour

Corey Taylor pani Stone Souri kokku koos trummar Joel Ekmaniga juba 1992, nendega liitus samal aastal ka basskitarrist Shawn Ekonomac. Aastail 1992 ja 1994 lindistas Stone Sour kaks demolinti. 1995 liitus bändiga kitarrist Jim Root, kes mängib kitarri ka Slipknotis. 1996 lindistas Stone Sour kolmanda demolindi, seejärel otsustas Stone Sour teha väikese pausi. Corey Taylor ja Jim Root alustasid tööd Slipknotiga.

2002 Stone Sour naasis muusikaareenile ja ilmus album “Stone Sour”, sellel olnud laulud “Geit Inside” ja “Inhale” kandideerisid ka Grammy-auhinnale. USAs oli album ülimalt edukas, täites ka kuldplaadi müüginormi. Kuldplaadi müüginormi täitis ka nende teine album “Come What (Ever) May” (2006), ja laul “30/30-150” kandideeris samuti Grammy-auhinnale. 2006 lahkus bändi trummar Joel Ekman, kelle asemele tuli Ray Mayorga.

2010 ilmus Stone Souri kolmas stuudioalbum “Audio Secrecy”, mis oli pühendatud Slipknoti basskitarristile Paul Gray’le, kes suri 2010.

2011 lahkus bändist Shawn Ekonomac. Samal aastal avaldas Corey Taylor elulooraamatu “Seven Deadly Sins”.

Stone Sour alustas tööd uue materjaliga 2012, mil Corey Taylor andis fännidele märku, et nad teevad valmis 24 lugu, mistõttu ilmus lausa kaks albumit: “House of Gold & Bones Part 1” (2012) ja “House of Gold & Bones Part 2” (2013). Siinkohal peab mainima sedagi, et Corey Taylor on loonud ja kirjutanud ka koomiksi “House of Gold & Bones”.

Stone Souri seni viimane album on aastast 2017, mis kannab nime “Hydrograd”.  Sellel aastal (2020) andis Corey Taylor teada, et see võib jääda ka Stone Souri viimaseks albumiks, kuna bänd läks augustis 2020 puhkusele, mis võib olla ka lõplik lahkumine suurelt muusikaareenilt. Elame, näeme …

Slipknot

Olen alles hiljuti kirjutanud ka Slipknotist, kuna 2019. aastal ilmus nende suurepärane stuudioalbum “We Are Not Your Kind” ja 2022. aastal album "THe End, So Far".

Corey Taylor liitus Slipknotiga 1997, kaks aastat hiljem ilmus bändi debüütalbum “Slipknot”. Kohe alguses saavutas Slipknot suurt tähelepanu, kuulsust ja edu, üheks põhjuseks kindlasti nende vägagi agressiivne stiil ja agressiivsed esinemised, kuid ka see, et bändiliikmed kasutavad maske, üks hirmsam kui teine …

2001 ilmus paljuräägitud Slipknoti album “Iowa”, mis pani inimesi rääkima, et Slipknot on saatanakummardajad! Veidi hiljem kinnitas Slipknot, et neil pole saatanaga ega saatanakummardamisega mingit pistmist.

2004 ilmus Slipknoti kolmas album “Vol. 3: The Subliminal Verses”, mis oli märksa rahulikum, kui eelmised albumid. 2008 ilmus nende neljas stuudioalbum “All Hope is Gone”, mis oli muusikalistelt stiilidelt veelgi laiem. Kolmandal ja neljandal albumil sai kuulmas Corey Harti ka rohkem laulmas, kui urisemas, ja muid hääli tegemas.

2010 pidi Slipknot avaldama uut materjali, kuid kahjuks suri meelemürkide üledoosi tõttu ansambli basskitarrist Paul Gray, kes oli ka üks paljude Slipknoti lugude autoritest. 2013 lahkus Slipknotist ka trummar Joey Jordison, kuid vaatamata Gray surmale ja Jordisoni lahkumisele tegi Slipknot muusikat edasi ja ilmus nende viies stuudioalbum “5: The Gray Chapter” (2014).

2019 ilmus Slipknoti kuues stuudioalbum “We Are Not Your Kind” ja 2022. aastal ka seitsmes stuuidoalbu "The End, So Far".

Muud projektid

Aastate jooksul on Corey Taylor laulnud koos ka paljude teiste bändidega (kasvõi ühes-kahes laulus, andnud üheskoos kontserte): Junk Beer Kidnap Band, Korn, Disturbed, Apocalyptica, Code Orange, Anthrax, Steel Panther, Falling in Reverse ja Soulfly.

Aastal 2020 ilmus Corey Taylori esimene sooloalbum! „CMFT“, selle albumi kaks esimest singlit – „Black Eyes Blue“ ja „CMFT Must Be Stopped“ ilmusid 2020 juulis, kusjuures neist esimesena mainitud lugu tõusis sama aasta suvel Billboardi edetabelis „Mainstream Rock Songs“ esikohale!

Albumi kohta kirjutasid paljud muusikakriitikud, et Corey Taylor on tegelikult ju kogu aeg tahtnud teha ka sooloprojekti, mille ta kolm aastat tagasi ära tegi. See oli album, millel oli hard rocki, bluusi ja kantritki, kõik see kokku oligi rokkmuusika. Rokkmuusika (on öeldud ka, et see on rap rock, power pop), mida kindlasti ei kuule Stone Souri või Slipknoti albumitel.

Kolm aastat tagasi kinnitasin, et mulle see Corey Taylori debüüt-sooloalbum kangesti meeldib, sest sellel sai kuulata sellist vana ja head rokkmuusikat, see oli plaat, millel ka ägedaid kitarrisoolosid ja väga head minekut (plaadi avalöök „HWY 666, singlina ilmunud „Black Eyes Blue“, „The Maria Fire“).

Taylori hääl on ju ka just selliseks rokkmuusikaks, hard rock’iks igati suurepärane, hääl, milles on jõudu ja seda miskit, mis kuulaja kuulama paneb.

Ja täpselt sama saab ütelda ka Corey Taylori uue sooloalbumi kohta. „CMF2“ ilmus 15. septembril 2023, ja mulle tundub, et kolm aastat on täpselt selline paras aeg, et uue albumiga suurele areenile tagasi tulla ja tegelikult on see ju omamoodi jätk mehe eelmisele (esimesele) sooloalbumile „CMFT“.

Taylor kinnitab, et eelmine album oli see, kust ta tuleb, uus album on sellest, kuhu nad lähevad. Taylor mängib uuel albumil lisaks soolo- ja rütmikitarrile ka klaverit, mandoliini, no ja loomulikult ka laulab.

Corey Taylor on ütelnud, et uus album erineb eelmisest ka seetõttu, et see on suurem, parem ja raskem. Laulud on vägevad, muusika on vägev, kuid siin on teatud riske, mistõttu plaat ei pruugi olla kaubanduslikult edukas.

Uuel albumil kuuleb nii raskemat rokki („Beyond“, „Starmate“), hard-rokki („Punchline“), ja on uuel plaadil jällegi ka kübe kantrit, milles on ka folgilikku hingamist (albumi avalöök „The Box“, „Fresh Breath of Smoke“), staadionirokki („We Are The Rest“), pisut grunget („Dead Flies“), kiiret punk rokki („Talk Sick“, kitarrisoolo on Corey Taylori oma), alternatiivset metalit („Beyond“) ja ägedaid kitarrisoolosid (üsnagi Slipknotilik „Post Traumatic Blues“, nagu ka vihane ja kuri „All I Want Is Hate“). On ka paar rahulikumat laulu, mis albumi tempo maha rahustavad, nagu näiteks „Midnight“ (selleski loos ägedaid kitarre), „Sorry Me“, üsnagi poprokilik on „Someday I´ll Change Your Mind“.

Uue albumi produtsendiks on Jay Ruston, kes varem on koostööd teinud ka paljude teistega – Anthrax, Steel Panther, Amon Amarth jpt.

Uuel albumil mängivad:

Corey Taylor – laul, kitarr, klaver, mandoliin, produktsioon

Christian Martucci – kitarr, laul (tema on mänginud ka Stone Souris ja Black Staris)

Zach Throne – kitarr, laul (tema on mänginud Sin City Sinners’is)

Dustin Robert – trummid, löökriistad, laul

Eliot Lorango – basskitarr (Corey Taylor kiidab ka Lorangot, kes on nende jaoks uus liige, kuid sobib nendega väga hästi)

Kaasa löövad ka klahvillimängijad Roger Joseph (tema on varem teinud koostööd Jellyfishi, Beckiga) ja Fred Mandel (tema on koostööd teinud Alice Cooperi, Queeni, Pink Floydiga). Corey Taylori sõnul on tal nende meeste üle eriti hea meel, sest suurepärased klahvpillimängijad andsid mitmele Taylori loole uue hingamise, eriti meeldib Taylorile see, kuidas Fred Mandel laulus „Breath of Fresh Smoke“ kasutas Hammondi orelit!

Vahva on see, et Corey Taylori sõnul on kõik albumil mängivad muusikud ka tema head sõbrad ja semud. Seetõttu ei karda nad üksteisele ütelda, mis on hea, mis on halb, nad usaldavad üksteist.

Oktoobris alustab Corey Taylor uue albumiga ka kontsertturneed USAs.

Kuula ise ka:

Liam Gallagher

„Knebworth 22“

(Warner Music)

„Liam Gallagher on dokumenteerinud oma võidukat kahe õhtuse etteastega Knebworth Parki esinemist live-albumiga "Knebworth 22". Kontserti nautisid nii noorukid, kes oma esimese suurema kontserdielamuse osaliseks said, kuid ka Oasise ja Liam Gallagheri superfännid, kes 26 aastat tagasi sama entusiastlikult lava ees näppu viskasid.

“Knebworth 22” on kogumik laule, mis salvestati kahe kontserdi jooksul, kus Liam esines üle 170 tuhandele inimesele. Albumi fookuses olev lugu “Champagne Supernova” oli üks silmapaistvamaid hetki kontserdil, mil õhtu lõpetamiseks ühines Liami bändiga Stone Rosesi kitarrist John Squire.
Liam Gallagheri soolokarjäär on olnud märkimisväärselt edukas ning toonud kuulajateni kokku kolm stuudioalbumit – „As You Were“, „Why Me? Why Not.“ ja „C’mon You Know“.“

Niimoodi tutvustab Liam Gallagheri igati ägedat ja kaasahaaravat kontsertplaati Warner Music.

Liam Gallagher on inglise laulja ja laulukirjutaja, kelle täht lõi särama legendaarses briti rokibändis Oasis ja ka ansamblis Beady Eye. 2015. aastal otsustas mees, et aitab küll bändidest, tema alustab soolokarjääri.

Aastail 1991-2009 laulis Liam Gallagher ansamblis Oasis, mis oli oma tegutsemise ajal kindlasti üks mõjukamaid briti bände, britpopi vaieldamatu lipulaev. Neil on ette näidata 8 briti singlimüügitabeli esikohalaulu (kusjuures kummaline on see, et Oasise ehk üks kuulsamaid lugusid „Wonderwall“ selles edetabelis esikohale ei tõusnudki, selle laulu laeks oli koht nr 2!) ja kaheksa albumit, mis tõusid briti plaadimüügitabeli tippu. Muusikaauhindu on neil lugematul hulgal, mh. 17 NME auhinda, 9 Q auhinda, 4 MTV Europe muusikaauhinda ja 6 briti muusikaauhinda. Nende plaate on müüdud üle 70 miljoni eksemplari! Bändi laialimineku üks põhjuseid oli kindlasti vendade Gallagheride omavaheline tüli ja mitmed arusaamatused, näiteks see, kui Oasis jättis ära esinemise suurel V festivalil, kuna Liamil oli larüngiit. Noel arvas toona, et Liamil oli pigem pohmell … no mine võta kinni …

Siinkohal tuleb mainida, et Liam Gallagheri vanem vend Noel Gallagher kirjutas enamiku Oasise lugudest, singlitest on vaid „Songbird“ ja „I’m Outta Time“ Liami kirjutatud. Noel lahkus Oasisest 2009 ja pani kokku uue bändi Noel Gallagher’s High Flying Birds, samal ajal jätkas Liam Oasise teiste liikmetega nime all Beady Eye.

2014 Beady Eye läks laiali ja pärast seda arutleti üsna pikalt, kas Liam Gallagher alustab soolokarjääri või ei alusta, kas ta peaks seda tegema või ei peaks. Ka Liam Gallagher andis erinevaid vihjeid, kuid polnud midagi kindlat, kuni 2017. aasta suvel hakkas mees ennast "näitama“ erinevatel muusikafestivalidel, mistõttu oli üsna kindel, et ju ta ikka soolomaterjaliga välja ka tuleb. Juunis 2017 ilmus debüütalbumi esiksingel „Wall of Glass“ ja juuni lõpus teine singel „Chinatown“, oktoobris 2017 album „As You Were“, mis tõusis ilmudes briti plaadimüügitabeli esikohale ja esimese nädalaga müüdi seda 103 000 eksemplari!

„Knebworth 22“ on Liam Gallagheri kolmas kontsertalbum, mis ilmus selle aasta 11. augustil. Plaat lindistati laulja kahel kontsertil 3. ja 4. juunil 2022 Knebworthi muusikafestivalil. Kokku oli kohal tõepoolest üle 170 000 pealtvaataja! Lauludest üheksa on algupäraselt Oasise omad. Kontsertalbumiga samanimeline film jõudis kinodesse 2022. aasta novembris ja detsembris.

„Knebworth 22“ on juba viies Liam Gallagheri sooloalbum, mis tõusnud brittide plaadimüügitabelis esimesele kohale! See näitab, et brittidele meeldib Liam Gallagher jätkuvalt, mulle ka meeldib, plaadil on müügiedu, kuid ka muusikakriitikud on kiitnud seda plaati ülevõrdes.

Uue kontsertplaadi avalöögiks on „Hello“ ehk tervitus publikule, ja sellele järgneb igati hea minekuga rokilugu „Rock´n´Roll Star“, mis on algupäraselt ju Oasise lugu, ansambli 1994. aastal ilmunud albumi „Definitely Maybe“ avalugu.

Seejärel „Wall of Glass“, kindlasti üks populaarsemaid lugusid Gallagheri soolokarjäärist. See oli ju ka esimene singel Gallagheri esimeselt sooloalbumilt As You Were“ (2017).

Neljanda loona igati äge rokilugu „Shockwave“, mis ilmus Gallagheri teisel sooloalbumil „Why Me? Why Not?“ (2019).

Viies lugu „Everything´s Electric“ on laulja seni viimaselt sooloalbumilt „C´mon You Know“ (2022).

Seejärel jällegi lugu ansambli Oasis repertuaarist. Veidi rahulikuma hingamisega, kuid igati hea „Roll It Over“ on Oasise neljandalt stuudioalbumilt „Standing on the Shoulder of Giants“, mis ilmus 2000. aastal.

Ka järgmine laul on algupäraselt Oasise lugu. Oleme tagasi 1994. aasta albumil „Definitely Maybe“, ja see oli selle menuka albumi kümnes laul „Slide Away“. Vahva on see, kuidas publik tunneb selle loo juba esimesest kitarririfist ära, ja praktiliselt kohe hakkab publik ka kaasa laulma.

Edasi jällegi uuemat mussi. Rahulikuma hingamisega ja suurepärase meloodiaga „More Power“ on Gallagheri seni viimaselt sooloalbumilt „C´mon You Know“ (2022), nagu ka selle kontsertplaadi üheksas lugu, mis on selle sama sooloalbumi nimilugu „C´mon You Know“.

„The River“ viib meid aastasse 2019, sest see on Gallagheri suurepäraselt albumilt „Why Me? Why Not?“. Ka järgmine lugu on samalt abumilt. Lool pealkirjaks „Once“ ja see on kindlasti viimaste aastate üks ägedamaid Gallagheri lugusid, ja see on lugu, mis meeldib mulle väga-väga.

Albumi 12. laul on „Cigarettes & Alcohol“, mis jällegi Oasise 1994. aasta albumilt „Definitely Maybe“. Kindlasti üks populaarsemaid Oasise lugusid. Ja siingi igati hea minekuga rokipala, mis meeldib kindlasti ka publikule. Mulle ka meeldib!

13. laul on „Some Might Say“, mis ilmus 1995. aastal Oasise albumil „(What´s the Story) Morning Glory?“, kusjuures oli toona esimene Oasise lugu, mis tõusis brittide singlimüügitabeli esikohale! Väga hea meloodiaga britipopi lugu. Suurepärane kuulamine ka täna.

Seejärel loomulikult ka „Supersonic“, mis ilmus singlina 11. aprillil 1994, ja see oli Oasise debüütsingel!!! Ma olen kindel, et just see lugu oligi ju see, mis pani muusikasõbrad Oasisest esimest korda rääkima, ja kuna avasingel oli sedavõrd hea ja ka piisavalt edukas, siis oli selge, et Oasis oli tulnud suurele muusikaareenile. Liam Gallagher rokib selle looga 100% ka täna!

Ja kui Oasise lugusid ja muusikat meenutada, siis oli kindlasti üks lugu, mida ikka ja jälle raadiost mängiti, lugu, mida teadsid miljonid ja miljonid fännid! Loomulikult on see „Wonderwall“. Noel Gallagheri kirjutatud laul on Oasise teiselt albumilt „(What´s the Story) Morning Gory?“ (1995). Noel uurib publikult, kas nad on selleks lauluks valmis? Ja seda ei pea tea kaks korda küsima … publik on valmis … publik on valmis kaasa laulma … ja see on uhke värk! Loo arenedes laseb Gallagher publikul endal lausa iseseisvalt laulda, ja see tuleb neil igati hästi välja.

Kontsertplaadi ilus ja uhke lõppakord on „Champagne Supernova“, mille autoriks taaskord Noel Gallagher. See ilmus Oasise 1995. aasta albumi „(What´s the Story) Morning Glory“ viimase loona. Ja see paneb ilusa punkti ka Liam Gallagheri kontsertplaadile! Ja John Squire soolokitarril on võrratult hea!

Kuula ise ka:

Anne-Marie

”Unhealthy”

(Warner Music)

”Briti lauljatar Anne-Marie on valmis omaks võtma täiesti uue versiooni endast, mis on veel ägedam, julgem, kaootilisem ja õnnelikum kui kunagi varem.
Anne-Marie kolmas stuudioalbum “Unhealthy” kergitab saladuseloori lauljanna isiklikult elult, lubades meile põgusa pilgu tema täiuslikult ebatäiuslikku maailma. Albumilt leiab kolmteist lugu, mille seas varasemalt avaldatud singlid “Unhealthy” (feat. Shania Twain), "Trainwreeck” ja Ühendkuningriigi Top 10 hulka jõudnud “Psycho” (feat. Aitch).

Kurbuse, viha, rõõmu, mässu ja eufooria teemasid ühendades näitab Anne-Marie uus album kuulajatele, kuidas elu mere tõusud ja mõõnad oma tingimustel läbi elada. Albumi kaasautorid on Kamille, McDonough Brothers, BillenTed, Evan Blair ja Nami ning erikülalistena astuvad üles Aitch ("PSYCHO") ja Khalid ("YOU & I"). 

“Võib-olla elu ilu peitub hoopis selles, et sa ei tea kunagi lõpuni välja, kes sa tegelikult oled. Elad läbi erinevaid emotsioone ja olukordi, supled rõõmus ja kurbuses. See kõik võib olla ka põnev, mitte hirmus,” räägib Anne-Marie, valmis olema avameelne kõikidel teemadel ning avatud kõigele, mis elul pakkuda on.”

Niimoodi tutvustab Warner Music lauljatar Anne-Marie kolmandat stuudioalbumit Warner Music´u pressiteade.

Anne-Marie Rose Nicholson (7. aprill 1991 East Tilbury, Essex) on briti lauljatar-laulukirjutaja, keda tuntakse artistinimega Anne-Marie.

Tema debüütalbum “Speak Your Mind” ilmus aprillis 2018, lisaks veel mitmeid ja mitmeid singleid, mis on olnud edukad briti singlimüügitabelis. 2016 valiti ta ka “MTV Brand New” parimaks artistiks! Lisaks muusikale on lauljatar tegelenud ka shotokaniga, mis on üks karate vanimaid stiile. Ta on võitnud ka mitmeid maailmameistritiitleid.

2013 avaldas Anne-Marie oma esimese demosingli “Summer Girl”, mille väljaandjaks oli Rocket Records. Seejärel asendas ta ansamblis Rudimental lauljat, kes oli hiljuti bändist lahkunud ja nii esines Anne-Marie neljas Rudimentali laulus bändi 2016 ilmunud albumil “We the Generation”. Koos Rudimentaliga esines Anne-Marie kaks aastat.

Suvel 2015 avaldas lauljatar oma esimese EP “Karate”. Samal aastal ilmus ka lugu “Do It Right”, mis tõusis briti singlimüügitabelis kohale 90. 2016 saavutas Anne-Marie kuulsust ja populaarsust, kui ta lõi kaasa briti elektroonilise muusika lipulaeva Clean Banditi hittloos “Rockabye”, milles räppis ka jamaikalane Sean Paul.

27. aprillil 2018 ilmus Anne-Marie edukas LP “Speak Your Mind”. Väljaandjaks Major Tom ja Asylum Records.

Augustis 2019 ilmus USA lauljal Lauv’il singel “Fuck, I’m Lonely”, millel lõi kaasa ka Anne-Marie. See ilmus ka heliribal “13 Reasons Why: Season 3”.

Veidi hiljem ehk veebruaris 2020 ilmus ka Anne-Marie uus soolosingel “Birthday”, seejärel veel üks uus lugu ehk “Her”, mis nägi ilmavalgust emadepäeval 2020. 17. juulil 2020 ilmus veel üks uus singel “To Be Young”, sellel lõi Anne-Marie’ga kampa USA naisräppar Doja Cat. Jätkus ka Anne-Marie koostöö Rudimentaliga ja augustis ilmus nende ühine uus lugu “Come Over”.

Novembris 2020 veel üks uus Anne-Marie laul ehk “Problems” ja ka dokumentaalsaade “How To Be Anne-Marie”, mis avaldati YouTube Originals kanalil. Saates näidati fännidele lauljatari isiklikku ja lavatagust elu, kaasa lõi ka teisi kuulsusi, näiteks tüdrukutebänd Little Mix.

Jaanuaris 2021 astus Anne-Marie üles kohtunikuna populaarses telesaates “The Voice UK” (kümnes hooaeg), kusjuures ta võttis üle Meghan Trainori koha. Huvitaval kombel võitis saate kümnenda hooaja Craig Eddie, kes kuulus just Anne-Marie meeskonda, ja see oli esimest korda saate ajaloos, kui debüteerinud kohtuniku meeskonna liige võidu võtab!

Jaanuaris 2021 ilmus ka Anne-Marie uus singel “Don’t Play”, millel löövad kaasa ka briti räppar-laulja KSI ja briti DJ/produtsent Digital Farm Animals. Lugu on ühtlasi ka lauljatari teise albumi nn lead singel.

Lisaks omadele lugudele jõudis Anne-Marie kaasa lüüa ka mitme teise artisti loos: mõnus tantsuhitt “Way Too Long” (briti DJ ja produtsent Nathan Dawe ja briti räppar, laulja MoSTack), kaunis ballaad “Bedroom” (koos Singapuri suurepärase ja andeka laulja JJ Lin’iga, kes võitnud Aasias mitmeid ja mitmeid muusikaauhindu, tasub vaadata ka ägedat multifilmi, mis laulule tehtud).

Mais 2021 ilmus Anne-Marie uus ja ilusa ja meeldejääva meloodiaga lugu “Our Song” (koos 2010-2016 tegutsenud poistebändi One Direction liikme Niall Horan’iga). Pärast seda andis lauljatar teada, et õige varsti ilmub ka tema teine stuudioalbum.

Ja uus plaat “Therapy” ilmuski 23. juulil 2021.

Album oli kirjutatud koos hinnatud laulukirjutajate ja produtsentidega - Max Martin (Ariana Grande, Taylor Swift), Kamille, MNEK, Raye, TMS, Blake Slatkin, Ed Sheeran, Nathan Dawe ja Plested (Lewis Capaldi).

Muusikaliselt oli Anne-Marie album “Therapy” igati äge popiplaat, millelt leidis nii tantsulikumaid lugusid (“Kiss My (Uh Oh)” (koos Little Mix’iga, “Who I Am”, “Unlovable” (koos Rudimental’iga), “Better Not Together”) , kui ka R&B’ga vürtsitatud poppi (“x2”, “Don’t Play” (koos KSI ja Digital Farm Animals’iga)), kui ka rahulikumat kuulamist (“Our Song” (koos Niall Horan’iga), “Breathing”, “Tell Your Girlfriend”, “Therapy”).

Pärast teist stuudioalbumit avaldas Anne-Marie oma esimese raamatu! See ilmus 30. septembril 2021, pealkirjaks ”You Deserve Better. An Imperfect Guide To Finding Your Own Happiness”. Raamatu avaldas kirjastus Orion Spring ja see oli ka Sunday Times´i bestsellerite seas. Veebruariks 2022 oli raamatut müüdud Suurbritannias 10 000 eksemplari ja paar nädalat hiljem ilmus see ka korea keeles!

27. mail 2022 ilmus Rootsi DJ duo Neiked hittlugu “I Just Called”, millel laulsid Anne-Marie ja USA räppar Latto. Augustis 2022 laulis Anne-Marie K-pop poistebändi Seventeen laulus “World”.

15. septembril 2022 ilmus Anne-Marie singel “Psycho” (koos Briti räppar Aitch´iga) ja see oli ühtlasti ka lauljatari esimene singel tema kolmandalt stuudioalbumilt.

Toona kinnitas lauljatar, et ta oli kirjutanud palju uut muusikat, ja tal oli üsna selge, mida ta tahab uue albumiga ütelda. Esimesel ja teisel albumil ta alles õppis ennast tundma, kuid kolmandal pidi ta olema juba kindel, kes ta on.

Selle aasta (2023) 3. veebruaril ilmus uus singel – ”Sad B!tch”. Kuid lisaks oma lugudele jõudis lauljatar kaasa lüüa ka teistes projektides. Näiteks koos Tai lauljatari Minnie´ga (tema on ka Lõuna Korea tüdrukutebändi I-dle liige) laulus ”Expectations”, kuid ka koos David Guetta ja Coi Leray´ga laulus ”Baby Don´t Hurt Me” (milles kasutatakse ka sämplinguid Haddaway tantsumuusika superhitist ”What Is Love”.

18. mail ilmus singlina uue albumi nimilugu ”Unhealthy”, milles lööb kaasa ka superstaar Shania Twain. 5. juulil ilmus veel üks singel ehk ”Trainwreck” ja album ise ilmus 28. juulil.

Uuel albumil on mitmeid produtsente: Evan Blair, Billen Ted, Mojam, Connor McDonough, Riley McDonough; lugusid on aidanud kirjutada ka Taylor Upsahl, Harrison Armstrong, Tom Mann, Tre Jean-Marie, Camille Purcell, Philip Plested, Tyron Frampton, Lionel Bart jt.

Plaadil on popilikumaid lugusid, nt “Sad B!tch”, “Haunt You”, “Unhealthy” (hittlugu koos Shania Twain´iga, milles on tunda ka kantrimuusika mõjutusi); hiphopilikumat mussi, nt “Psycho”, “Trainwreck”, “Cuckoo”; veidi latiinorütme leiame laulus “Grudge”; loomulikult on uuel albumil ka paar ilusat (rahulikku) laulu, nt “Kills Me To Love You”, “Irish Goodbye”, “You & I” (see on kindlasti selle albumi üks ilusama meloodiaga laule, milles lööb kaasa ka suurepärane Khalid) ja albumi kaunis lõppakord “Never Loved Anyone Before”.

Kokku 13 laulu. Olen kindel, et kõikidele Anne-Marie fännidele oodatud album, ja kindlasti ka väga hea album.

Kuula ise ka:

Birdy

„Portraits“

(Warner Music)

“Birdy avaldas oma sensatsioonilise verivärske albumi "Portraits”. Tegu on Birdy seni kõige enesekindlama albumiga, mis on kui vabastav hüpe tundmatusse. Birdy ajatu kirjutamisstiil on täis ülevoolavat uut energiat.  

“Portraits” on uhiuus peatükk ja enesekindel suunamuutus artistile, kes on pärast debüütalbumi “Birdy” avaldamist saavutanud uskumatult palju. Vaid 26-aastasena on Birdy kinnitanud oma koha ühe Ühendkuningriigi edukaima noore talendina. Birdy on oma karjääri jooksul jõudnud lausa kolme albumiga edetabelite Top 5 sekka, saanud lugematu arvu plaatina- ja kuld plaate, mis tähistavad enam kui 8 miljonit müügiühikut üle kogu maailma. 

Olenemata sellest, kas ta esitab populaarseid muusikapalasid Pixari, Netflixi ja Amazoni jaoks, teeb koostööd juhtivate artistidega erinevates muusikažanrites või motiveerib põlvkonda läbi Tik Toki, leiab Birdy igavesti uusi viise publiku kaasamiseks. Digiplatvormidel on Birdy muusikat kuulatud üle 5 miljardi korra ning lauljanna tegemisi jälgib 18 miljonit huvilist. Lisaks on ta astunud peaesineja rollis üle paljudel Euroopa ja Aasia festivalidel ning teeninud nii BRIT kui ka Grammy auhinna nominatsioone.”

Sedasi tutvustab suurepärase lauljatari Birdy suurepärast uut albumit Warner Music.

Jasmine Lucilla Elizabeth Jennifer van den Bogaerde ehk lihtsamalt Birdy on inglise lauljatar, muusik, pianist ja laulukirjutaja, kes sündinud Lymingtonis 15. mail 1996. Noor lauljatar esitab suurepäraselt folki, indie folki, indie poppi ja indie rokki.

Kuna Birdy ema on kontsertpianist, siis hakkas ka Birdy õppima klaverimängu juba 5-aastaselt. Aasta-kaks hiljem kirjutas väike tüdruk mõned lood juba ise! Siinkohal võiks mainida, et Birdy vanaonu on kuulus ja suurepärane briti näitleja sir Dirk Bogarde.

Esinejanime Birdy sai ta tegelikult juba lapsepõlves ja tegelikult oli see esialgu tema hüüdnimi. Selle panid talle ema ja isa, kuna Birdy tegi lapsena väga naljakalt suu lahti nagu väike linnuke, kui talle süüa anti.

2008. aastal võitis Birdy 12-aastasena suure lauluvõistluse „Open Mic UK“ (ta võitis nii alla 18-aastaste võistluse kui kogu võistluse), kus osales üle 10 000 laulja! Tänu selle võistluse võidule sai ta endale ka esimese plaadistuslepingu. Ilmus esimene singel „Skinny Love“ (see on algupäraselt Bon Iveri laul), mis oli edukas paljudes Euroopa riikides (Suurbritannias tõusis see singlimüügitabelis 17. kohale, Hollandis teiseks), eriti populaarseks sai lugu Austraalias.

2011. aastal ilmus tema debüütalbum „Birdy“, kus noor lauljatar esitab kavereid teiste artistide lugudest. Esindatud on Phoenix, Fleet Foxes, The Naked and Famous, The xx, James Taylor, Bon Iver jt. Plaadil oli ka üks Birdy enda kirjutatud laul – „Without a Word“. Debüütplaat oli üsna edukas ja see tõusis plaadimüügi edetabelite tippu Austraalias, Belgias ja Hollandis.

2013 ilmub lauljatari teine plaat „Fire Within“, millel ka hittlood „Wings“ ja „No Angel“. Neist esimene kõlas ka popis telesarjas „Thed Vampire Diaries“.

Kuid see polnud veel kõik, sest Birdy lood kõlasid veel ka filmides „The Fault In Our Stars“ ja „Hunger Games“. Birdy lööb kaasa ka Mumford & Sons’i laulus „Learn Me Right“, mis kõlas multikas „Brave“. Kuna Birdy on ka selle laulu kaasautor, siis kandideeris ta selle lauluga ka oma esimesele Grammy auhinnale.

2014 laulab Birdy David Guetta albumil laulus „I’ll Keep Loving You“, aasta hiljem kirjutab Birdy laulu „Let I All Go“, mida esitab briti laulja Rhodes.

2016 ilmus album „Beautiful Lies“, mis oli minu jaoks esimene „tutvus“ suurepärase lauljatariga. Plaadilt ilmus ka mitu singlit: „Keeping You Head Up“, „Beautiful Lies“ ja „Wild Horses“. Plaadi lood olid kõik Birdy enda kirjutatud. See plaat oli üsnagi melanhoolne ja nukrameelne, ülirahulik, kaunite mõtisklustega. Albumil kuulis palju väga ilusat klaverimängu ja võrratut Birdy häält.

Pärast selle plaadi ilmumist otsustas Birdy muusikas väikese pausi teha. Birdy on ütelnud, et tal oli tõeline muusikakirjutamise blokeering peal, kuid õnneks oli tal aega elamiseks ja iseenda uuesti leidmiseks. Ta „esitles“ end uuesti novembris 2020, kui ilmus EP „Piano Sketches“

2021 ilmus Birdy uus ja kauaoodatud stuudioalbum „Young Heart“, mis oli täpselt sama ilus kuulamine nagu 2016 ilmunud „Beautiful Lies“. Mulle tundub, et pisuke paus oli tulnud võrratule Birdyle kasuks, sest uus album oli oi-oi kui ilus ja hea! Ja taaskord oli enamus lauludest lauljatari enda kirjutatud. Mainima peab sedagi, et enne uue albumi kirjutamist läks lauljatar lahku oma elukaaslasest, mistõttu kuulas ta palju Etta James’i ja Nina Simone’i muusikat, elas kolm kuud Indias oma õe juures.

Plaat salvestati Nashville’is, USAs veidi enne seda, kui COVID-19 pandeemia märtsis 2020 ründas. Album pidi ilmuma veidi pärast seda, kui jäi siiski „laagerduma“, mistõttu tegi Birdy albumil väikeseid muudatusi.

24. veebruaril andis Birdy muusikasõpradele ja oma fännidele teada, et märtsis ilmub tema uus singel (uue albumi nn lead singel) „Raincatchers“. Seejärel ilmusid singlid „Heartbreaker“ (aprill), „Your Arms“ (juuni) ja „Paradise Calling“ (juuli).

18. augustil 2023 ilmus ka uus album „Portraits“ ja see jätkab eelmiste Birdy albumite traditsiooni, sest tegemist on jällegi suurepärase albumiga, võrratult ilusa muusika ja esitusega. Suurepäraselt hea kuulamine.

Uue albumi avalöök on tempokas „Paradise Calling“, mis om saundidelt ja ülesehituselt meenutab kangesti 1980. aastate süntesaatori poppi, kuid Birdy esitab ka sellist muusikat igati vahvalt. Ja jalg hakkab üsna kiirelt kaasa tatsuma.

Teine lugu „Raincatchers“ on ilus ja rahulik, minu kõrv tabab veidi Enyat ja Clannadit, aga jällegi igati ilus laul. Mulle jätkuvalt meeldib Birdy hääl ja esitus.

Kolmas lugu on veidi müstiline ja kosmiline „Ruins I“, mille lõpus on hämmastav kooripartii, väga ilus ja põnev kuulamine.

Neljas lugu „Your Arms“ on singlina ilmunud, lugu, mis paitab kuulaja kõrva ja ravib hinge. Ilus, väga ilus. See on hämmastav, kuidas Birdy paneb kuulaja kuulama, võrratu hääl, esitus, mis on fantastiline.

Viies lugu „Heartbreaker“ tõstab tempot, kuid kuues laul „I Wish I Was A Shooting Star“ toob tempo taaskord alla, ja selles laulus on miskit, mis meenutab mulle jälle 1980. aastate kauneid popmeloodiaid.

Seejärel plaadi nimilugu „Portraits“, lugu, mis poeb hinge ja paneb kuulama. Võrratud süntesaatori saundid, väga suurepärane mitmehäälsus, oh ja, palju-palju muud.

Kaks hämmastavalt ilusat laulu, kõrva paitavat meloodiat on albumil veel – „Battlefield“ ja lõppakord „Tears Don´t Fall“ (laul, milles veidi ka 1980. aastate süntesaatoripoppi).

Kuula ise ka: