Tina Turner

„Tina! The Platinum Collection“

(Warner Music)

24. mail 2023 lahkus ta meie seast, mistõttu on hea meenutada Tina Turneri loomingut just selle albumiga. „Tina! The Platinum Collection“ ilmus küll üsna mitu head aastat tagasi, kogumikus on kolm plaati, kuid kindlasti on see album jällegi „aktuaalseks“ muutnud, ja seda albumit on võimalik jällegi saada, et ka lauljatari uued fännid saaksid osa lauljatari parimatest lugudest.

Ei maksa unustada sedagi, et 12. augustil 2000 esines Tina Turner ka Tallinna Lauluväljakul ca 45 000 – 50 000 inimesele.

„Tina!“ on Tina Turneri parimate laulude kogumik (albumil on lauljatari edukamad singlid, kuid on ka kontsertsalvestisi („Let´s Stay Together“, „I Can´t Stand The Rain“, „Addicted to Love“, mis lindistatud Amsterdamis ja Londonis) ja kakstoonast  uut laulu „I´m Ready“ ja „It Would Be a Crime“), mis ilmusid 2008. aastal ja album oli seotud lauljatari toonase maailmaturneega.

Veidi hiljem ehk 2009. aasta alguses ilmus sellest plaadist ka kolme plaadiga versioon ehk „Tina! The Platinum Collection“. Osaliselt oli kolmikalbum seotud sellega, et maailmaturnee oli jõudnud Euroopasse.

Kolmelt plaadilt leiame kõik Tina Turneri suurimad hitid, nagu näiteks „Nutbush City Limits“, „River Deep – Mountain High“, „Private Dancer“, „Better Be Good to Me“, „I Can´t Stand The Rain“, „Proud Mary“, „The Best“, „I Don´t Wanna Lose You“, „Steamy Windows“, „I Don´t Wanna Fight“, „It Takes Two“, „Golden Eye“ jpt. Kolmel plaadil on kokku 48 laulu, vahva on seegi, et need on pärit erinevatest kümnendist, mis omakorda näitab seda, kui pikk ikkagi oli Tina Turneri karjäär.

Siin on ägedaid duette, milles löövad kaasa Ike Turner, David Bowie, Bryan Adams, Eric Clapton, Rod Stewart, Sting, Antonio Banderas (!), Eros Ramazzotti.

Tina Turner – Queen of Rock´n´Roll!

Ma usun, et paljud muusikasõbrad teavad Tina Turnerit igati hästi, kuid meenutame veidi ka tema elu ja saavutusi.

Tina Turner (ehk Anna Mae Bullock, 26.11, 1939 – 24.05.2023) oli lauljatar, laulukirjutaja ja näitlejatar, keda tunti (tuntakse) ka kui „Queen of Rock´n´Roll“.

Lauljatari plaate on müüdud maailmas üle 100 miljoni! Sellega on ta üks maailma edukamatest artitistidest. Tal on ette näidata 12 Grammy auhinda. Ta oli esimene mustanahaline artist ja ka esimene naisartist, kes oli populaarse muusikaajakirja „Rolling Stone“ esikaanel. 2005. aastal anti talle Kennedy Center Honors ja Women of the Year auhind.

Tal on täht Hollywoodi Walk of Fame´il ja St. Louisi Walk of Fame´il. Ta on valitud Rock and Roll Hall of Fame´i kahel korral – 1991 koos Ike Turneriga, 2021 sooloartistina.

Ta alustas edukat karjääri duos Ike & Tina Turner Revue, kuid õige varsti sai temast üks maailma kõigi aegade edukamaid sooloartiste. Teda tuntakse tema hääle, lavaesinemise, energia, karisma tõttu.

Alates aastast 1994 kuni oma surmani elas ta Zürichi järve kaldal Küsnachtis, Château Algonquini lossis, Šveitsis. 2013 loobus ta USA kodakondsusest ja temast sai Šveitsi kodanik.

Kuidas kõik algas

Anne Mae Bullock sündis Tennessee osariigis Nutbushis 1939. aastal. Tema vanemad olid

rendipõllumehed, kuid ema jättis pere maha siis, kui Anne Mae oli 10. aastane, isa läks pere juurest minema kolma aastat hiljem.

Nii elasid lapsed hoopis vanaema juures Brownsville´is, kuni 1956 kolisid Anne Mae ja tema õde Alline (nüüd siiski koos emaga) elama St. Louisi.

Anne Mae ja tema õde hakkasid St. Louisis kontsertidel käima. Nad kohtusid 1956. aastal Ike Turneriga, kes esines koos oma ansambliga Kings of Rhythm. Ühel kontserdil andis Ike Anne Maele mikrofoni, ja ta laulis B.B.Kingi produtseeritud loo „You Know I Love You“. Pärast seda kutsus Ike Turner Anne Mae oma bändi taustalauljaks.

Toona kasutas ta esinejanime Little Ann, ja esimene lauljatari salvestatud laul oli „Boxtop“ aastal 1958.

Veidi hiljem sai Anne Maest Tina, ja kui ühe laulu salvestusele ei saabunud laulja Art Lassiter, siis pidi laulu „A Fool in Love“ sisse laulma hoopis Tina. Sellest loost sai hitt, ja sündis hoopis teistsugune kooslus ehk Ike & Tina Turner Revue, kuna Ike Turner ostsustas suunata kogu tähelepanu Tinale!

Tina ja Ike armusid, nad abiellusid, sündis poeg (1960, siinkohal tuleb meenutada, et lauljataril oli juba varem üks poeg, kes oli sündinud siis, kui lauljatar oli 18. aastane, selle poisi isaks oli saksofonist Raymond Hill), kuid nende kooselu oli üsnagi tormiline, sest Ike Turner oli keeruline elukaaslane (nii pehmelt öeldes).

1960. aastatel oli Ike & Tina Turner kindlasti üks edukamaid ja populaarsemaid duosid, paljud muusikasõbrad teavad nende lugusid: "It's Gonna Work Out Fine", "River Deep – Mountain High", "Proud Mary" ja "Nutbush City Limits".

Duo lõpetas tegevuse aastal 1976.

1970. aastatel alustas Tina Turner ka soolokarjääri. Ilmusid albumid „Tina Turns the Country On“ (1974), „Acid Queen“ (1975), „Rough“ (1978) ja „Love Explosion“ (1979).

Seejärel väikene paus.

Üliedukas soolokarjäär

1980. aastatel tegi Tina Turner ühe edukaima tagasituleku muusikamaailma ajaloos, kui tema 1984. aastal ilmunud sooloplaat „Private Dancer“ oli üliedukas. Sellel olnud laul „What´s Love Got to Do with It“ tõusis Billboard Hot 100 edetabeli tippu (huvitaval kombel on see ainus Tina Turneri laul, mis selle tabeli esikohale tõusnud …) ja laul tõi lauljatarile ka Grammy auhinna.

Albumi valmimisele aitas teiste seas kaasa ka Mark Knopfler. Tina Turner kinnitas toona, et tal ei olnud karjääri alguses lihtne ja ta teab, mida tähendab tippu jõudmine.

„Olen maksnud omad võlad ja olen pääsenud oma elu lavale,“ ütles lauljatar, „kõik eelnev on olnud seda väärt.“

Tema edetabelite edu jätkasid hittlood: "Better Be Good to Me", "Private Dancer", "We Don't Need Another Hero (Thunderdome)", "Typical Male", "The Best", "I Don't Wanna Fight" ja "GoldenEye". Ja järgmised stuudioalbumid: „Break Every Rule“ (1986), „Foreign Affair“ (1989), „Wildest Dreams“ (1996), „Twenty Four Seven“ (1999).

1988 toimus lauljatari maailmaturnee „Break Every Rule“, ja selle turnee raames vaatas ühte Tina Turneri kontserti 180 000 inimest (see toimus Rio de Janeiros, Maracana staadionil), mis oli toona Guinnessi rekord (kõige rohkem pealtvaatajaid ühel piletidega kontserdil). Kaks aastat hiljem oli samal staadionil 184 000 inimest, kes vaatasid Paul McCartney kontserti.

Tina Turner on mänginud ka kahes filmis: „Tommy“ (1975) ja „Mad Max Beyond Thunderdome“ (1985). Ta on kirjutanud autobiograafia „I, Tina; My Life Story“, mille põhjal valmis populaarne film „What´s Love Got Do with It“ (1993, Tina Turnerit kehastas suurepärane Angela Bassett).

2004 andis Tina Turner teada, et läheb pensionipõlve veetma, kuid ta naases väheseks ajaks 2008, kui algas tema kontsertturnee „Tina!: 50th Anniversary Tour““ (see oli selle sajandi üks edukamaid kontsertturneesid, 90 kontserti tõid sisse 90 miljonit eurot)), mis lõppes Euroopas 2009. aastal. Pärast seda lõpetas lauljatar oma karjääri.

Tina Turner kinnitas toona, et ta tahab minna lavale ja esineda, kuid igapäevane töö ajagraafikutega on raske. Seetõttu tõdes ta, et tahab jääda pensionile, elada mugavat elu ja olla õnnelik.

Ma olen üsna kindel, et kui kuulad seda kolmikalbumit, siis tunned, et oled ka kuulajana õnnelik, sest Tina Turner on pakkunud meile aastate jooksul suurepäraseid muusikalisi elamusi, mis peaksidki meid kõiki ka kübe õnnelikumaks tegema.

Simply Red

„Time“

(Warner Music)

„Simply Redi fännide poolt palavalt oodatud uhiuus album "Time" on ilmunud. Ilmumispäeva fookuses oli lugu "It Wouldn't Be Me". 

Uus album on sensatsiooniline popmuusika meistriklass. 12 erksat, südamlikku, liigutavat lugu, mis segavad souli, funki, R&B’d ja bluusi, demonstreerides eksimatut kõrva, tunnetust ja kirge laulude vastu.
Karjääri jooksul on Simply Red avaldanud 12 stuudioalbumit (neist viis UK albumite tabeli esikohal), kaks sooloalbumit, üksteise järel ASCAP enim mängitud loo autasud (1987 ja 1988) "Holding Back The Years" eest, järjestikused Brit auhinnad (1992 ja 1993) parimale Briti grupile, Brit auhind kui parimale Briti meeslauljale (1993), 1997. aasta MOBO silmapaistvate saavutuste eest, kaks Ivor Novellot (1992 aasta laulukirjutaja; 2002 silmapaistev laulukogu) ning pärast 60 miljonit albumimüüki on Mick Hucknall valmis jätkama sõitu järgmisesse peatükki.“

Sedasi tutvustab maailma ühe edukaima bändi/artisti, Simply Redi uut stuudioalbumit Warner Music.

11. augustil 2006 esines Simply Red ka Tallinnas, Saku Suurhallis, mistõttu on meiegi muusikasõpradel olnud võimalus seda suurepärast artisti laval näha, kuid Simply Red alustas oma tegevust juba 1985. aastal, kui ilmus nende esimene album „Picture Book“, aasta hiljem vallutas muusikamaailma edetabelite tipud hittlugu „Holding Back The Years“.

Aastal 2010 jõudis Simply Red ametlikult ka laiali minna, kuid uued albumid ilmusid 2015, 2019 ja nüüd ka sellel aastal.

Aastate jooksul on kümme Simply Redi laulu tõusnud briti singlimüügitabeli esikohale, neil on ka kaks USA Billboard Hot 100 esikoha laulu („Holding Back the Years“ ja „If You Don´t Know Me ny Now“). Brittide plaadimüügitabeli tippu on tõusnud kogunisti viis Simply Redi albumit, 1991 ilmunud album „Stars“ on läbi aegade üks enimmüüdumaid  brittide albumeid.

Simply Red on briti (Manchesteri) popmuusika bänd, kelle muusikat on iseloomustatud kui blue-eyed souli, milles on mõjutusi bluusist, džässist, funkyst, reggaest ja soulist. Peaaegu 40. tegevusaasta jooksul on müüdud maailmas kokku üle 50. miljoni plaadi! Pean tunnistama, et nii mõnigi neist on ka minu plaadiriiulil.

Bändi nimi Simply Red (Lihtsalt Punane) viitab nii bändi juhtfiguuri, laulja Mick Hucknalli punastele juustele, jalgpalliklubi Manchester Unitedile kui ka Briti Töölisparteile.

Siinkohal pean mainima, et pärast seda, kui Simply Red 2010 laiali läks, siis toona oli Mick Hucknall ainus algupärane bändiliige.

Simply Redi debüütalbum „Picture Book“ ilmus oktoobris 1985 ja sellel on ka ansambli üks edukamaid laule läbi aegde ehk „Holding Back the Years“, kuid ka suurepärane cover laulust „Money´s Too Tight (to Mention)“.

Tagasi alguse juurde

Mick Hucknall alustas muusikaga juba 1977. aastal, kui ta oli punkbändis The Frantic Elevators, bänd lõpetas tegevuse 1984. aastal.

Pärast seda otsustas Hucknall teha koostööd mänedžer Elliot Rashmaniga. Kahekesti pandi kokku bänd, kuhu kaasati ka kohalikke muusikuid ja nad äratasid mitme plaadifirma tähelepanu. Esialgu oli ansambli nimedeks World Service, Red And The Dancing Dead, Just Read, kuni Hucknall arvas, et kõige parem oleks nimekuju Simply Red.

Bändi esimeses koosseisus olid Mick Hucknall (laul), David Fryman (kitarr), Tony Bowers (basskitarr), Fritz McIntyre (klahvpillid, laul), Tim Kellett (puhkpillid, taustalaul) ja Chris Joyce (trummid). Bowers ja Joyce olid ka varem koos mänginud, seda post-punk bändides The Durutti Column ja The Mothmen. Ka Kellett oli mänginud ansamblis The Durutti Column, kuid mitte sel ajal, kui bändis olid Bowers ja Joyce.

Simply Redi esimesed plaadid

Simply Red sõlmis 1985. aastal plaadistuslepingu firmaga Elektra, linistati ka üks laul „Red Box“, seejärel lahkus bändist Fryman. Tema asemele tuli kitarristiks Sylvan Richardson.

1985 ilmus nende esimene singel „Money´s Too Tight (to Mention)“, mille algupäraseks esitajaks oli soulibänd The Valentine Brothers. Laul ja esitus meeldisid publikule, sest see tõusis brittide singlimüügitabelis TOPP 20 hulka, lugu olid edukas ka USAs, Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias.

Pärast esimest singlit ilmus ka esimene album „Picture Book“. Albumil oli ka hittlugu „Holding Back the Years“, mis oli edukas ja populaarne terves maailmas.

Bändi teine album „Men and Women“ ilmus 1987, ja see oligi juba blue-eyed souli plaat, mida oli vürtsitatud ka funkyga. Albumile kirjutas paar lugu ka soulmuusika staar ja veteran Lamont Dozier. Edukas oli ka laul „The Right Thing“, mis tõusis singlimüügitabelite TOP40 hulka pea terves maailmas. Albumilt ilmus viis singlit, näiteks „Maybe Someday …“, väga kaunis „Ev´ry Time We Say Goodbye“ (Cole Porteri kirjutatud legendaarne lugu).

Pärast teise stuudioalbumi ilmumist lahkus bändist kitarrist Sylvan Richardson, kelle asemele tuli brasiillane Heitor Pereira (ehk Heitor TP), ametlikuks liikmeks sai ka saksofonist Ian Kikham, kes oli varem kontsertturneedele kaasa löönud.

1989 ilmus kolmas stuudioalbum „A New Flame“, mis oli oluliselt popilikum ja rohkem peavoolu muusika. Sellel oli ka hittlugu „If You Don´t Know Me by Now“ (algupäraselt esitas seda Harold Melvin & the Blue Notes). Kauni meloodiaga kaunis ballaad on tänaseni üks suurimatest Simpy Redi hittidest.

Aasta on 1991, ilmub superalbum „Stars“

1991. aastaks oli Mick Hucknallist saanud rahvusvaheline superstaar, keda pildistati koos modellide ja Hollywoodi tähtedega, kuid sel aastal andis Hucknall teada, et tegelikult on Simply Red tema sooloprojekt. Nii lahkusid ansamblist Bowers ja Joyce, kelle asmele tulid basskitarrist Shaun Ward (tema oli varem mänginud ansamblites Floy Joy ja Everyday People) ja trummar Gota Yashiki (ehk Gota).

Simply Redi karjääri üks tipphetki (kui mitte kõige suurem) oli 1991, kui ilmus album „Stars“. Sellest sai 1990.-1991. aasta enimmüüdud album nii Suurbritannias kui ka mujal Euroopas. Albumil oli lausa viis hittlugu, mis tõusid brittide singlimüügitabeli tippu! Hittlood „Something Get Me Started“ ja „Stars“ olid sama edukad terves Euroopas, Põhja-Ameerika, Austraalias ja Uus Meremaal. 2016. aasta juuliks oli teada, et album „Stars“ on brittide läbi aegade 14. enimmüüdud album!

Edukale plaadile järgnes edukas kontsertturnee, kuid bändist lahkus ka Tim Kellett, kes hakkas mängima ansamblis Olive.

Kaks aastat oli Simply Red kontsertturneel. 1995 ilmus uus singel (seegi oli edukas) „Fairground“ ja ilmus ka uus album „Life“, mida ainuüksi Inglismaal müüdi üle 1. miljoni eksemplari. Selleks hetkeks olid bändis Hucknall, McIntyre, Pereira ja Kirkham ning uus taustalaulja Dee Johnson. Külalismuusikutena lõid kaasa ka Sly & Robbie (löökriistad ja basskitarr). Kontsertturneel liitusid bändiga ka basskitarrist Steve Lewinson, trummar Velroy Bailey ja veel teinegi taustalaulja Sarah Brown.

Kuldsed 90ndad

Aastaks 1996 olid bändist lahkunud siiski ka McIntyre ja Pereira, mistõttu sai Simply Redist omamoodi kaubamärk ainult Mick Hucknallile, kellele olid abiks stuudios ja kontsertturneedele erinevad muusikud, üsna sageli siiski ka saksofonist Ian Kirkham. Ka klahvpillimängija Andry Wright oli see muusik, kellega Hucknall sageli koostööd tegi.

1996 ilmus Simply Redi kogumik „Greatest Hits“, millel oli ka üks uus laulu, mida algupäraselt laulis 1973. aastal Aretha Franklin. Laulul pealkirjaks „Angel“ (seda aitasid produtseerida ansambli The Fugees liikmed. Lugu oli edukas ja tõusis brittide singlimüügitabelis neljandale kohale.

1998 ilmus album „Blue“, millel enamik lauludest olid coverid ehk varem teiste artistide poolt esitatud laulud. Edukad lood olid „Say You Love Me“ ja „The Ait That I Breathe“.

Albumi produtsentideks oli Hucknall, bändiliikmed Andy Wright, Gota Yashiki, kuid ka Stevie J ja Joe „Jake“ Carter.

Aasta hiljem veel üks album „Love and the Russian Winter“, kuid see oli üsna suur pettumus.

Muusika erines paljuski sellest, mida varem oli Simply Red mänginud, palju oli ka nn arvutimuusikat.

Uude sajandisse

2000. aastal otsustas Mick Hucknall luua oma plaadifirma Simplyred.com

Aastast 2003 mängisid ansamblis lisaks Hucknallile ka Ian Kirkham (saksofon, klahvpillid), Dave Clayton (klahvpillid), Kenji Suzuki (kitarr), Kevin Robinson (puhkpillid, löökriistad), Steve Lewinson (basskitarr) ja Pete Lawson (trummid). Üsna sageli lõid kaasa ka John Johnson (tromboon), Dee Johnson (laul), Sarah Brown (laul) ja Chris De Margary (saksofon).

24. märtsil 2003 ilmuski uus album „Home“, mis oligi Mick Hucknalli oma plaadifirma esimene album. See oli segu uutest lauludest ja coveritest. Edukaim lugu oli „You Make Me Feel Brand New“ (algupärase versiooni esitajaks on The Stylistics), kuid populaarsust kogusid ka laulud „Sunrise“ ja „Fake“, kuid ka „Money in My Pocket“ (selle algupärase versiooni esitas Dennis Brown) ja „Home“.

13. oktoobril 2005 ilmus album „Simplified“, millel olid stripped-down versioonid ansambli varasematest hittlugudes, sh ka edukas singel „Perfect Love“.

12. märtsil 2007 ilmus ansambli kümnes stuudioalbum „Stay“, kuid sellel polnud väga suurt edu.

Aasta hiljem, 19. mail 2008 avaldas Mick Hucknall oma esimese sooloplaadi „Tribute to Bobby“, mis oli pühendatud bluusilaulja Bobby Blendile ja tema muusikale (2012 ilmus veel teinegi Hucknalli sooloalbum „American Soul“).

Simply Red lõpetab tegevuse, kuid naaseb

Hucknall andis teada, et Simply Red jätab muusikamaailmaga hüvasti pärast kontsertturneed, mis algas 2009. aasta laguses ja lõppes 2010. Hucknall oli toona kindel, et 25 aastat suurel muusikaareenil on täiesti piisav. Simply Redi viimane kontsert toimus 19. detsembril 2010 Londoni O2 Arenal, ja seda näidati ka paljudes Suurbritannia kinodes.

Aga siiski. 3. novembril 2014 andis Simply Red teada, et nad tulevad uuesti kokku, et tähistada ansambli 30. sünnipäeva suure kontsertturneega Euroopas – „Big Love Tour 2015“, mis algas 20. oktoobril 2015 Odenses, Taanis ja lõpes 26. augustil 2016 Arbonis, Šveitsis.

Sellega „üllatused“ ei lõppenud, sest 29. mail 2015 ilmus ka 12. lauluga uus album „Big Love“!

Plaadi avaldas firma East West Records ja ei maksa unustada, et eelmisest plaadist oli möödas kaheksa aastat ja täiesti uute (oma) lugudega album ilmus viimati enne seda 1995!

Novembris 2016 esines Simply Red Iirimaal, Inglismaal, et tähistada albumi „Stars“ 25. juubelit. Kokku anti 10 kontserti, viimane neist jällegi Londoni O2 Arenal.

2018 ilmus Simply Redi kontsertalbum „Symphonica in Rosso – Live at Ziggo Dome, Amsterdam“.

Ja seegi polnud kõik, sest 8. novembril 2019 ilmus Simply Red 12. stuudioalbum „Blue Eyed Soul“ (selle avaldas plaadifirma BMG), mis tõusis brittide plaadimüügitabelis kohale number 6. Plaanis oli minna ka kontsertturneele Suurbritannias ja Euroopas, kuid pandeemia tõmbas sellele mõttele kriipsu peale.

Oktoobris 2022 ilmus Simly Redi esimene remikside album „Simply Red Remixed Vol. 1 (1985-2000)“.

Aasta 2023, uus album „Time“

2. märtsil 2023 andis Simply Red teada, et ilmub ka nende 13. stuudioalbum, mis kannab pealkirja „Time“. Esimene uut plaati sissejuhatav singel „Earth in a Lonely Space“ ilmus juba 18. mail 2021.

Uue albumi nn lead-singel on „Better with You“ ja selle ilmus selle aasta 2. märtsil. Uuel albumil lõi paaris laulus kaasa ka ansambli kauaaegne klahvpillimängija Dave Clayton, kuid ta otsustas siiski 2022. aastal ansamblist lahkuda.

Märtsis ja aprillis 2023 ilmus veel kaks uut singlit – „Shades 22“ ja „Just Like You“.

Juunis alguses ilmuski uus album „Time“. Ja Mick Hucknall tutvustas ka uut klahvpillimängijat Gary Sanctuaryt.

Uue albumi produtsendiks on Andy Wright. Uut albumit on nimetatud pihtimuslikuks, sest Hucknall on ütelnud: „Me olime pikalt isolatsioonis, ja mõtlesin sageli, kes ma olen. Mõtlesin, et ma olen ju laulukirjutaja, ja miks ma ei võiks kirjutada laule sellest, kes ma olen.“

Uus album on segu soulist, funkyst, R&B´st ning bluusist. Tänases koosseisus on Hucknall, Kirkham, Lewinson, Suzuki, Robinson, Roman Roth (trummid, taustalaul) ja ka Gary Sancturay.

Igati tantsulikku poppi kuuleb laulus „Better With You“ (uue albumi avalöök); popilikumad on ka laulud Hey Mister“ ja „Earth in a Lonely Space“; funkylikumad on laulud „Just Like You“ ja „Just Like You, Pt. 2“; bluusilikumad „Let Your Hair Down“, „Too Long at the Fair“, „Slapbang“ ja „Butterflies“; soulikumalt hingab „It Wouldn´t Be Me“; kaunis ballaad on albumi kuues laul „Never Be Gone“.

Kuula ise ka:

Lauren Daigle

“Lauren Daigle”

(Warner Music)

“Kahekordne Grammy auhinna, seitsmekordne Billboardi muusikaauhinna ja neljakordne Ameerika muusikaauhinna võitja Lauren Daigle´i endanimeline album ilmus 12. mail koos uue singliga “These Are The Days”.

Albumi projekt sisaldab kakskümmend laulu, ja need avaldatakse kahes osas. Üks (10. lauluga) ilmub mais, teine (10. lauluga) sügisel.

See on lauljatari esimene album pärast 2018 ilmunud plaati ”Look Up Child”, mis debüteeris Billboardi TOP 200 albumite edetabelis kolmandal kohal! Album, millel oli ka viiekordse plaatinaplaadi sertifikaadi saavutanud singel ”You Say”.”

Niimoodi tutvustab Lauren Daigle´i uut stuudioplaati Warner Music.

Lauren Ashley Daigle (s. 9. september 1991) on USA kaaseagse kristliku (gospel) muusika esitaja ja laulukirjutaja.

2015 ilmus tema debüütalbum ”How Can It Be”, mis tõusis kohe ka Billboardi TOP Christian Albums edetabelis esikohale. Sama edetabeli singlimüügitabelis olid esikohal lauljatari laulud: “First”, “Trust in You” ja “O´Lord”.

Aasta hiljem, 2016 ilmus lauljatari jõululaulude plaat ”Behold: A Christmas Collection”, millel sai kuulda kaunemaid jõululaule.

2018 ilmus kolmas album “Look Up Child”, mis oli juba palju popilikum plaat, plaadil ka hittlugu ”You Say”, mistõttu tõusis see plaat Billboardi plaadimüügitabelis kohale number 3! See oli ühtlasi ka edukaim naislaulja kristliku muusika plaat 20. aasta jooksul.

Album ja hittlugu tõid lauljatarile ka kaks Grammy auhinda.

Lauren Daigle sünids Lake Charles´is, Louisianas, ja kasvas üle Lafayette´is, Louisianas. Kasvades sai ta mõjutusi louisiana muusikastiilidest nagu zydeco ja cajun, kuid ka bluusist. Tüdruku kodu oli nagu ”muusikaline karp", sest tüdruk kogu aeg laulis.

15. aastaselt haigestus Lauren Daigle tsütomegaloviiruse-nakkusega, mistõttu oli ta koolist eemal järgmised kaks aastat. Kodus olles võttis ta laulutunde ja plaanis oma karjääri tervisehoius ja misjonitöös.

Kooli naastest lõpetas poolteise aasta jagu õpinguid poole aastaga. Seejärel oli misjonitööl Brasiilias. Naastes USAsse hakkas ta õppima Louisiana State Universitys.

Lauljatar laulis ülikooli kooris, ja oli ka selle dirigent.

2010 ja 2012 proovis ta oma õnne populaarses telesaates ”American Idol”, kus ta jõudis eelvoorudest edasi.

2013 palus teda laulma kohalik bänd The Assemblie. Ilmus üsnagi edukas EP, mistõttu kutsus firma Centricity Music lauljatari oma töötuppa. Lauren Daigle esitas Jason Gray laulu ”Nothing is Wasted”. See meeldis Centricity Music´ule, ja nii sõlmiti plaadistusleping.

Lauljatari esimene singel oli “Light of the World”, mida sai kuulda sama plaadifirma 2013 ilmunud kogumikul ”Christmas: Joy to The World”. Laul meeldis paljudele muusikasõpradele ja lauljatar läks Morning Rises Fall kontsertturneel koos Aaron Shusti ja Mikeschairiga.

Septembris 2014 ilmus lauljatari EP “How Can It Be”, millele aprillis 2015 järgnes ka samanimeline album, mis tõusis Billboard Christian Album edetabeli tippu! Album jõudis ka Billboardi üleüldisesse plaadimüügitabelisse, tõustes kohale 16!

Esimese albumiga oli selge, et kristliku muusika tippu oli tõusnud uus ja väga hea lauljatar, ja ka suurepärane laulukirjutaja.

Kuna debüütalbum oli sedavõrd edukas (täitis USAs nii kuld- kui ka plaatinaplaadi müüginormi), siis ilmus 2016 albumist ka uus versioon ehk ”How Can It Be: Deluxe Edition”, millel oli kaks uut laulu, akustilised versioonid lauludest ”First” ja ”Come Alive” ning kontsertesitus laulust ”How Can It Be”.

2016 ilmus jõululaulude album “Behold: A Christmas Collection”, millelt singlitena ilmusid paari aasta jooksul: "Jingle Bells", "Have Yourself a Merry Little Christmas,", "What Child Is This", "O Holy Night" ja "Winter Wonderland". Jõulualbum tõusis Billboardi plaadimüügitabelis 29. kohale ja kristlikeplaatide edetabelis kohale number 1!

2017 valiti Lauren Daigle laulma laulu ”Almost Human”, mis kõlas filmi ”Blade Runner 2049” heliribal.

Juulis 2018 avaldas Lauren Daigle laulu ”You Say”, mis oli uue albumi esimene singel. Album ”Look Up Child” ilmus septembris 2018. Uus album oli omamoodi järg lauljatari debüütalbumile.

Laul “You Say” tõusid Billboard Hot Christian Songs edetabelis 1. kohale, edetabelis püsis laul üle 100 nädala. Esikohal 17 nädalat!

Laul ja album tõid lauljatarile ka kristliku muusika kaks Grammyt!

Album tõusis Billboardi üleüldises plaadimüügitabelis kohale number 3. Kristliku muusika albumitest on paremini läinud vaid Needtobreathe´i albumil “Hard Love” (aastal 2016 tõusis see teisele kohale) ja LeAnn Rimesi albumil ”You Light Up My Life” (1997 tõusis see plaat esikohale).

Uue albumi ”Lauren Daigle” produtsendiks on maailmakuulus Mike Elizondo, kes varem teinud koostööd paljude kuulsate artistidega: Fiona Apple, Carrie Underwood, Eminem, 50 Cent jpt. Albumil kuuleme akustilist muusikat, kuid ka soulilikumat muusikat.

Kaunis on albumi avalugu ”Thank God I Do” ja ka albumi viies laul ”To Know Me” ning seitsmes laul ”Valuable”, lauljataril on võrratu hääl, milles on nii kauneid kõrgeid noote, kuid ka suurepäraseid madalamaid noote …

Folgilikum, pisut ehk isegi kantrilik on teine lugu “Saint Ferdinand”, milles löövad kaasa ka Jon Batiste ja Natalie Hemby.

Souliliku hingamisega lugu on albumi kolmas laul ”New”, mulle meeldib, kui lauludes kasutatakse puhkpille, selles loos neid kuuleme.

Üsnagi popilikud on neljas laul ”Waiting” ja albumi eelviimane (üheksas) laul ”Ego”, popilikult soulilik on kuues laul ”Kaleidoscope Jesus” (laul, milles on palju põnevaid saunde, mõnusat taustalaulu, kas kuuleme ka flööti? Mulle tundub, et kuuleme).

Gospelihõngu on lauludes ”Don´t Believe Them” ja plaadi viimases laulus “These Are The Days”.

Kes ei ole varem Lauren Daigle´i lugusid kuulanud, siis tasub seda kindlasti teha, sest tema esitatud muusikas on seda miskit, mis kuulaja kuulama paneb.

Ja veel, õige varsti on oodata ka lauljatari kontsertturneed ”Kaleidoscope Tour”.

Kuula ise ka:

ARIZONA

“ARIZONA”

(Warner Music)

”New Jersey bänd ARIZONA avaldas omanimelise kolmanda stuudioalbumi, mille fookuslooks on ”Graveyard”. Bändiliikmete sõnul räägib see kõikidest asjadest, mille pärast me kipume oma igapäevaelus stressama, kuigi lõpuks jõuame ikkagi surnuaeda … vahepealne aeg on Sul võimalus teha piiramatult seda, mida sa tahad.”

ARIZONA on selle aasta mais/juunis kontsertturneel koos Quinn XCII´ga, ja tänaseks on kontsertturnne väljamüüdud.

ARIZONA on oma muusikalise kataloogiga kogunud kokku üke 1. miljardi striimi!”

Sedasi tutvustuba USA bändi ARIZONA uut stuudioplaati Warner Music.

Arizona (kirjutatakse ka A R I Z O N A) on USA elektropopi bänd New Jerseyst, kes kindlasti on üks ägedamaid popmuusika bände praeguses muusikamaailmas.

Päris paljud muusikakriitikud ja bändi fännid on ütelnud, et A R I Z O N A esitatud muusika on hea tuju muusika, ja ka mulle tundub, et meestel on naeratus (äkki isegi väike muie) näol, kui nad oma muusikat kirjutavad ja esitavad.

2017 mais ilmus nende debüütalbum „GALLERY“, mis tõusis USA alternatiivsete plaatide edetabelis kohale 24 ja plaadimüügitabelis kohale 143. Kohad pole just mitte TOP 10’s, kuid debüütalbum oli äge ja bändi märgati.

Bändi liikmed Zachary Charles (laul), Nate Esquite (kitarrid) ja David Labuguen (klahvpillid) kohtusid Bostonis, kuid nad käisid Berklee muusikakolledzis ja Emerson kolledzis. Kolledzis hakkasid nad muusikat tegema, esialgu küll kõik omaette. 2015 kolisid nad tagasi New Jerseysse, ja just siis otsustati hoopis üheskoos muusikat teha. Õnneks oli ka mänedzer Jake Posner, keid neid avastas.

Bändi nimi?

Laulja Zachary Charles on bändi nimevaliku kohta ütelnud, et Dave küsis kunagi tema käest, mis võiks olla nende bändi nimi. Zachary oli toona vastanud, et vahet pole, sest nagu nii ei hakka ükski inimene nende esitatud muusikat kuulama. Dave oli nõustunud ja lisanud, et nimi võib olla ju ükskõik mis, näiteks Chvrches. Nate’il oli peas müts, millel oli Arizona jäätee reklaam, mistõttu sealt see nimi leitigi. Bändiliikmed arvasid, et tegelikult kõlab see nimi päris hästi, on isegi veidi naljakas ja selle üle saab sõpradega ka nalja visata.

A R I Z O N A sõlmis 2016. aastal lepingu Atlantic Records’iga, seda tänu Mike Caren’ile. Ilmus mitu väga head singlit „I Was Wrong“, „Oceans Away“ ja „Cross My Mind“. Laulust „I Was Rwong“ tegi suurepärase remiksi suurepärane Robin Schulz, ja augustiks 2016 oli laulu originaali striimitud 16 miljonit korda!

Robin Schulzi tehtud remiks püsis Billboardi Hot Dance/Electronic Songs edetabelis 9 nädalat.

2017 soojendas bänd Kevin Garrett’i kontsertturneed ja veidi hiljem ka COIN’i kontsertturneed.

Märtsiks 2017 oli A R I Z O N A lugu „Oceans Away“ striimitud Spotify’s 35,8 miljonit korda!

19. mail 2017 ilmus bändi debüütalbum „GALLERY“. Lisaks mängis bänd erinevatel festivalidel: South by Southwest, Governors Ball Music Festival, Firefly Music Festival ja Lollapalooza. Sügisel 2017 oli A R I Z O N A juba peaartist omal kontsertturneel Põhja-Ameerikas. Seega vägagi lühikese ajaga saavutas bänd korraliku edu ja nähtavuse, mis tänases muusikamaailma pole sugugi mitte lihtne.

2017 ilmus ka nende kontsertalbum ”U.S. of A.Z.”.

2018 avaldas A R I Z O N A kaks uut lugu „Summer Days“ ja „Freaking Out“. Lisaks esineti ka suurtel kontsertlavadel soojendades menukat ansamblit Panic! at the Disco.

2019 sügisel ilmus uus album „Asylum“, mis oli väga äge popmuusika ja elektropopi plaat, mida olen siinses blogis Sulle ka 2019. aastal tutvustanud.

Ja 12. mail 2023 uus album, kolmas stuudioalbum ”ARIZONA”. Huvitav on see, et ARIZONA on omanimelise albumi avaldanud kolmandana, mitte esimesena, nagu mitmed teised artistid on teinud.

Nii nagu varasemad, on ka uus album igati hea ja mõnus popmuusika album, tõeline elektropopi plaat, milles on ägedaid meloodiaid (igati meeldejäävad kusjuures) ja põnevaid rütmilahendeid.

Tasub kuulata lugusid ”Graveyard”, ”Dark Skies”, ”Out of My Hands” (selle loo saundid meeldivad mulle eriti), “Die For A Night” (siin võib otsida isegi 1980. aastate tantsuhittide hingamist), “Moving On” (lugu, milles on hitiainest oioi kui palju). Jala panevad kaasa tatsuma laulud “”Wanderer”, “Black Boots”.

Mõni lugu on ka kübe rahulikum, näiteks ”Dancing With The Dead”, “Meet You There” (ilmatuma ilusa meloodia ja esitusega laul), mõnes loos kuuleb üsna nostalgilisi saunde (klahvpille), näiteks ”Pressure”.

Ilusaks lõppakordiks on albumile viimane laul ”Warm Water, Warm Winds” (lugu, milles jällegi igati põnevaid saunde, ai kui hea).

Ja taaskord pean tõdema, et mulle see bänd meeldib. Miskit ei ole teha. ARIZONA muusikas on mõnusat ja head hingamist, minu arust on see suurepärane popmuusika, milles annus ka suve …

Kuula ise ka:

Ed Sheeran

”-” (Subtract)

(Warner Music)

”Ed Sheeran avaldas isiklikust leinast inspireeritud albumi "-" (Subtract), mis näitab planeedi üht suurimat staari tema kõige haavatavamast ja ausamast küljest. Ühtlasi jääb see ka tema kümme aastat kestnud matemaatiliste albumite ajastu lõpuakordiks.

Albumilt on varasemalt ilmunud “Boat” ja “Eyes Closed”, millest viimane tõi Sheeranile tema 14-nda esikoha Suurbritannia singlite edetabelis

Ed on öelnud, et värskelt ilmunud album on kui luuk tema hinge. Esimest korda ei püüdnud ta luua albumit, mis inimestele meeldiks, avaldades täielikult ausa peegelduse sellest, kuhu ta oma täiskasvanuea, mõtete ja eluga jõudnud on.

“Lugude kirjutamine on mu teraapia. See aitab mul oma emotsioonid lahti mõtestada,” kinnitab Ed Sheeran.

Albumit aitas kirjutada ja produtseerida Aaron Dessner (USA indiebändist The National). Taylor Swifti poolt kokku viidud duo alustas albumi meisterdamist möödunud aasta veebruaris ning kuu aega kestnud stuudio sessiooni jooksul valmis enam kui 30 lugu, millest 14 jõudsid ka plaadile.

“Olin selle albumi kallal tööd teinud pea kümme aastat, et avaldada täiuslik akustiline album. Mul oli väga selge visioon, kuidas see peaks kõlama. Olen aastate jooksul kirjutanud sadu laule. 2022. aasta alguses muutsid mitmed isiklikud läbielamised mu elu, vaimset seisundit ja seda, kuidas muusikasse ja kunsti suhtusin. Lugude kirjutamine on mu teraapia. See aitab mul oma emotsioonid lahti mõtestada. Nädalaga suutsin ma oma kümne aasta töö asendada seni kõige tumedamate mõtetega. Vaid kuu aja jooksul sai mu rase naine teada, et tal on kasvaja, mida ei saa enne sünnitust kuidagi ravida. Mu parim sõber Jamal lahkus ootamatult meie seast ning kõige selle keskel leidsin end seismas kohtusaalis, kaitsmas oma au laulukirjutajana. Ma olin täielikult hirmu, depressiooni ja ärevuse keerises,” selgitab Ed albumi tagamaid. 

Koos albumiga ilmus Disney+ kaudu eriline neljaosaline dokumentaalfilm "Ed Sheeran: The Sum of It All". Intiimne dokumentaalfilm ühendab endas seninägematut isiklikku arhiivi, intervjuusid ja esinemisi ning näitab vaatajatele, kuidas isiklikud kogemused on kujundanud Ed Sheeranist kunstniku, kes ta praegu on.”

Niimoodi tutvustab Ed Sheerani uut ja suurepärast stuudioalbumit Warner Music.

Ma olen üsna kindel, et maailmas on üsna vähe neid inimesi, kes poleks vähemalt ühte Ed Sheerani paljudest väga headest lauludest kuulnud. On miljoneid ja miljoneid Ed Sheerani fänne. Kindlasti on neid ka Eestis, mida kinnitas ju ka 2019. aastal Riias toimunud Ed Sheerani kontsert 50 000 inimesele, kus käis väga suurel hulgal ka eestlasi (räägiti ju ca 17 000 eestlastest, kes võtsid ette tee Riiga).

2020. aastal ilmus eesti keeles vägagi äge elulooraamat “Ed Sheeran. Maailma menukaima popstaari lugu”, milles sai lugeda palju huvitavat tema lapsepõlve, noorusaegade, muusikalise karjääri alguse ja muu olulise kohta.

Seetõttu olen kindel, et briti laulja-laulukirjutaja, folk- ja popmuusika ning akustilise muusika suurkuju Ed Sheeran ei vaja pikemat tutvustust, kuid lühidalt – Ed Sheeran sündis 7. veebruaril 1991 Hebden Bridge’is, West Yorkshire’is Inglismaal.

Lapsepõlvest on Ed Sheeran meenutanud, et talle meeldisid Joni Mitchell, Van Morrison, Elton John, The Beatles, Bob Dylan, Nizlopi ja Eminem. 11. aastaselt käis ta Iirimaal kuulamas Damien Rice’i, jällegi ühte väga huvitavat ja põnevat artisti. Hea sõnaga meenutab Sheeran ka Eric Claptoni, Paul McCartney ja Bob Dylani kontserte.

On ju Sheeran ütelnud, et just Eri Clapton oli see mees, kelle mõjul hakkas ka tema kitarrimängu õppima. Tänaseks on Sheeran ja Clapton teinud ka koostööd, Sheeran on laulunud Claptoni albumil “I Still Do” (2016) ja Clapton on mänginud kitarri Sheerani albumil “Dive” (2017). Viimastel aastatel on Sheeran teinud koostööd ka Shawn Mendesi, Louis Tomlinsoni, Camila Cabello, Cody Simpsoni, Hrvy jpt.

Ajas jällegi tagasi. Tuleb tõdeda, et koolist kukkus Ed Sheeran välja ning 2008 kolis ta Londonisse, et hakata tegelema just muusikaga.

2011 ilmus tema EP „No. 5 Collaborationis Project“, mis äratas suurt tähelepanu isegi sellistes tuntud ja tunnustatud artistides nagu Elton John ja Jamie Foxx! Seejärel sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Asylum Records ning 9. septembril 2011 ilmus tema debüütalbum „+“. Sellel oli ka hittsingel „The A Team“, mis tõi talle ka Ivor Novello auhinna, kui parim laul nii muusikaliselt kui ka lüürikalt!

Tema teine stuudioplaat ilmus 23. juunil 2014 ja see kandis nime „x“ (seda on palutud nimetada - multiply). See tõusis plaadimüügitabeli esikohale nii Suurbritannias kui ka USAs!

2015 andis Ed Sheeran teada, et tegi ka oma plaadifirma – Gingerbread Man Records, mis teeb koostööd suurfirmaga Warner Music Group. Täna tometavad Sheerani “käe all” mitmed suurepärased artistid – Jamie Lawson, Foy Vance ja Maisie Peters.

Kolmas stuudioplaat (2017) sobis hästi kahe eelmise plaadiga kokku, selle pealkirjaks „÷“ („Divide“).

Plaati tutvustavad singlid ilmusid 2017. aasta jaanuaris, need olid „Castle on the Hill“ ja „Shape of You“. Plaat tõusis koheselt briti plaadimüügitabeli esikohale ja seda müüdi esimesel nädalal 672 000 eksemplari! See on parim meesartisti saavutus briti plaadimüügitabelis, paremini on läinud vaid Adele albumil „25“ ja Oasise albumil „Be Here Now“.

No ja see polnud veel kõik, sest album tõusis plaadimüügitabelite tippu veel 14 riigis, sh USA, Kanada ja Austraalia. Uskumatu lugu, kuid uus plaat on ka seda väärt, sest Ed Sheeran on valmis saanud ühe hiiglama hea popiplaadi.

2018 valiti “Shape of You” parimaks lauluks nii Suurbritannias kui ka USAs.

2018 esines Ed Sheeran Austraalias ja Uus Meremaal, kokku 950 000 inimesele! See oli uus briti artistide rekord, eelmine oli aastast 1986 ja kuulus legendraasele bändile Dire Straits. Samal aastal kirjutas Sheeran ka uut muusikat, näiteks poistebändidele Why Don’t We ja PrettyMuch.

2019 avas Sheeran koos oma mänedžeri Stuart Camp’iga pubi/baari, mil nimeks Bertie Blossoms (selle nime pani Ed Sheerani abikaasa Cherry Seaborn), ja see asub Portobello Roadil, Notting Hillis, Londonis.

2019 ilmus Ed Sheeranilt uus album! Ja jällegi nagu ikka väga hea plaat! Plaadil oli 15 laulu, milles tegid kaasa ka tema 22 lemmikartisti, näiteks Cardi B, Camila Cabello, Khalid, Eminem, Travis Scott, Justin Bieber, Bruno Mars, Stormzy ja teised.

Enne albumi ilmumist avaldas Sheeran sellelt viis singlit: “I Don’t Care” koos Justin Bieberiga (sel aastal kôige kauem UK edetabelites esikohal püsinud singel, veetes seal kaheksa järjestikust nädalat); “Cross Me” koos Chance The Rapperiga; “Beautiful People” koos Khalidiga; “BLOW” koos Chris Stapletoni ja Bruno Marsiga ning “Best Part of Me” koos YEBBAga.

Ed Sheeran ütles toona: „Enne plaadistuslepingu sõlmimist 2011. aastal avaldasin EP nimega No.5 Collaborations Project. Sellest ajast saati olen tahtnud järgmist albumit teha ja No.6 lugusid hakkasingi eelmisel aastal tuuril olles laptopiga kirjutama. Ma fännan tohutult kõiki artiste, kellega koos see album sündis ja plaadi tegemine oli puhas nauding.“

Juunis 2021 avaldas Ed Sheeran uue singli “Bad Habits”, kusjuures laulu oli brittide singlimüügitabelis esikohal järjepanu 11 nädalat! Lugu juhtis edetabeleid ka Iirimaal, Austraalias, Kanadas, Saksamaal jm, USAs tõusis see teisele kohale. Pärast 11. nädalat brittide singlimüügitabeli tipus oli selge, et Sherani laulud olid juhtinud seda tabelit lausa 52 nädalat, eespool vaid Elvis Presley (80 nädalat) ja The Beatles (69 nädalat), kuid ärge unustage, et Sheerani kirjutab üha uusi ja uusi väga häid laule, mistõttu …

2021. aasta sügisel avalikustas 29. oktoobril ilmavalgust nägeva uue albumi “=” (Equals) tagamaid. Samuti andis Sheeran koos liigutava etteastevideoga välja tulevase kauamängiva teise loo “Visiting Hours”. 

Sellel albumil kuulsime Ed Sheerani esituses nii rokilikumat muusikat – “Tides” ja popilikumat kraami – hittlood “Shivers” ja “Bad Habits”, “Overpass Graffiti”, “Collide”, “Stop The Rain” (taaskord lugu, milles on seda nn hiti-ainest), “Be Right Now”, kuid ka folgilikumat mussi – “First Times”, “The Joker And The Queen” (väga-väga ilus lugu), “Love In Slow Motion” (selle looga meenus mulle veel üks suurepärane laulja ja laulukirjutaja ehk James Blunt). Kaunilt kõlas ja kõrva paitas ka “Visiting Hours”, millest siin eespool ka juttu.

Aasta 2022 kevad-suvi - uute versioonidega ja seni ilmumata lugudega „= (Tour Edition)“.

Plaadi esimest 14 laulu kuulsime esimest korda eelmisel aastal kui ilmus Sheerani „=“, sellele lisandus 9 laulu. Folgilik „Afterglow“, „One Life“ ja „Penguins“ (mõlemad 2019 linastunud romantilisest filmist „Yesterday“), popilik „I Will Remember You“ ja kaunis „Welcome To The World“.

Seejärel 2021. aastal ilmunud albumil kõlanud, ilmatuma kaunis ja ilus „The Joker And The Queen“, millel lõi nüüd kaasa ka võrratu Taylor Swift, kahe supertähe hääled kõlasid suurepäraselt kokku, rääkimata sellest võrratust orkestratsioonist ja seadest.

Uus versioon oli ka hittloost „Bad Habits“ (rokilikum versioon), milles lõi Ed Sheeraniga kampa briti suurepärane rokipunt Bring Me the Horizon.

Üks lugu oli veel, mida me varasematel plaatidel kuulnud ei olnud. „Peru“, hiohopilik lugu, milles oli Sheeranile abiks laulja Nigeeriast Fireboy DML.

Ja aastal 2023 uus album „-„ „(Subtract)“.

1- märtsil 2023 andis Ed Sheeran teada et tulekul on uus album, fännid said teada plaadi nime ja laulude pealkirjad. 23. märtsist 2. aprillini käis Ed Sheeran Euroopas ka nn miniturneel, et esitada uue albumi esimest singlit.

Albumi üheks produtsendiks on Aaron Dessner, (USA indie- ja rokkbändi The National üks liikmetest, samas bändis on ka tema kaksikvend Bryce Dessner, kindlasti tasuks kuulata selle bändi uut albumit sellest aastast „First Two Pages Of Frankenstein“),  kes produtseerinud Taylor Swifti kaks albumit „Folklore“ ja „Evermore“. Olen lugenud mitme muusikakriitiku arvamust, et veidi sarnaseid jooni võib leida Sheerani ja Switi albumite vahel.

Uue albumi tutvustamiseks alustas Ed Sheeran aprilli lõpus ka miniturneed Põhja-Ameerikas.

Uus album on tõeliseli ilus kuulamine, millel on mitmeid ja mitmeid suurepäraseid ning ilusaid lugusid. Ed Sheeran on ju alati olnud meisterlik laulukirjutaja ja ka nende laulude esitaja.

Kauneid meloodiaid ja harmooniaid kuuleme lauludes: „Life Goes On“, „Eyes Closed“, „Salt Water“, „End Of Youth“, „Colourblind“, „Borderline“, „Sycamore“, „No Strings“, kübe tempokam on lugu pealkirjaga „Curtains“, folgilikumad on laulud „Boat“ (plaadi avalugu), „Vega“ ja „The Hills of Aberfeldy“ (albumi viimane laul, tõeline rahvamuusika pärl).

Igal juhul on see album meie tänasesse maailma, mis on sageli liiga kiire ja rahakeskne, julm (sõda, koroona), ja kes teab mida kõike veel, igati vajalik, suurepärane ja ilus kuulamine. Album, mis aitab kuulaja mõtlema panna, rahustab, tõmbab tempo alla, ja seda rahu ning olemist endaga on meile kõikidele vaja. Tänud selle eest Ed Sheeranile …

Kuula ise ka: