Omar Apollo

„God Said No“

(Warner Music)

„Omar Apollo teine debüütalbum „God Said No“ on lõpuks ilmunud! Selle tegevprodutsent on Teo Halm ning albumil teevad kaasa ka muusik Mustafa ja näitleja Pedro Pascal.

Albumi pealkiri on Omari tõlgendus fraasist "lo que sera, sera", mis tõlkes tähendab "mis tuleb, see tuleb". Fraas on Omari keeleline humoor vaatega kannatustele, mis tulenevad alistumisest ja aktsepteerimisest kõigest, mida elu, suhe või armuke sulle ette viskab.

Uus album ilmus veidi rohkem kui kaks aastat pärast kriitikute poolt kiidetud Omar Apollo debüütalbumi „Ivory“ ilmumist, millega artist kandideeris 2023. aasta Grammyde jagamisel parimaks uueks artistiks. Lisaks kommertsedu, nt Billboard Hot 100 edetabelis.

„God Said No“ sündis meeletust tempost ja keerisest, mis järgnesid tema debüütalbumile ja peatumata tuuritamisele. Album valmis Londoni legendaarses Abbey Roadi stuudios koos oma usaldusväärsete kaastöötajate, produtsentide Halmi, Carter Langi ja Blake Slatkiniga.

Pärast tööd Londonis jätkati tööd uue albumiga ka Los Angeleses ja New Yorgis eelmise aasta lõpus.

14. lauluga album on ülevaade emotsionaalsest purust, mis järgnes ägedale armusuhtele.

„Ma andsin selles suhtes endast kõik," ütleb Apollo, "ja jumal ütles "ei".“

Niimoodi tutvustab Omar Apollo teist stuudioalbumit plaadifirma Warner Music.

Omar Apollo on USA laulja ja laulukirjutaja. Tema vanemad on mehhiklased, kes immigreerusid USA-sse, tema isa immigreerus riiki 1979. aastal ja ema 1990. aastate alguses.

Omar õppis varakult kitarri mängima ja laulma YouTube'i videote abil ning hakkas avaldama oma lugusid SoundCloudis. Omar Apollo on loonud, kirjutanud ja produtseerinud oma laule ise. Ta laulab nii inglise kui hispaania keeles. Laulud "En el olvido" ja "Dos uno nueve" olid inspireeritud Mehhiko corrido muusikast.

Populaarse debüütsingli "Ugotme" avaldas ta 2017. aastal Spotifys. Hea vastuvõtu saanud debüütalbum „Ivory“ (Warner Music) ilmus 2022. aasta aprillis.

Ta on teinud koostööd Pharrell Williamsi, Kali Uchise ja Daniel Caesariga.

Omar Apolonio Velasco (sündinud 20. mail 1997), artistinimega tuntud kui Omar Apollo, on Ameerika laulja ja laulukirjutaja.

Ta sündis Mehhiko vanematele, kes immigreerusid Guadalajarast USA-sse. Esimese põlvkonna immigrandina kasvas ta üles Indiana osariigis Hobartis koos oma kolme vanema õe-vennaga. Apollo vanemad töötasid mõlemad mitmel töökohal, et perekonda ülal pidada.

Omar Apollo oli lapsepõlves balleti folklorico tantsija ja ta kuulus ka katoliku kiriku koori.

Apollo vanemad ostsid talle tema palvel kitarri, kui ta oli 12-aastane, aga see oli elektrikitarr ilma võimendita. Apollo vahetas pandimajas kitarri akustilise kitarri vastu.

17-aastaselt töötas ta McDonaldsis, et koguda raha sülearvuti ja seejärel ka mikrofoni ostmiseks, mida ta kasutas YouTube'i videote vaatamise ja jäljendamise kaudu laulmise ja kitarrimängimise õppimiseks.

Omar Apollo hakkas looma ja üles laadima ka oma laule SoundCloudi, platvormi, kus on voogedastus DIY.

2017. aastal laadis ta sõbralt laenatud 30 dollarit kasutades oma loo "Ugotme" üles Spotifysse, kus see lisati peagi platvormi Fresh Finds hulka ja see kogus päevaga 20 000 striimi. Aasta hiljem oli laulul üle 15 miljoni striimi.

2018. aastal andis ta välja oma esimese EP „Stereo“, mis võeti väga hästi vastu.

Aastatel 2018 ja 2019 osales Apollo kahel tuuril, "Want Tour" ja "Voyager Tour".

Tema teine ​​EP „Friends“ ilmus 2019. aasta aprillis. EP-l esitas produktsiooni rokiprodutsent John Shanks, kes oli varem töötanud selliste artistidega nagu Michelle Branch ja Melissa Etheridge.

Omar Apollo käis 2019. aastal Euroopa turneel ja esines ka mitmel muusikafestivalil, näiteks Lollapaloozas ja Tropicálias.

2019. aasta lõpus andis Apollo välja singlid "Frío" ja "Hit Me Up", mis olid tehtud koostöös produtsent Kenny Beatsiga.

2020. aasta aprillis andis Apollo välja singli "Imagine U", mis oli järjekordne koostöö Kenny Beatsiga.

7. augustil 2020 avaldas Apollo oma debüüt-mixtape'i esiksingli "Stayback" ja kaks nädalat hiljem remiksi,milles osales Bootsy Collins, keda Apollo on nimetanud ka oma mõjutajaks.

10. septembril andis ta välja teise singli "Kamikaze".

2021. aastal andis Apollo välja singli "Go Away", seejärel singlid "Bad Life", milles lõi kaasa Kali Uchis.

2022. aasta veebruaris andis Apollo välja singli "Invincible", kus lõi kaasa Daniel Caesar, ning teatas oma debüütalbumi ilmumiskuupäeva.

Omar Apollo andis 8. aprillil 2022 välja oma debüütalbumi „Ivory“ ja asus seejärel ka albumit toetavale tuurile „Desvelado“.

Album pälvis valdavalt positiivseid hinnanguid ning kiitis Apollo muusikalist kasvu ja vokaalset esitust. See pääses Billboard 200 edetabelisse, märkides tema esimest sisenemist edetabelisse.

Albumi deluxe versioon „Ivory (Marfil)“ ilmus 12. augustil 2022.

Lisaks sooloreisidele esines Apollo 2022. aastal ka muusikafestivalidel - Coachella, Something in the Water ja All Points East.

2024. aasta aprillis andis Omar Apollo välja singli "Spite", mis oli esimene väljalase tema teiselt albumilt „God Said No“. Sellele järgnes 16. mail teine singel uuelt albumilt ehk laul pealkirjaga "Dispose of Me".

28. juunil 2024 ilmuski Apollo teine stuudioalbum „God Said No“.

Tema muusikat on peamiselt kirjeldatud kui R&B, alternatiivne R&B ja pop, kuid ka soul, funk, hiphop, Ladina-Ameerika muusika ja ka nn bedroom pop.

Kasvamise ajal kuulas ta oma vanemate lemmikmuusikuid nagu Pedro Infante, Los Panchos ja The Beatles. Tema enda mõjutajate hulka kuuluvad erinevad muusikud, nagu Neil Young, Paul Simon, John Mayer, Prince, Bootsy Collins, Rick James ja r&b-bänd The Internet.

Omar Apollo uuel abumil just sellist muusikat me kuulemegi, millest eelpool juttu tegin ehk tegemist sellise rahuliku R&B ning popmuusika albumiga. Albumiga, millel on ilusaid meloodiaid – „Be Careful With Me“, „Done With You“ (minu jaoks selle albumi üks lemmikutest, nagu ka albumi suurepärane lõppakord „Glow“), „Plane Trees“ (see on hiiglama ilus laul, koos Mustafaga), „Empty“ ja „While U Can“ (ülirahulikud ja hiiglama ilusad laulud, suurepärased harmooniad, igati tundlik esitus Omar Apollo poolt)), vanakooli R&B´d ja souli kuuleme laulus „Dispose of Me“, kuid veidi on ka tempokamaid lugusid – „Spite“, „Less Of You“ (laul, mis veidi 70. aastate diskoajastut meelde toob), „Drifting“, „Life´s Unfair“ (R&B´d selle parimal kujul), „How“ (põnevate harmooniatega ja rütmilahenditega lugu)

Kuula ise ka:

Kehlani

„Crash“

(Warner Music)

Kehlani Ashley Parrish ehk artistinimega Kehlani sai selle aasta 24. aprillil 29-aastaseks. Tegemist on noore ja andeka USA lauljatari, laulukirjutajaga, kes lühikese ajaga on tõusnud popmuusika tippude hulka.

Kehlani sündis ja kasvas Oaklandis, Californias. Teda kasvatas tema tädi, kuna Kehlani isa suri siis, kui tüdruk oli väike, ja tema ema oli kord vanglas, korda vanglast väljas. Lauljatar on meenutanud, et kasvades koos tädiga hakkas ta ka muusikat kuulama. Lemmikuteks olid Lauryn Hill, Erykah Badu, Jill Scott ja Mariah Carey.

Nooruses üritas Kehlani tegeleda ka tantsuga, kuid ta vigastas oma põlve ja sellega oli tantsijakarjääril kriips peal.

14-aastaselt liitus ta kohaliku popibändiga PopLyfe, kus temast sai juhtlaulja. Teismeliste bändil oli ka tugev produtsent, R&B bändi Tony! Toni! Tone! endine liige D’Wayne Wiggins. PopLyfe tuuritas mööda USA’d, kuni 2011. aastal (saatesarja 6. hooaeg) saavutati „America’s Got Talent“ saates 4 koht!

Saate üks kohtunikest ehk Piers Morgan kinnitas toonas Kehlanile, et just temal on olemas see tõeline anne ja talent, mistõttu arvas Morgan, et Kehlani võiks mõelda ka soolokarjääri peale. Pärast telesaate lõppu Kehlani lahkuski ansamblist, kuna oli ka igasugu probleeme. Kehlani pidi ka kuus kuud muusikast eemal olema, kuna selline oli ansambli “juhtkonna” otsus.

Aastail 2012-2013 oli Kehlani praktiliselt kodutu, elades sõprade juures. Veidi hiljem kolis ta Los Angelesse, kuna teda kutsus sinna “America’s Got Talent” toonane saatejuht Nick Cannon, kes pakkus Kehlanile kohta ühes räpibändis. Kehlanile see bänd siiski ei meeldinud, mistõttu kolis ta Oaklandi tagasi. Oaklandis tegeles tulevane lauljatar pisivargustega, et ellu jääda, kuni suutis avaldada laulu “ANTISUMMERLUV” SoundCloudis. Nick Cannon kutsus Kehlani Los Angelesse tagasi, pakkudes talle elukohta ja ka stuudioaega.

2014 oli selle “stuudioaja” tulemuseks Kehlani esimene mixtape “Cloud 19”, millel lõi kaasa ka Kyle Dion. Nick Cannon saatis Kehlani ka New Yorki, et ta saaks teha koostööd muusikaprodutsent Jahaan Sweet’iga. 2014 ilmus ka Kehlani lugu “Till the Morning”, millele juhtis suurt tähelepanu ka Billboard.

2015 oli Kehlani soojendusartistiks räppar G-Eazy’le, viimase kontsertturneel “From the Bay to Universe”.

Aprillis 2015 ilmus Kehlani teine mixtape “You Dhould Be Here”. Billboard tituleeris selle aasta üheks parimaks R&B plaadiks, kusjuures see tõusis kohe ilmudes Billboardi R&B/Hip-Hop albumite edetabelis kohal number 5. Kaasa lõid ka räppar Chance the Rapper ja laulja BJ the Chicago Kid.

Nädal pärast selle mixtape’i ilmumist oli Kehlanil taskus ka leping plaadifirmaga Atlantic Records. Ajakiri Rolling Stone tõdes, et Kehlani on üks kümnest uuest artistist, keda peaks muusikasõbrad teadma.

2016 kandideeris Kehlani juba ka Grammy-auhinnale. Samal, 2016. aastal lõi Kehlani kaasa ka briti laulja ja lauljatari sõbra Zayn’i hitsinglil “Wrong”, mis ilmus Zayn’i debüütalbumil “Mind of Mine”.

Augustis 2016 jõudis Kehlani esitatud laul “Gangsta” ka populaarsesse mängufilmi “Suicide Squad”, kusjuures lugu tõusis USA singlimüügitabelis kohale 41.

Jaanuaris 2017 ilmus lauljatari debüütalbum “SWEETSEXYSAVAGE”.

“Oma kahel esimesel mixtape´il rääkisin palju haiget saamisest, sest olin halvas suhtes ja olin naiivne,” tunnistas Kehlani. “Palju läks halvasti ja ma läksin eluga edasi. Tahtsin sellel albumil kõike korraga väljendada.  ”SWEETSEXYSAVAGE” saabus minuni Hawaii rannal. Sain aru, et just sellised naised ongi. Me võime haiget teha. Me võime ka ise haiget saada. Võime olla karmid ja leebed. Me vôime olla pöörased ja ka kaastundlikud.”

“SWEETSEXYSAVAGE”´il jagas Kehlani siiralt end, oma tundeid ja tõde.

“Ma ei tahtnud teha albumit kogetud tumedatest aegadest,” selgitab Kehlani. “Otsustasin selle jätta selja taha. Lugesin ühte Lao Tzu tsitaati, mis  mind väga inspireeris: “Kui sa oled masenduses, siis sa elad minevikus. Kui sa oled murelik, siis elad tulevikus. Kui oled rahul, siis elad olevikus.” Võtan ühe päeva korraga. Kui inimesed kuulavad plaati “SWEETSEXYSAVAGE”, siis soovin, et nad tantsiksid, lõbutseksid ja naudiksid seda.”

2017 detsembris lõi Kehlani kaasa Eminemi laulus “Nowhere Fast”, mis ilmus räpilegendi üheksandal albumil “Revival”. 2018 oli Kehlani soojendusartistiks Demi Lovato Põhja-Ameerika kontsertturneel “Tell Me You Love Me World Tour”. Märtsis 2018 lõi Kehlani kaasa Charlie Puth’i laulus “Done for Me”, mis ilmus mehe albumil “Voicenotes”. Aprillis 2018 lõi Kehlani kaasa USA räppari Cardi B laulus “Ring”, mis ilmus naisräppari debüütalbumil “Invasion of Privacy”. Laul “Ring” tõusis USA singlimüügitabelis kohale 28, ja see oli Kehlani esimene lugu, mis jõudnud TOP 40 hulka. 2018 jõudis Kehlani soojendusartistina esineda ka USA lauljatari Halsey kontsertturneel Okeaanias.

Veebruaris 2019 ilmus Kehlani kolmas mixtape „While We Wait“, see tõusis ilmudes US Billboard 200 edetabelis kohale number 9! Sellelt ilmus ka kolm singlit: „Nights Like This“ (kaasa lööb ka Ty Dolla Sign), „Nunya“ (kaasa lööb Dom Kennedy) ja „Butterfly“.

2019 lõi Kehlani kaasa vene-saksa DJ Zedd’i laulus „Good Thing“ ja USA lauljatari Teyana Taylori laulus „Morning“.

Jaanuaris 2020 osales Kehlani Justin Bieberi laulus „Get Me“, mis ilmus Bieberi albumil „Changes“ (mais pidi Kehlani osalusel algama ka Bieberi suur kontsertturnee, mille algus on tänaseni seoses pandeemiaga seni teadmata). 2020 jõudis Kehlani kaasa lüüa ka USA naisräppari Megan Thee Stallion’i EP’l „Suga“.

2019. aasta märtsis sündis Kehlanil tütar Adeya Nomi Parrish Young-White, kelle isaks on Kehlani ansambli kitarrist Javaughn Young-White, kes on koomik Jaboukie Young-White’i vend. Samas räägiti septembris 2019, et Kehlani käib hoopis räppar YG’ga, kuid tänaseks ei ole nad enam koos, kuigi veebruaris 2020 ilmus ka nende ühine singel „Konclusions“.

Mais 2020 ilmus Kehlani teine stuudioalbum „It Was Good Until It Wasn’t“. Plaadil lõid kaasa ka Kanada räppar ja laulja Tory Lanez (laulus „Can I“), USA lauljatar Jhene Aiko („Change Your Life“), USA laulja Lucky Daye („Can You Blame Me“), briti suurepärane laulja ja laulukirjutaja James Blake (Grieving“), Jamaika muusik Masego („Hate the Club“).

Muusikakriitikud ja ajakirjanikud nimetasid Kehlani  albumit tema senise karjääri parimaks tööks, millel oli ägedaid rütmilahendusi ning džässilikkugi hingamist. Mainitud oli ka vana-kooli R&B slow jam’e.

2021. aasta veebruaris tõdes lauljatar intervjuus ajakirjale Rolling Stone, et ta hakkas kirjutama 2020. aasta albumist nn de luxe-versiooni, kuid talle tundus, et juurde kirjutatud lood olid sellised, et neist on võimalik teha iseseisev uus album.

29. aprillil 2022 ilmus lauljatari uus, järjekorras kolmas stuudioalbum „blue water road“, mille kohta öeldi Warner Musicu pressiteates nii: „Grammy auhinnale nomineeritud ning oma loominguga mitmekordselt plaatina staatuse saavutanud lauljanna Kehlani andis välja albumi “blue water road”."
Uue kauamängiva fookuslooks oli “everything", kaunis ballaad,  mille lauljatar kirjutas pühendusega oma kallimale.
Albumi lugudest on varasemalt ilmunud veel “up at night (ft. Justin Bieber)”, “little story” ja “altar”.”

Album oli sarnane eelmise albumiga, millel on igati rahulikku R&B´d ehk jällegi palju nn slow jam´e. Muuskakriitikud ütlesid, et Kehlani kolmas plaat oli lauljatari seinise karjääri parim, et see oli album, millel oli nn chamber poppi, progressiivset souli jpm.

Juulist detsembrini 2022 esines Kehlani nii USA-s kui ka Euroopas, et uut albumit promoda. Kontsertturnee soojendusartistideks olid USA lauljatar ja räppar Rico Nasty ning Destin Conrad.

2023 oli Kehlani üks peaesinejatest 2023. aasta WNBA (USA naiste korvpalliliiga) tähtede mängul ja ka USA jalgpalliliiga (MLS) tähtede mängul.

4. aprillil 2024 ilmus lauljatari uus singel ”After Hours”, millega anti märku, et on oodata laujatari uut albumit. Veidi hiljem (31. mai) ilmus uus teinegi singel ”Next 2 U”, millega laujatar avaldas toetust Palestiinale.

15. mail oli selge, et uus album ilmub, teada oli ka albumi pealkiri, kaanefoto ja ilmumise kuupäev.

14. juunil avaldati uue albumi tracklist ja 21. juunil ilmuski album “Crash”. Kaasa löövad ka USA lauljatar Jill Scott, Puerto Rico räppar ja lauljatar Young Miko, Nigeeria laulja Omah Lay. Albumit on aidanud produtseerida mitmedki muusikamaailma tuntud tegijad: Dixson, Mamii, Khris Riddick, Oak Felder, Ant Clemons, Darhyl Campr, GuiltyBeats, Etienne jpt.

Uue albumi kõikide laulude autoriks on ka lauljatar ise. Nii nagu varemgi.

Kehlani uuel albumil kuuleme jätkuvalt väga head R&B´d, osad lood on tempokamad – ”Next 2 U”, ”What I Want”, osad rahulikumad – ”8”, ”Sucia” (latiino hingamisega loos löövad kaasa Jill Scott ja Young Miko), ”Better Not” (minu üks lemmikutest sellel albumil, põneva harmooniaga lugu), ”Vegas”, ”Chapel” (ilus ja hingestatud viimane laul sellel albumil), kuid ka popilikumat muusikat – ”After Hours”, ”Tears” (maailmamuusika sugemetega loos lööb kaasa Omah Lay).

Kuula ise ka:

SVEA

„The Last 90s Bitch“

(Warner Music)

SVEA-l on olnud muusikamaailmas mitu ja mitu põnevat kuud. Rootsi lauljatari jaoks oli 2023. aasta läbimurde aasta. Nii lõi ta kaasa muusikafestivalidel koos Prantsusmaa elektroduoga Offenbach, kuna neil oli ühine hittlugu „Body Talk“, mida on stiimitud üle 60. miljoni korra.

Lisaks sellele populaarsus Itaalias ja Šveitsis, 2023. aasta augustis valiti SVEA Apple Music Nordiv UP NEXT-artistiks. Ja ka esinemised suurtel muusikafestivalidel sooloartistina – Southside ja SWR3 NewPop festival Saksamaal, Lollapalooza Stockholm Rootsis, Tivoli Fredagsrock Taanis, Vaasa festival Soolmes jm.

Lauljatar populaarsus kogub tuure.

Nii tutvustab Rootsi lauljatari SVEA debüütalbumit Warner Music.

Svea Virginia Kågemark (s. 28. detsember 1999), artistinimega SVEA on Rootsi lauljatar ja laulukirjutaja, kes elab Stockholmis, kuid sündis ja kasvas mõnusas järveäärses linnas Hammarbys.

SVEA alustas oma muusikalist karjääri sellega, et postitas YouTube´is lugusid, mis olid küll teiste artistide lood, kuid nüüd laulis ta neid ise. Neid etteasteid tutvustati ka plaadifirmale A&R (Universal Music Sweden). Esitused meeldisid ja 18-aastasel lauljataril oligi taskus leping plaadifirmaga.

Siinkohal tuleb mainida seda, et SVEA oli õppinud laulmist Rytmys Musikgymnasiumis Stockholmis, kus on õppinud teiste seas ka Robyn, Tove Lo ja duo Icon Pop´i liikmed!!!

Juunis 2018 ilmus esimene SVEA laul „Don´t Mind Me“, mis jõudis ka Spotifysse, julge laul ja esitus äratasid muusikasõprade tähelepanu.

Aasta hiljem ehk 2019 ilmus lauljatari esimene EP, millel oli 7 laulu. See äratas tähelepanu juba ka rahvusvahelises meedias.

Jaanuaris 2019 laulis SVEA koos Taani laulja Alexander Oscariga hittloos „Complicated“. Laul oli ülimalt populaarne Taanis ja ka Norras.

Sügisel 2019 oli SVEA soojendusartistiks Iiri popmuusika ansamblile Picture This, nii Suurbritannias kui ka Saksamaal, kokku 13. korral.

Aasta hiljem, 2020 ilmus SVEA uus EP „Pity Party“. Samal aastal kirjutas SVEA hittloo Rootsi-USA lauljatarile Rhys´ile. Laul „We Don´t Talk Anyway“ oli Spotifys ilmatuma populaarne.

Vana-aasta õhtul 2020 esines SVEA koos Zikai´ga Rootsi TV saates „Tolvslaget på Skansen“, kus esitati hittlugu "Don't Stop The Music", see on cover Rihanna samanimelisest hittloost.

2021 esitas SVEA koos Call Me Loop´iga hittloo „I´ll Get Better“ ja 2022 uue hittloo „Iconic“ (selle leiab ka lauljatari debüütalbumilt).

Ja nüüd, aastal 2024, 14. juunil lauljatari debüütalbum „The Last 90s Bitch“! Tõeliselt äge popmuusika album, väga hea kuulamine.

Ma olen alati ütelnud, et mulle meeldib hea popmuusika, milles on häid meloodiaid, refrääne, mis kergesti meelde jäävad, vahvaid rütmilahendeid, ja kui seda kõike esitab ka igati nägus lauljatar, siis ongi see kõik kokku igati vägev!

SVEA debüütalbum algab igati hea poplooga „Breakfast Club“, milles veidi ka R&B-sugemeid, täpselt samasugune lugu on ka albumi teine „The One That Got Away“, ja tegelikult on mõlemas loos „vihjeid“ ka 90. aastate popmuusikale. Teises loos on ka igati vahvaid rütmilahendeid ja ka esitus on igati äge.

Väga hea minekuga popipala on albumi kolmas laul „Dead Man Walking“, meeldejääva harmoonia ja refrääniga hittlugu.

Neljas laul „Blackout“ tõmbab hoo maha. Ilus ja kaunis mõtisklus, milles on lausa rumbalikku hingamist. SVEA esitus ja hääl on ilusad.

Viienda loo alguses pannakse automootor tööle, laulul pealkirjaks „Ferrari“. Taaskord head poppi, nagu ka albumi kuuendas laulus „Swedish Girls“. Kuula, siis saad teada, millised on need rootsi tüdrukud.

Rootslilikult head poppi kuuleme albumi 8. laulus „The Ick“, sama võib öelda ka albumi eelviimase laulu „Effort“ kohta. Ka selles loos on põnevaid rütmilahendusi ja vägagi omanäolist laulu, mis meenutab ka popmuusika kuldaegu. Lugu, mis hakkab üsna ruttu „kummitama“.

Albumi viimane laul on paar aastat tagasi singlina ilmunud „Iconic“.

Kokku 10 väga head popilugu, mitte just väga palju, kusjuures laulud pole sugugi mitte pikad, sest kuulamist on kübe alla 30. minuti, mistõttu ootan mina juba ka SVEA järgmist albumit.

Kuula ise ka:

Twenty One Pilots

„Clancy“

(Warner Music)

”Grammy-auhinnaga pärjatud duo Twenty One Pilots avaldas uue albumi ”Clancy”, mille fookussingliks on ”The Craving”. Ohiost, Columbuse osariigist pärit duo mängib koosseisus Tyler Joseph ja Josh Dun. See on duo, mis on kindlasti selle sajandi üks edukamaid bände, kelle muusikat on striimitud üle 33. miljardi korra, nende kontsertidele on müüd üle 2 miljoni pileti!

Clancy on omamoodi jätk ja kokkuvõttev album duo eelmisetele plaatidele, kusjuures alguse sai see juba 2015. aastal ülieduka albumiga ”Blurryface”. Uus album ”Clancy” tähistab ka albumi ”Blurryface” 9. sünnipäeva.”

Sedasi tutvustab Twenty One Pilotsi uut stuudioplaati Warner Music.

Twenty One Pilots (kirjutatakse ka väikeste tähtedega twenty øne piløts) on Grammy-auhinna võitnud USA duo, mille moodustavad Tyler Joseph ja Josh Dun. Triona alustanud bänd tuli kokku 2009 Columbuses, Ohios. Trio algupärased liikmed olid Tyler Joseph, Nick Thomas ja Chris Salih.

Enne plaadistuslepingu sõlmimist 2012 avaldas bänd kaks oma kulu-kirjadega välja antud albumit: “Twenty One Pilots” (2009) ja “Regional at Best” (2011).

Alguse juurde

Tyler Joseph, Nick Thomas ja Chris Salih panid bändi kokku 2009, kui nad õppisid ülikoolis (tegelikult tundsid Joseph ja Thomas teineteist palju varem, nad mängisid koos korvpalli, veidi hiljem käidi koos ka keskkoolis).

2011 kaks liiget (Thomas ja Salih) lahkus bändist, asemele tuli trummar Josh Dun. 2012 oli duol taskus leping firmaga “Fueled by Ramen” ja juba aasta hiljem ilmus nende esimene stuudioalbum “Vessel”.

Ajas veelkorra tagasi. Tyler Joseph hakkas teismelisena mängima muusikat ühe üsna vana klahvpilliga, mille ta oli saanud aastaid tagasi oma emalt jõulukingituseks. Esialgu mängis ta meloodiaid, mida oli raadiost kuulnud. 2007 lindistas ta oma esimese sooloplaadi “No Phun Intended” (seda tegi ta oma vanemate keldris). Nick Thomas oli abiks, mängides mitmes loos kitarri. Ta mängis ka laulus “Trees”, millest sai hiljem ka ametlik Twenty One Pilotsi lugu.

Kui Tyler Joseph õppis Ohio osariigi ülikoolis, kohtus ta Texases sündinud Chris Salihiga, kes märkas, et Joseph on andekas laulukirjutaja ja tegi ettepaneku, et võiks teha bändi. Salihil oli kodustuudio, ja nii hakkasid noored mehed üheskoos muusikat tegema. Veidi hiljem liitus nendega ka Nick Thomas, kes hakkas mängima basskitarri.

Alguses mängiti igasugusele publikule Columbuses. Eirinevates klubides ja üritustel. Nii mängiti koos paljude teiste artistidega, kusjuures muusikaliselt oli valikus metal, hardcore ja elektrooniline muusika. Joseph suutis need erinevad stiilid ka oma lugudesse sisse kirjutada. Et tähelepanu võita, esineti erinevates kostüümides, laval tehti saltosid jpm. Ei maksa unustada sedagi, et bändi algusaegadel aitasid neid paljud lähedased – näiteks Josephi ema seisis ülikooli ees ja jagas bändi kontsertile pileteid.

2010 avaldas bänd kaks lugu SoundCloudis. Üks oli cover Christina Perri laulust “Jar of Hearts”, teine aga cover Andrea Bocelli ja Sarah Brightmani laulust “Con te partiro (Time To Say Goodbye)”. Viimane beist oli esimene Twenty One Pilotsi esitatud lugu, mida kuulis tulevane trummar Josh Dun.

2011 lahkus bändist Salih, veidi hiljem ka Thomas. Esimene otsustas karjääri kasuks tööl, teine tahtis rohkem koolis käia. Veidi enne lahkumist ansamblist kutsus Nick Thomas bändi ka Josh Duni, kes oli seni mänginud ansamblis House of Heroes. Dunile meeldis Josephi loominguline visioon, mistõttu oli ta nõus ka liituma.

Nick Thomas käis mõnda aega koolis Põhja-Carolinas, kuid naases Columbusesse ja hakkas tegelema Twenty One Pilotsi marketingiga. Ka praegu lööb ta kaasa ansambli kontsertturneedel.

Edu hakkab vaikselt tulema

2011 avaldas duo albumi “Regional at Best”. Albumi produtsendiks oli Tyler Joseph, kuid abiks olid ka Salih ja Thomas. Plaadil lööb kaasa ka Tyler Josephi vend Zack Joseph (laulus “Kitchen Sink”) ja hea sõber Jocef laulus “Be Concerned”.

2011 andis bänd viimase piletini väljamüüdud kontseri Columbus Newport Music Hall’is, mis oli kohalikule bändile tõeline suursündmus. Paljud plaadifirmad hakkasid Twenty One Pilots’ile “silma tegema” …

2012 andsid Joseph ja Dun teada, et sõlmivad lepingu Atlantic Recordsi tütarfirmaga “Fueled by Ramen”, kellega teevad koostööd ka Panic! at the Disco ja Paramore.

2012 ilmuski Twenty One Pilotsi debüüt-EP “Three Songs”, veidi hiljem oli bänd kontsertturneel koos Neon Treesi ja Walk the Mooniga.

“Vessel” ja “Blurryface”

Bändi kolmas album “Vessel” ilmus 2013 ja see tõusis USA plaadimüügitabelis kohale nr 21, rokiplaatide tabelis kohale 15 ja alternatiise muusika plaatide hulgas kohale 10.

Järgmisel aastal ehk 2014 mängis Twenty One Pilots mitmel kuulsal muusikafestivalil – Lollapalooza, Bonnaroo, Firefly jpt. Bänd käis ka kontsertturneel “Quiet Is Violent World”.

2015 ilmus duo üliedukas singel “Stressed Out”, mis tõusis USA singlimüügitabelis esikohale!

Seejärel juba ka album “Blurryface”. Selle albumiga läks Twenty One Pilots ka suurele kontsertturneele, mis viis neid USAsse, Austraaliasse, Aasiasse ja Euroopasse. Turnee soojendusartistideks olid Echosmith ja Finish Ticket. Veidi hiljem ehk 2016 turnee jätkus – USA, Kanada, Mehhiko, Euroopa ja Austraalia – Ameerikas soojendasid Twenty One Pilotsit ChefSpecial ja Mutemath, Euroopas aga iiri laulja Bry.

2016 tegid Joseph ja Dun koostööd rokibändi Mutemath’iga. Ilmus viie lauluga EP “TOPxMM”.

Grammy-auhind, väike puhkus ja areenile tagasi uue albumiga “Trench”

Veebruaris 2017 võitis Twenty One Pilots Grammy-auhinna laulu “Stressed Out” eest.

2017 otsustas duo ka veidi puhata, keskenduda uuele muusikale, laulutekstidele jne. Aasta hiljem, 2018 andis Twenty One Pilots endast sotsiaalmeedias jällegi märku. Tyler Joseph andis intervjuu, milles oli juttu uuest albumist, isiklikust hingelisest võitlusest ja ebakindlusest.

Samal aastal ilmus kaks uut lugu: “Jumpsuit” ja “Nico and the Niners”, seejärel veel paar uut lugu “Levitate” ja “My Blood”, kuni ilmuski viies stuudioalbum “Trench”. See tõusis USA rokiplaatide ja alternatiivse muusika plaadimüügitabelites esikohale!

Oktoobris 2018 alustas duo maailmaturneed “The Bandito Tour”, mis viis neid USAsse, Euroopasse ja Okeaaniasse. Seejärel juba 2019 ka Kanadasse, Mehhikosse ja jällegi USAsse. Paljude muusikasõprade ja muusikakriitikute arvates oli just see selline kontsertturnee, mida peab nägema! Laval nähti igasugu põnevaid trikke! Twenty One Pilots oli üks peaesinejatest ka mitmel muusikafestivalil Readingis, Leedsis ja ka Lollapaloozal.

Muusikast ikka ka

Twenty One Pilots kasutab oma muusikas palju klaverit (mõnikord elektroonilist klaverit või keytari), süntesaatoreid, elektritrumme, isegi ukulelet. Nende paljud viisid on kirjutatud luuletustele, milles on tunda ka kristlikke mõjutusi (on ju nii Tyler Joseph kui ka Josh Dun pärit usklikest peredest, kusjuures mehed pidid nooruses mitmeidki plaate kodus varjama, sest rokkmuusika polnud seal just väga “oodatud külaline”).

Tyler Joseph on ütelnud, et mõnikord on tulnud tema kirjutatud luuletustest liigagi pikad, mistõttu on ta pidanud hakkama räppima, et luuletus mahuks muusikasse (Joseph on tõdenud, et mõnikord lihtsalt on sõnu sedavõrd palju, mida tahaks ütelda). Samas on ta ütelnud, et kindlasti mitte ei ole ta räppar, kuid räppides on võimalik olulise asju rõhutada!

Muusikaliselt on Twenty One Pilotsit üsna keeruline lahterdada. Mitmed fännid on ütelnud, et nad mängivad skisofreenilist poppi, mis on popmuusika mitteametlik alaliik. Nende kohta on öeldud, et nad mängivad alternatiivset hiphoppi, elektropoppi, indie-poppi, pop-rokki, räpp-rokki, süntesaatori-poppi, elektroonikat, elektroonilist rokki jne jne. No ja ega alati ei olegi ju oluline esinejat mingisse kategooriasse lahterdada.

Dun on ütelnud, et nad mängivad “pop-rokk-klaveri-räppi”. Joseph ja Dun peavad end iseõppinud muusikuteks, kes mängivd muusikat, mis neile meeldib, mida nad naudivad.

Mitmeski artiklis erinevates väljaannetes on nurisetud, et Twenty One Pilots on bänd, kes üritab meeldida kõikidele!

Joseph on vastanud nn nurinale: “Ma ei ole selline. Mina olen see, kes ma tahan iseendale olla.”

Dun on lisanud, et muusikuna on tahtnud ta rebida erinevate muusikažanrite stiilid lahti ja ühendada need isiklikuks vaatepunktiks, sest nii ei tea mitte kunagi, mis võib järgmiseks juhtuda.

Duo varasem muusika oli emo, nagu näiteks My Chemical Romance ja Dashboard Confessional, kui ilmus duo suurepärane album “Vessel”, siis oli see indie-rokk, millesse oli lisatud räppi, klaveripoppi, rokki ja elektroonilist muusikat. Kui ilmus album “Blurryface”, siis oli see popmuusika, EDM, breakbeat, millel ka sugemeid reggae’st ja dancehall’ist. Duo muusika arenedes on hakatud rääkima hihopist, kuid nüüd siiski ka alternatiivsest rokist. Samas on ka neid muusikasõpru, kes ei taha teps mitte Twenty One Pilotsit lahtedada rokkmuusika alla, sest väidetavalt nende muusikas liiga vähe elektrikitarri!

“Scaled and Icy”

2020 ilmus duo uus singel “Level of Concern”. Laulusõnad viitasid ärevusele, mida põhjustas COVID-19 pandeemia. Laulule tehtud muusikavideo filmiti Josephi ja Duni kodudes, kus nad olid pandeemia tõttu karantiinis. Joseph suunas osa laulu tulust Crew Nation’ile, mis on heategevusorganisatsioon, kes toetab elava muusikaga seotud töötajaid, et nad saaksid tasu ka siis, kui pandeemia ajal kontserte ei toimu.

Aastal 2021 ilmus duo kuues stuudioalbum “Scaled and Icy”. Albumilt ilmusid singlitena lood “Choker” ja kauamängiva esimene singel “Shy Away”, mis püsis Ameerika alternatiivraadiote edetabeli esikohal mitu järjestikust nädalat.

“Shy Away” kiire edu asetas ansambli tõelise eliidi sekka, kuhu kuuluvad sarnaste saavutustega bändid nagu U2, R.E.M., The Cure, Linkin Park, Red Hot Chili Peppers ja Foo Fighters.

“Scaled And Icy” oli kirjutatud ja produtseeritud suuremas osas bändi vokalisti Tyler Joseph’i poolt, millele lisas löökpillide seaded bändi teine liige Josh Dun. Album pandi kokku maailma eri paigus ning see oli mitmete virtuaalsete seansside tulemus, peites endas mitmeid 2020. aasta loomeprotsessi ajal valitsenud emotsioone nagu ärevus, üksindus, igavus ja kahtlus. Duo oli sunnitud lõpetama oma tavapärased stuudiosessioonid, kuid ühiselt suudeti siiski välja töötada uudne ja toimiv protsess, millega kaasnes ka fantaasiarikkam lähenemisviis ansambli laulukirjutamisele. Tulemuseks on kollektsioon lugusid, mis suruvad läbi raskuste ja tagasilöökide ikka edasi sammuma ja keskenduvad võimaluste märkamisele. 

Ka sellel plaadil jätkas Twenty One Pilots ”semmimist” erinevate muusikastiilidega.

Liigume duo uue albumi juurde. 15. veebruaril 2024 jagati erinevatel striimimiss platvormidel duo eelmiste albumite kaanepilte, ilmus ka uus logo, ja vihjati uuele albumile.

Nädal aega hiljem ilmus duo sotsiaalmeedia kanalites sõnaline video ”I Am Clancy”, milles räägiti, et duo kolm eelmist albumit juhivad kuulaja uue albumi juurde.

Ja nädal edasi. Ilmus uus singel ”Overcompensate”, samal päeval ehk 29. veebruaril anti teada, et uus album ilmub 17. mail ja selle pealkirjaks on ”Clancy”.

Märtsi 27. kuupäeval ilmus teine singel ”Next Semester” ja 25. aprillil ilmus ka kolmas singel ”Backslide”. Ka neljas singel ei jäänud ilmumata – ”The Craving” ilmus 22. mail.

Duo seitsmes stuudioalbum ”Clancy” ei ilmunud siiski mitte 17. mail, aga nädal hiljem ehk 24. mail.

Uue albumi on kirjutanud ja produtseerinud jällegi Tyler Joseph, abiks ka duo koostööpartner Paul Meany. Ja nii nagu muusikamaailmas räägitakse, siis ongi järgi ansambli kolmele eelmisele plaadile, need neli omakorda moodustavad ühise peatüki duo muusikalisest ajaloost.

Duo läheb ka maailmaturneele ”Clancy World Tour”, mis algab 2024. aasta augustis Denveris, Colorados ja lõpeb 2025. aasta mais Londonis.

Twenty One Pilots on ka uuel albumil jätkuvalt duo, kooseisus: Tyler Joseph – laul, programeerimine, produktsioon, laulukirjutamine ja Josh Dun – trummid, löökriistad.

Muusikaliselt on Twenty One Pilots jätkuvalt Twenty One Pilots. Uuel albumil on poppi (“Routines In The Night”, “Paladin Strait”), rokki (“Midwest Indigo”), punki (”Next Semester”, “Navigating”), hiphoppi (”Backslide”, “Snap Back”), folgilikku hingamist on laulus “The Craving (Jennas´s version)”, imelist helide maailma (“Lavish”). Hämmastav on see, et Twenty One Pilots suudab “hakkama saada” erinevate muusikastiilidega ja hämmastav on nende oskus erinevaid stiile omavahel siduda. Ühes loos võib olla põnevaid arenguid ja muutusi ka stiiliselt, rääkimata helide ja emotsioonide muutumisest ühe laulu jooksul. See teebki Twenty One Pilotsi muusika põnevaks ja kaasahaaravaks, kuna kuulaja ei tea, mis teda ühes laulus oodata võib, kuidas lugu areneb ja muutub.

Minu enda lemmikuks sellel albumil on albumi viimane lugu ”Paladin Strait”. Kuulake kindlasti!

Kuula ise ka:

Alec Benjamin

„12 Notes“

(Warner Music)

“Viimaks ometi on ilmunud USA laulja-laulukirjutaja Alec Benjamini uus, 12. lauluga album ”12 Notes”.

Laulja kirjeldab oma albumit nii: ”Iga lugu on viimase pooleteise aasta terav peegeldus, mis pakub ainulaadset pilguheitu minu maailma. Südamevaludest triumfideni kannab iga laul osa mu südamest, kajastades nii minu elu elevust kui haavatavust.”

Aastate jooksul on Benjamini lugusid striimitud üle 10. miljardi korra, tal on sotsiaalmeedias üle 12,5 miljoni jälgija ning YouTube´is vaatamisi üle 1,6. miljardi!”

Niimoodi tutvustab Alec Benjamini uut albumit Warner Music.

Alec Shane Benjamin (s. 28. mai 1994) on USA laulja-laulukirjutaja, kes on pärit Phoenix’ist, Arizonas.

Alec Benjamin on saavutanud kuulsust lauludega, mis räägivad tema isiklikest kogemustest, juba tema esimesed demolindid äratasid tähelepanu. On öeldud, et tema läbimurde looks oli 2014. aastal kõlanud laul “Paper Crown”.

Kuid on ta kirjutanud laule ka teistele artistidele, näiteks Jon Bellioni lugu “New York Soul (Part II)”, mis ilmus Bellioni albumil “The Human Condition”. 2017. aastal sai kuulda Alec Benjamini kirjutatud laulu “I Built a Friend” telesaates “America’s Got Talent”, kui tutvustati ühte osalejat (Merrick Hanna’t). Alec Benjamin on kirjutanud lugusid ka koos Sacha Skarbek’iga, kes on kirjutanud laule Miley Cyrus’ele, Jason Mraz’ile ja Lana Del Rey’le.

Alec Benjamin on ütelnud, et tema loomingut on mõjutanud Eminem, Dr. Dre, John Mayer (Mayer on ütelnud, et Alec Benjamin on nagu noor jedi), Paul Simon ja Ben Gibbard. 2019 lindistas Benjamin New Yorgis Spotify stuudios kaks laulu, üks neist oli Eminemi “Stan”.

Mõned head aastad tagasi (2014) sõlmis Benjamin lepingu plaadifirmaga Columbia Records, kuid kahjuks asjaks ei läinudki, sest plaadifirma tühistas lepingu … kes täpselt teab, mis ja kuidas. Nii hakkas Benjamin ennast ise reklaamima, esinedes tuntud artistide (Shawn Mendes) kontsertite parklates ja jagades visiitkaarte, et oma loomingut tutvustada.

Siinkohal peab mainima sedagi, et ka kitarrimängu õppis Alec Benjamin omal käel, vaadates vastavaid videoed YouTube’is. Ja abiks oli isale kuulunud kitarr (Alec Benjamini isa on samuti olnud huvitatud muusika tegemisest, kuid seda eelkõige hobina).

“Ma pidin kitarrimängu õppima,” kinnitab Benjamin, “sest see oli abiks laulmisel.”

2019 ilmus Benjamini mixtape “Narrated For You” (sellel oli 12 lugu, ja neis räägib Benjamin armastusest, sõprusest ja täiskasvanuks saamisest, kusjuures Alec Benjamin on ütelnud, et ta ongi nagu lugude jutustaja), mis tõusis Billboard 200 edetabelis kohale 127.

Sellel olid ka laulud “Water Fountain”, “The Boy in the Bubble” ja loomulikult ka hittlugu “Let Me Down Slowly” (see ilmus singlina koos suurepärase lauljatari Alessia Cara’ga). Viimati mainitud lugu striimiti esimesel nädalal 2 miljonit korda ja 2020. aasta mai seisuga oli seda striimitud 590 miljonit korda!

Sama lugu esitas Alec Benjamin 8. jaanuaril 2019 telesaates “The Late Late Show with James Corden”, mis oli Benjamini esimene esinemine USA televisioonis.

Debüütalbum “These Two Windows” ilmus 2020, ja see oli igati ilus ja rahulik kuulamine, kaunite lugudega popiplaat. Vahva oli see, kuidas Alec Benjamin oma lugusid jutustas, kuigi tal on ka igati mõnus ja pehme lauluhääl, mis laulab puhtalt ka kõrgeid noote. Sarnaseid jooni võis otsida James Blunt’i häälega, kes samuti kõrgete nootide meister on. Benjamini debüütalbumist olen Sulle oma blogis ka kirjutanud, ja see oli noorelt mehel igati ilus ja kuulama panev album, mis paitas ka kuulaja kõrva. Ja nagu toona ütlesin, siis tänapäevases melurohkes maailmas oi selline album nagu tõeline tuuleiil puhast õhku …

USA Billboardi TOP 200 plaadimüügitabelis tõusis Benjamini debüütalbum igati korralikule 75. kohale. Singlina ilmus laul “Oh My God”, mis tõusis USA singlimüügitabelis 32!

Möödus rohkem kui kaks aastat ja Alec Benjamin avaldas 2022. aastal uue albumi “(Un)Commentary”, mis jätkas sealt, kus tema debüütalbum lõppes ehk tegemist oli taaskord igati ilusa ja meeldiva ning meloodilise popmuusika albumiga, mis kinnitas, et Benjaminil on suurepärane hääl ning tema laulude meloodiad paitasid jätkuvalt kuulaja kõrva.

Ja kui vaadata, kes aitasid Benjaminil seda albumit valmis teha - Ryan Tedder, Charlie Puth ja Sir Nolan (kõik igati suurepärased laulukirjutajad ja produtsendid, Tedder ja Puth ju ka ise suurepärased lauljad), siis oli üsna selge, et Alec Benjamini abum oli muusikaliselt väga tugev.

Singlitena ilmusid laulja teiselt stuudioplaadilt: “The Way You Felt”, “Change My Clothes” (koos Dream´iga), “Older”, “Shadow of Mine” ja “Speakers”.

2023. aastal oli Alec Benjamin soojendusartitstiks osadel kontsertidel John Mayeri kontsertturneel Põhja-Ameerikas. Lisaks sellele hakkasid ilmuma mitmed uued laulud/singlid, mis tutvustasid sel aastal ilmunud uut ehk kolmandat stuuioplaati. Nii ilmusid singlitena laulud: “Different Kind of Beautiful”, “I Sent My Therapist to Therapy”, and "Pick Me".

Üks põnev fakt veel. Alec Benjamin oskab ka mandariini keelt, mistõttu on ilmunud mitmed tema laulud ka selles keeles. Ta on teinud koostööd ka populaarse Hiina näitlejatari Zhao Lusi´ga, nende esituses on kõlanud Benjamini laul ”Water Fountain” just mandariini keeles.

”12 Notes” ilmus 10. mail 2024. Sellel on kokku 12 uut laulu, millele võiks vihjata ka albumi pealkiri, kuid Alec Benjamin on ütelnud, et “12 Notes” on tegelikult justkui kogumik 12 sissekandest päevikusse, millest igaüks esindab tema elu erinevat peatükki.

”See on nagu oma päeviku avamine ja nende sügavalt isiklike lugude jagamine oma kuulajatega,” tõdeb Benjamin. ”Albumi inspiratsioon pärineb minu enda kogemustest, võitlustest ja selguse hetkedest.”

Laulja lisab, et ta on pannud uude albumisse oma südame, kuna eelmisel aastal juhtus palju ja ta oli silmitsi paljude ees ootavate muudatustega, millega ta pidi hakkama saama ja toime tulema.

Teada on sedagi, et Alec Benjamin läheb alates 6. septembrist Põhja-Ameerika kontsertturneele. Ta alustab San Diegos, kuid esineb ka Houstonis, New Yorgis, Chicagos ja lõpetab 25. oktoobril Los Angelese Hollywood Palladiumis.

Uuel plaadil kuuleme Alec Benjamini esituses mõnusat ja rahulikku poppi, milles sugemeid folgist/kantrist (”Pick Me”) jm. Igati meeldejääva meloodiaga laulus ”Ways To Go” lööb kaasa ka suurepärane USA laulja ja laulukirjutaja Khalid.

Plaadi avalöök on albumi nimilugu ”12 Notes”, imeliselt ilusa meloodiaga ja õrna esitusega lugu. Mulle on alati meeldinud, kui laulus ”saab sõna” ka klaver, selles loos me seda kuuleme.

Kuulaja kõrva paitavad ka laulud ”In A Little” (selles loos on ägedaid süntesaatori saunde), ”Different Kind Of Beautiful” (kaunis lugu, põnevate rütmilahenditega), ”Lead Me To Water” (minu jaoks selle albumi üks kõnetavamaid ja ilusamaid lugusid, nagu ka albumi viimane laul ”Love The Ones Who Leave”); kübe tempokamad on laulud ”Sacrifice Tomorrow” (selles loos on suurepärane refrään! Ühe korra kuulad ja juba ümised kaasa), ”I Sent My Therapist To Therapy” (lugu, milles on ka hiphopi ja R&B sugemeid), ”King Size Bed” (tõeline hittlugu!)

Kokkuvõttes on albumil 12 suurepärast laulu, mis kõik kõnetavad kuulajat ja panevad tõepoolest ka kaasa mõtlema. On ilusaid meloodiaid, meeldejäävaid refrääne, nii nagu popmuusikas peabki olema. Esitustes on õrnust ja tugevust ja Alec Benjaminil on igati omanäoline ja äratuntav hääl, pluss oskus kuulajat kuulama panna.

Kuula ise ka: