Lars Mæhle, Lars Rudebjer

„Saurusebeebid 2.

Rasmus ja Tom

püüavad krabisid“

(Ühinenud Ajakirjad/

Vesta)

„Saurusebeebide“ sarja teine raamat!

Rasmus ja Tom lähevad krabisid püüdma. See aga pole sugugi lihtne. Ja mis siis, kui konksu otsa hakkab tõeline koletiskrabi?

„Saurusepere“ raamatusarja tegelased Rasmus ja Tom on „Saurusebeebide“ lugudes veel päris väikesed. Need jutud on ettelugemiseks pere kõige pisematele.

Lars Mæhle kirjutatud ja Lars Rudebjeri illustreeritud „Saurusepere“ raamatusari on populaarne ka meie laste/lugejate seas, sest eesti keeles on ilmunud juba kümme selle sarja raamatut ja nüüd avaldatakse juba ka kordustrükke.

„Saurusebeebid“ on samade meeste tehtud uus raamatusari, mis mõeldud pere väiksematele raamatusõpradele, isegi neile, kes ise veel lugeda ei oska ja kellele loevad ette emme-issi, vanaema-vanaisa.

„Saurusebeebide“ peategelased on samad, kes toimetavad ka „Saurusepere“ raamatutes ehk Rasmus Rex ja Tom Troodon. Kuna uus raamatusari on mõeldud väiksematele lugejatele, siis on ka Rasmus ja Tom väiksemad, peaaegu beebid.

Rasmuse ja Tomi krabide püüdmise raamat ilmus algupäraselt eelmisel aastal ehk tegemist vägagi uue materjaliga.

Selle loo/raamatu alguses on Rasmus ja Tom rannas. Tomile meeldib suplemine ja veega pritsimine, Rasmusele see ei meeldi, sest ta saab ju märjaks.

Tom kinnitab, et see on lõbus ja soovitab Rasmusel samuti proovida.

Just sel hetkel tuleb Rasmusele pähe üks mõte. Nad võiksid minna üheskoos paadisillale! Seal on võimalik krabisid püüda!

Tomile see mõte meeldib, sest äkki saavad nad kätte koletiskrabi!? Rasmus on kindel, et seal on pigem väikesed krabid.

Tom uurib, mida neil krabide püüdmiseks vaja on? Rasmus teab – veeämber, krabiõng ja rannakarbid. Rannakarpe on vaja seepärast, et krabid armastavad neid.

Rasmus ja Tom ongi paadisillal. See tundub olevat üsna kõrge, mistõttu teeb Rasmus ettepaneku, et Tom võiks esimesena õngitseda.

Tom viskab õnge vette. Järsku miski kisub Tomi õnge! Krabi? Ei, see on hoopiski sokk!!!

Tom viskab õnge uuesti vette ja järsku miski kisub õnge jälle. Krabi? Ei, nüüd oli see hoopis banaanikoor!!!

Järgmisena tõmbab Tom veest välja lilleparuka, mis kuulub Rasmuse vanaemale.

Paadisillale tuleb ka Rasmuse vanem vend Robin. Temale teeb väiksemate sauruste krabipüük nalja. Robini arvates on Rasmus ja Tom lausa viletsad krabipüüdjad.

Nüüd võtab õnge oma kätte Rasmus, sest nüüd on tema kord. Rasmus viskab õnge vette ja õige varsti tirib keegi jällegi õnge! Seekord! Seekord!

Kes on seekordne tirija? Selle jätan Sulle endale lugeda, sest me oleme jõudnud selle vahva lasteraamatu lõppu.

Igal juhul on paadisillal päris palju sagimist ja keegi saab kellegi käest varbast näpistada. Päris valusalt.

Lõpuks jõuab paadisillale veel üks oluline tegelane, kes arvab, et Rasmus ja Tom peaksid krabipüügi lõpetama, sest varsti on öö käes ja kõik väikesed dinosaurused peavad magama minema.

Ja päris viimasel leheküljel tehakse ka üks maailma parim headöödkalli!

Selline vahva ja armas lugu nende kaante vahel, ja taaskord kiidan Lars Rudebjeri illustratsioone, need on lihtsalt super ägedad.